Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
16 511,85 eurot (6589,59 + 9922,26) Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: A. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistung 04.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 180,03 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed (kokku 66,49 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 25,13 € 26.09.2025 25,51 € 27.10.2025 15,85 €
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 361,36 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 203,98 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 21,03 € 26.09.2025 21,25 € 27.10.2025 21,46 € 27.11.2025 21,68 € 23.12.2025 21,90 € 27.01.2026 22,12 € 27.02.2026 22,35 € 27.03.2026 22,57 €
27.04.2026 27.05.2026
22,80 € 6,82 €
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 445,78 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed (kokku 262,69 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 22,33 € 26.09.2025 22,53 € 27.10.2025 22,74 € 27.11.2025 22,94 € 23.12.2025 23,15 € 27.01.2026 23,36 € 27.02.2026 23,57 € 27.03.2026 23,78 € 27.04.2026 24,00 € 27.05.2026 24,21 € 26.06.2026 24,43 € 27.07.2026 5,65 €
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse punktides 2-6 toodud lepingutest tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
8.Jätta täielikult rahuldamata hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded kokku 4993,58 eurot. Kohtuotsuse punktides 2-6 toodud lepingute alusel jätta rahuldamata hageja põhivõla nõuded kokku 2781,15 euro ulatuses, intressinõuded kokku 584,45 eurot, haldustasu nõuded kokku 130,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivise nõuded kokku 182,95 eurot, lisateenuste tasud 154,89 eurot, võla sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamise nõue ja edasiulatuva viivise nõuded seadusjärgset viivisemäära ületavas määras.
9.Jätta hageja menetluskulud 31,78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 68,22% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 616,53 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
11.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
12.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas kohtule 28.06.2024 ja 05.06.2024 hagid kostja vastu, kohus liitis hagid. 28.02.2025 esitas hageja alternatiivsed nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on 4
hageja nõuded kostja vastu: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 12.02.2020 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1141,61 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 101,15 eurot, lepingu haldustasu 24,92 eurot, viivis 38,83 ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 21,11% tagastamata krediidisummalt aastas.
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 02.08.2020 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 3018,63 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 491,20 eurot, lepingu haldustasu 56,93 eurot, viivis 120,31 eurot ning alates 06.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 38,78% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 14.01.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 930,02 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 70,35 eurot, lepingu haldustasu 17,68 eurot, viivis 27,21 eurot ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 18,16% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1007,81 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 51,15 eurot, lepingu haldustasu 17,69 eurot, viivis 19,78 eurot ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 12,18% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 23.10.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1136,41 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 51,4 eurot, lepingu haldustasu 19,48 eurot, viivis 19,87 eurot ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 10,85% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.6.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 20.11.2022 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 3711,60 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 307,45 eurot, lepingu haldustasu 61,92 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 154,89 eurot, viivis 75,84 eurot ning alates 06.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.
1.7.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja 24.09.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 850 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 104,1 eurot, lepingu haldustasu 14,13 eurot, viivis 40,25 eurot ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas. Alternatiivselt
1.8.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.01.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad 24.12.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 246,52 eurot ja viivis põhinõude summalt 246,52 eurot seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates 25.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
1.9.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 565,34 eurot, vastavalt 28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
1.10.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 23.10.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 708,47 eurot, vastavalt 28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
1.11.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.11.2022 sõlmitud lepingust nr 5
XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 2584,04 eurot, vastavalt 28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
1.12.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 24.09.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 750,32 eurot, vastavalt 28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on 7 lepingut ning on aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised väited.
2.1.12.02.2020 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 12.02.2020 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1488 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 21,11% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 88 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 34,48% (lep p.1.24).
2.2.02.08.2020 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 02.08.2020 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 3402 eurot, intressimäär oli 38,78% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 202 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 59,33%.
2.3.14.01.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 14.01.2021 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 18,16% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 30,91% (lep p.1.24).
2.4.17.08.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 17.08.2021 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 12,18% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 23,74% (lep p.1.24).
2.5.23.10.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 23.10.2021 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1169 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 10,85% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 69 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 22,28% (lep p.1.24).
2.6.20.11.2022 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 20.11.2022 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 3721 eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 221 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 29,47% (lep p.1.24).
2.7.24.09.2023 leping nr XXX. Hageja ja kostja on 24.09.2023 sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 850 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 50 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 42,66% (lep p.1.24). Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.
2.8.Hageja on eeltoodud lepingute alusel kandnud kostjale kostja märgitud arveldusarvele üle kokku 13 000. 6
2.9.Hageja selgitab kõigi lepingute osas, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee). Bondora ASst laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PINkood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni. Kostja on kinnitanud laenu võtmisega, et ta vastab Bondora AS laenuvõtja tingimustele ning on põhjalikult tutvunud laenulepinguga, sh üld- ja eritingimuste ning kasutustingimustega (lepingu p-d 2.1)
2.10.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. 12.02.2020 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. 02.08.2020 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 400 eurot, Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks lepingu on 3960,84 eurot. Igakuisteks kohustusteks kujunes 524,67 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1188 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluste esitamiste puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks vastavalt 2062,74 eurot (3960,84 – 524,67 – 1188 – 140,43 – 45). 14.01.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 3626,42 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 797,79 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1087 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1522 eurot. 17.08.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2784,83 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 835 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1302,55 eurot. 23.10.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 5184,31 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1555 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 2953,08 eurot. 20.11.2022 leping nr XXX: kostja deklareeris sissetulekuks 4000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja 7
igakuiseks sissetulekuks on 2544,34 eurot ja igakuisteks kohustusteks kujunes 227,66 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 763 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluste esitamistel puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks vastavalt 1233,64 eurot (2544,34 – 227,66 – 763 – 74,04 – 246). 24.09.2023 leping nr XXX. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 4000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2756,05 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 348,36 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1200 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 828,04 eurot
2.11.Hageja hoiatas 28.03.2024. a saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukorda ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 29.04.2024. a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingud üles.
2.12.Lepingutest tulenevate nõuete põhjendused 12.02.2020 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 346,39 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 1141,61 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 28.10.2020 kuni 26.04.2024 tasumisele 924,68 eurot, millest kostja tasus 823,53 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 101,15 eurot. Kostjal on tasumata igakuine haldustasu 4,99 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku 24,92 eurot. Viivist 21,11% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). 02.08.2020 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 383,37 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 3018,63 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 17.08.2020 kuni 26.04.2024 tasumisele 4557,85 eurot, millest kostja tasus 3957,33 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 491,20 eurot. Perioodil 27.12.2023 kuni 26.04.2024 (s.o viis kuud) tuli tasuda igakuiste haldustasu 11,41 eurot kuus Kostja on tasunud haldustasu 0,12 eurot. Seega kosjal on tasumata haldustasu 56,93 eurot. Viivist 38,78% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). 14.01.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 132,98 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 930,02 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.01.2021 kuni 26.04.2024 tasumisele 568,82 eurot, millest kostja tasus 498,47 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 70,35 eurot. Kostjal on tasumata igakuine haldustasu 3,54 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku 17,68 eurot. Viivist 18,16% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). 17.08.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 55,19 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 1007,81 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.08.2021 kuni 26.04.2024 tasumisele 333,73 eurot, millest kostja tasus 282,58 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 51,15 eurot. Kostjal on tasumata 8
igakuine haldustasu 3,54 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku 17,69 eurot. Viivist 12,18% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). 23.10.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 32,59 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 1136,41 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.10.2021 kuni 26.04.2024 tasumisele 312,04 eurot, millest kostja tasus 260,64 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 51,4 eurot. Kostjal on tasumata igakuine haldustasu 3,9 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku 19,48 eurot. Viivist 10,85% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). 20.11.2022 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 9,40 eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on 3711,60 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 28.11.2022 kuni 26.04.2024 tasumisele 1062,65 eurot, millest kostja tasus 755,20 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 307,45 eurot. Perioodil 27.12.2023 kuni 26.04.2024 (s.o viis kuud) pidi kostja tasuma igakuist haldustasu 12,40 eurot. Kostja on tasunud 0,08 eurot. Kostjal on seega tasumata haldustasud kokku 61,92 eurot. Viivist 19,88% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Hageja nõuab üldtingimuste p.13.4 alusel (laenuvõtja kannab sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud) kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 15 eurot hüvitamist. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 02.01.2024, 27.01.2024 ja 28.02.2024 ning kostjale esitatud tasuliste meeldetuletuskirjade arved. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Ülaltoodust lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 27.12.2023 kuni 26.04.2024, s.o viis kuud. Lisateenuste eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 139,90 eurot. Lisaks on pooled laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Kostjalt tuleb mõista maksehäire teate tasu 14,99 eurot. 24.09.2023 leping nr XXX. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot, lepingu üles ütlemise järgselt ei ole kostja midagi tasunud. Lepingu alusel tagastamata krediidisumma on 850 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.10.2023 kuni 26.04.2024 tasumisele intress 147,82 eurot, millest kostjal on tasutud 43,72 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue seega 104,1 eurot. Kostjal tasumata igakuine haldustasu 2,83 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud), kokku 14,13 eurot. Viivist 29,39% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostjale oli antud tähtaeg hagile 9
vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud istungile tulemata jätmise põhjusest. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kostja ilmuks istungile ka istungi edasilükkamise korral ning vaatas hagi sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena (dtl 298, 529, 272, 299, 330, 361, 392). Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et
lepingul nr XXX (dtl 392) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 12.02.2020, 14:53 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 498) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 02.08.2020 22:12 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 299) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 14.01.2021 17:28 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 330) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 17.08.2021 19:25 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 361) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 23.10.2021 7:51 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 529) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 20.11.2022 9.57 ja IP-aadress; lepingul nr XXX (dtl 272) on on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 24.09.2023 10
8:11 ja IP-aadress. Kõigil lepingutel on sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IP-aadress. Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega. TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks. Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal tahteavaldused laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu. Küll aga on kinnitus üksnes failil, mis sisaldab laenulepingu eritingimusi, laenulepingu üldtingimusi ning maksegraafikut. Kohtule esitatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehel kostja kinnitust ei ole. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja, et nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga, maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Hageja esitas ka ekraani kuvatõmmised (dtl 630, 635, näidised, mitte nõude aluseks olevate lepingute kohta), tõendamaks, et laenu taotlemisel Bondora iseteeninduses kuvatakse lepingudokumendid failidena ning et hiljem on lepingudokumendid samuti failidena sealt allalaetavad.
4.3.Hageja on ka tõendanud, et laenud on kostjale välja makstud järgmiselt:
XXX alusel 1400 eurot 12.02.2020 (dtl 427) XXX alusel 3200 eurot 02.08.2020 (dtl 561) XXX alusel 1000 eurot 14.01.2021 (dtl 424) XXX alusel 1000 eurot 17.08.2021 (dtl 425) XXX alusel 1100 eurot 23.10.2021 (dtl 426) XXX alusel 3500 eurot 20.11.2022 (dtl 562) 11
XXX alusel 800 eurot 24.09.2023, (dtl 423)
4.4.Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli
12.02.2020 61,83% (lepingus nr XXX 34,48%) 02.08.2020 61,56% (lepingus nr XXX 59,33%) 14.01.2021 60,27% (lepingus nr XXX 30,91%) 17.08.2021 56,04% (lepingus nr XXX 23,74%) 23.10.2021 56,04% (lepingus nr XXX 22,28%) 20.11.2022 48,90% (lepingus nr XXX 29,47%) 24.09.2023 50,16% (lepingus nr XXX 42,66%).
Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval. Kohus tuvastas, et lepingus XXX oli laenusumma 3402 eurot, välja maksti 3200 eurot (st lepingutasu 202 eurot peeti kinni). Koos lepingutasuga arvestades tuleb krediidi kogukulu 8627,77 eurot. Lepingus ja tarbijakrediidi teabelehes oli krediidi kogukuluks märgitud 8352,97 eurot. Koos lepingutasuga tuleb krediidi kulukuse määr 61,49%, mis ületas sel ajal kehtinud maksimaalset määra. Sellest tulenevalt on see tarbijakrediidileping tühine. Ülejäänud lepingute puhul ei tuvastanud kohus krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamist. Ülejäänud lepingute puhul on kostja teinud tahteavaldused lepingute sõlmimiseks, lepingud on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laenud (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda 12
tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.10. toodud väited. Hageja selgitas täiendavalt, et laenutaotluses on kostja esitatud info näha krediiditoimiku alamlehelt Loan Applications and Contracts, veergudes „E“ – „P“. Juhul, kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Sissetulekute puhul on hageja lähtunud kolme kuu keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Laenulepingu väljastamisel on analüüsinud hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtte kolme eelnevad kuud laenulepingu sõlmimisele.
5.2.1.Esimese laenu andmisel, 12.02.2020, lepingu nr XXX, esitas kostja hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž - kuni 1 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 0 eurot. Hageja tunnistas istungil, et enne selle lepingu sõlmimist kostja konto väljavõtet ei kogutud. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi hageja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et hageja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.
5.2.2.Kuivõrd kohus tuvastas teise, 6 kuud hiljem 02.08.2020 sõlmitud lepingu nr XXX tühisuse, siis kohus selle laenu andmise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei hinda.
5.2.3.Kolmanda laenu andis hageja 14.01.2021, lepingu nr XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž - kuni 13
1a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 400 eurot, elamiskulud – tühjaks jäetud. Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku failis lehel Bank Statement read 3539 kuni 4540. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 3626,42 eurot ja igakuised kohustused 797,79 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1087 eurot. Kohus palus hagejal selgitada, millised konkreetsed kohustused arvestati 797,79 euro sisse. Hageja selgitas, et ilmselt on arvestatud XXX ja XXX makset, XXXule ja nähtavasti üks tarbijakrediidilaen, 44 eurot maksega. Elamiskulude osas selgitas hageja, et see saadi nii, et arvutati 30% sissetulekust. Kohus märgib, et hageja poolt kostjale antud kahe esimese laenu kuumaksed olid 45,31+ 140,43 eurot, sellele lisandus uue laenu makse 30,63 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad kolm finantskohustust: XXX 183 eurot kuus, leping XXX ca 50 eurot kuus ja leping XXX 116 eurot kuus (kokku 349 eurot). Koos kahe Bondora varasema laenu maksetega 534,74 eurot kuus. Lisaks on hageja arvestanud maksetega T AS-le (maksed 158-199 eurot kuus) ja E AS-le 27 eurot kuus. Kohus märgib, et need kohustused kokku on selles suurusjärgus, mis hageja on välja toonud, millise summaga arvestati. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja sai 2020. a septembris palka 2863,47 eurot, septembri väljaminekud olid 3293,96 eurot. Oktoobris sai palka 4025,59 eurot, oktoobri väljaminekud kokku olid 4095,27 eurot. Novembris sai palka kokku 2950,77 eurot, novembri väljaminekud kokku olid aga 3287,06 eurot. Detsembris sai palka 1766,64 eurot, väljaminekud kokku olid 1889,51 eurot. Seega olid kostja tegelikud igakuised väljaminekud laenu andmisele eelneval vähemalt neljal kuul suuremad, kui palgana saadav sissetulek. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ka makseid enda kontode vahel kontolt ja kontole lõpuga 2956 (selgitusega „raha“). Kontole lõpuga 2956 maksis hageja välja ka kostjale antud laenud. Konto väljavõtted on esitatud aga konto lõpuga 3226 kohta. Hageja sõnul koguti selle konto väljavõte, kuhu laekus palk. Kohus on seisukohal, et hageja seega ka ei nõudnud kõikide kontode väljavõtete esitamist. Olukorras, kus kostja konto väljavõttelt nähtuvalt kulutas rohkem, kui teenis, laenu lasi kanda samuti teisele kontole, tegi makseid enda teisele kontole, ei saanud hageja kohtu hinnangul olla kindel selles, et kostja teiselt kontolt ei nähtu täiendavaid finantskohustusi. Märkimisväärne on ka see, et ka hageja enda antud laenude tagasimakseid ei teinud kostja sellelt kontolt, mille väljavõtte hageja kogus. Kohtu hinnangul jättis hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmata ka seetõttu, et ei selgitanud välja, mil viisil kostja jätkusuutlikult suudab finantseerida igakuist palgast suuremat kulutamist.
5.2.4.Neljanda laenu andis hageja seitse kuud hiljem, 17.08.2021, lepingu nr XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 400 eurot, elamiskulud – tühjaks jäetud. Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku failis lehel Bank Statement read 9563 kuni 10620. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 2784,83 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 835 eurot. Istungil selgitas hageja esindaja, et krediiditoimiku lehelt Bank Statement nähtub, et kostjal on I ees kohustus, mida varem ei olnud, kuid liising on ära kadunud, märtsis 2021. a tundub, et sõiduk on liisingust välja ostetud, sest pärast seda liisingukandeid ei ole. Iile on regulaarselt tasunud 227 eurot, XXXle 150 eurot. Kohus märgib, et kolme eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 eurot, 14
sellele lisandus uue laenu makse 27,28 eurot. Hageja kinnitusel arvestati ka eelmiste hageja enda antud laenumaksetega, see kajastub krediiditoimiku failis vaba raha arvutuskäigus. Vaadeldes istungil hageja viidatud andmevälju, nähtus, et seal on koos hageja enda antud varasemate laenudega arvestatud finantskohustusteks 620 eurot. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 2021.a juunis sai kostja palka kokku 3507,42 eurot, väljaminekud kokku olid 4147,97 eurot. Juulis sai kostja palka kokku 2809,77 eurot, väljaminekud kokku olid 3039,54 eurot. Seega jätkus kostja ülekulutamine ka 2021. aastal, mil hageja andis neljanda laenu. Samuti jätkusid maksed kontode vahel.
5.2.5.Viienda laenu andis hageja kaks kuud hiljem, 23.10.2021, lepingu nr XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 400 eurot, elamiskulud – tühjaks jäetud. Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku failis lehel Bank Statement read 10621 kuni 11695. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 5184,31 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1555 eurot. Vastavalt hageja poolt istungil antud selgitustele saab kohus aru, et hageja arvestas finantskohustustena I AS-le tehtud maksed, 227 eurot kuus ja lepingu nr XXX alusel tehtud maksed ca 90 eurot kuus. Kohus märgib, et nelja eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 + 27,28eurot, sellele lisandus uue laenu makse 29,23 eurot. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 2021. a septembris sai kostja palka 1769,57 eurot ja ühekordset tulumaksutagastust 4699,42 eurot, väljaminekud olid septembris kokku 6597,52 eurot (kohus ei arvestanud seejuures 3000 eurot, mis kostja sai E AS-lt ja kandis kohe üle teisele eraisikule, ega ka 1000 eurot, mille kostja sai teiselt eraisikult ja tagastas samale eraisikule). 2021. a augustis sai kostja palka kokku 2629,08 eurot, väljaminekud kokku olid 3211,42 eurot. Seega jätkus kostja varasem ülekulutamine ka enne viienda laenu andmist.
5.2.6.Kuuenda laenu andis hageja ca aasta aega hiljem, 20.11.2022, lepingus nr XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - muu; perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - M Oy, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 4000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 0 eurot, elamiskulud – tühjaks jäetud. Hageja esindaja ei osanud istungil selgitada, mida tähendas elukoha tüübina „muu“. Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku failis lehel Bank Statement read 4541 kuni 5631. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 2544,34 eurot, igakuised kohustused 227,66 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 763 eurot. Kohus märgib, et viie eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 + 27,28 + 29,23 eurot, sellele lisandus uue laenu makse 74,04 eurot. Konto väljavõttelt nähtusid finantskohustused XXX ees ca 90 eurot kuus, I AS ees 227 eurot kuus ning T AS ees ca 150 eurot. Lehelt „Bank statement details“ selgub, et hageja ei ole konto väljavõttelt nähtuvaid kohustusi XXX ja I AS ees arvesse võtnud ning on seega jätnud finantskohustused asjakohaselt välja selgitamata. Lisaks on hageja väitnud, et kontrolliti ka hasartmängukulusid, kuid et need puudusid. Kohus juhib tähelepanu, et lehelt „Bank statement details“ nähtuvad selgelt hasartmängukulud (PAF, Eesti Loto).
5.2.7.Seitsmenda laenu andis hageja veel veidi vähem kui aasta hiljem, 24.09.2023, lepingu nr XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp üürikorter; perekonnaseis – vallaline, ülalpeetavate arv – 0, haridustase – kutseharidus, 15
tööandja - M Oy, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek kohustused - 0 eurot, elamiskulud – 1200 eurot.
- 4000 eurot, kostja märgitud igakuised
Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku failis lehel Bank Statement read 6644 kuni 7622. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 2756,05 eurot ja igakuised kohustused 348,36 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1200 eurot. Kohus märgib, et kuue eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 + 27,28 + 29,23 + 74,04 eurot, sellele lisandus uue laenu makse 23,65 eurot. Konto väljavõttelt nähtusid kaks I ASi lepingut, 227,82+103,89 eurot, Konto väljavõttelt nähtub, et 2023 juulis olid kostja väljaminekud 4228,8, palk 3151,95 eurot, juunis väljaminekud 2477,28 eurot, palk 2037,20 eurot. Augustis ületas palk ca 100 euro võrra väljaminekuid. Mais 2023 olid väljaminekud 4113,15 eurot, palka sai 2919,98 eurot. Jätkusid maksed enda kontode vahel. Konto väljavõttelt nähtub, et lisaks ülekulutamisele olid kostjal selgelt ka hasartmängukulud.
5.3.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ühel või teisel viisil kõigi laenude andmisel. Teadmata on, kui palju ja milliseid finantskohustusi kostjal oli, sest kogutud on üksnes ühe konto väljavõte. Hagejale teadaolevate andmete põhjal ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita, kui kostja igakuised kulud olid püsivalt sissetulekust suuremad. Ka antud juhul võttis kostja hagejalt järjest laene juurde. Lühiajaliselt suudavad sellised järjest uusi tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, sh hasartmängukulutusi, kohustusi ja laenuvõtmise harjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Sellest tulenevalt jäävad rahuldamata haldustasude, lisateenuste tasude nõude ja põhivõla nõue lepingutasu ulatuses. Kohus märgib, et hageja ei ole ka tõendanud BSecure+ lisateenuse tasukokkulepet. Kohtu hinnangul maksehäireregistris teate avaldamine ei saa olemuslikult olla kliendile pakutav lisateenus. See on hageja enda algatusel tehtav toiming, mida ei tehta isegi mitte kliendi nõusolekul ega kliendi huvides. Seega ei saa nõua kliendilt selle eest ka tasu. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja märgib, et nõude ümberarvestamisel on hageja loobunud intressist, st arvestanud intressimääraks 0%. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et ühe lepingu puhul ületas krediidi kulukuse määr maksimaalset määra ning ülejäänud lepingute puhul rikuti vastutustundliku laenamise kohustust ning hageja ei ole seadusjärgse intressimäära alusel tagasimakseid uuesti määranud, jääb hageja intressinõue rahuldamata. Laenulepingud on hageja väitel üles öeldud 29.04.2024. Samas ei ole ümberarvestuse kohaselt kostja ühegi lepingu alusel üles ütlemise ajal olnud võlas, mistõttu üles ütlemine on toimetu ning lepingud kehtivad. Hageja selgitab, et kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 27.12.2023, st sellest ajast saadik ei ole kostja midagi tasunud. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seetõttu taotleb kohus mõista kostjalt otsusega välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud 16
tagasimaksed. Kohus võttis hageja edasiulatuva nõude menetlusse, sest nõustub, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei tasu sissemakseid ka tulevikus.
6.2.Laenulepingu nr XXX on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem kui oli laenusumma, seetõttu ümberarvestuse kohaselt kostjal sellest lepingust tulenevat võlga ei ole.
6.3.Laenulepingu nr XXX on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem kui oli laenusumma, seetõttu ümberarvestuse kohaselt kostjal sellest lepingust tulenevat võlga ei ole.
6.4.Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 753,48 eurot, seega 1000 eurost välja makstud laenust on tagastamata 246,52 eurot. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 27.01.2021-27.10.2025, esitades põhiosamaksetena algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et kokku tuleks 1000 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.12.2024 (see makse osaliselt, 14.33 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.01.2025 täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed (kokku 180,03 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 66,49 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 25,13 € 26.09.2025 25,51 € 27.10.2025 15,85 €
6.5.Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 434,66 eurot, seega 1000 eurost välja makstud laenust on tagastamata 565,34 eurot. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 27.08.2021-27.05.2026, esitades põhiosamaksetena algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et kokku tuleks 1000 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 26.01.2024 (see makse osaliselt, 16,92 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 26.02.2024 täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja 6, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed (kokku 361,36 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 203,98 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 21,03 € 26.09.2025 21,25 € 27.10.2025 21,46 € 27.11.2025 21,68 € 23.12.2025 21,90 € 27.01.2026 22,12 € 27.02.2026 22,35 € 27.03.2026 22,57 € 27.04.2026 22,80 € 27.05.2026 6,82 €
6.6.Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 391,53 eurot, seega 1100 eurost välja makstud laenust on tagastamata 708,47 eurot. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 27.10.2021-27.07.2026, esitades põhiosamaksetena algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et kokku tuleks 1100 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.09.2023 (see makse osaliselt, 2,09 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.10.2023 17
täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed (kokku 445,78 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 262,69 eurot) järgmiselt: 27.08.2025 22,33 € 26.09.2025 22,53 € 27.10.2025 22,74 € 27.11.2025 22,94 € 23.12.2025 23,15 € 27.01.2026 23,36 € 27.02.2026 23,57 € 27.03.2026 23,78 € 27.04.2026 24,00 € 27.05.2026 24,21 € 26.06.2026 24,43 € 27.07.2026 5,65 €
6.7.Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 915,96 eurot, seega 3500 eurost välja makstud laenust on tagastamata 2584,04 eurot. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 28.11.2022-27.10.2031, esitades põhiosamaksetena algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et kokku tuleks 3500 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.10.2028 (see makse osaliselt, 48,45 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.11.2028 täielikult tasumata). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud võlga ei ole. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 2584,04 eurot) välja järgmiselt: 27.10.2028 48,45 € 27.11.2028 52,67 € 27.12.2028 53,54 € 26.01.2029 54,43 € 27.02.2029 55,33 € 27.03.2029 56,25 € 27.04.2029 57,18 € 28.05.2029 58,12 € 27.06.2029 59,09 € 27.07.2029 60,07 € 27.08.2029 61,06 € 27.09.2029 62,07 € 26.10.2029 63,10 € 27.11.2029 64,15 € 27.12.2029 65,21 € 28.01.2030 66,29 € 27.02.2030 67,39 € 27.03.2030 68,50 € 26.04.2030 69,64 € 27.05.2030 70,79 € 27.06.2030 71,97 € 26.07.2030 73,16 € 27.08.2030 74,37 € 27.09.2030 75,60 € 28.10.2030 76,86 € 18
6.8.Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 49,68 eurot, seega 800 eurost välja makstud laenust on tagastamata 750,32 eurot. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 27.10.2023-27.11.2031, esitades põhiosamaksetena algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et kokku tuleks 800 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.08.2027 (see makse osaliselt, 5,81 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.09.2027 täielikult tasumata). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud võlga ei ole. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 750,32 eurot) välja järgmiselt: 27.08.2027 5,81 € 27.09.2027 7,72 € 27.10.2027 7,91 € 26.11.2027 8,11 € 27.12.2027 8,31 € 27.01.2028 8,51 € 28.02.2028 8,72 € 27.03.2028 8,93 € 27.04.2028 9,15 € 26.05.2028 9,37 € 27.06.2028 9,60 € 27.07.2028 9,84 € 28.08.2028 10,08 € 27.09.2028 10,33 € 27.10.2028 10,58 € 27.11.2028 10,84 € 27.12.2028 11,10 € 26.01.2029 11,38 € 27.02.2029 11,65 € 27.03.2029 11,94 € 27.04.2029 12,23 € 28.05.2029 12,53 € 27.06.2029 12,84 € 27.07.2029 13,15 € 27.08.2029 13,48 € 27.09.2029 13,81 € 26.10.2029 14,14 € 27.11.2029 14,49 € 27.12.2029 14,85 € 19
6.9.Ümberarvestusega koos esitatud alternatiivses nõudes palus hageja kostjalt välja mõista viivis eeltoodud lepingutest tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab viivise välja VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel.
6.10.Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata ülejäänud osas hageja põhivõla nõuded, sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning osaliselt edasiulatuva viivise nõue (s.o seadusjärgset viivisemäära ületavas määras).
6.11.Hageja nõuab lepingu XXX alusel lepingu kehtivuse ajal tehtud võla sissenõudmisega seotud kulude 15 eurot hüvitamist. Hageja on välja toonud, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 02.01.2024, 27.01.2024 ja 28.02.2024. Hageja sõnul tuleneb see õigus lepingu punktist 13.4, mille kohaselt kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingudokumenti, kus oleks punkt 13.4. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kirjad saadeti, ega ka esile toonud, millisel viisil ja kuhu kirjad saadeti, ega ka seda, kas ja millal saadeti tasuta kirjad. Kuivõrd nõude rahuldamise eeldused on välja toomata, jääb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine 7.1 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse 20
ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 1400 eurot (770 + 630), maksekäsu kiirmenetluse kulud 40 eurot (20 + 20) ja hageja õigusabikulud 858 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.06.2025. Hageja on kahelt hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu kokku 1400 eurot vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 1400 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub mõista kostjalt välja kahe maksekäsu kiirmenetluse kulud kokku 40 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 40 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja teatas kohtule 14.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7,15 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -05.06.2024 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 1,5 tundi; -28.06.2024 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi -09.08.2024 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, 26.08.2024 vastuse koostamine 0,25 tundi; -10.02.2025 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, 28.03.2025 vastuse koostamine 2 tundi; -03.06.2025 istungiks ettevalmistus ja osavõtt 1 tund; -menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,4 tundi. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on menetluses sajad samalaadsed nõuded. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juunis juba ise 21
hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on jäetud täitmata, mis ei saanud hagejale üllatusena tulla. Täiendavat kohtule vastamist ja seega menetluskulusid oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu koos kohtuistungil osalemisega kokku 5 tundi. Lähtudes lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1940 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv, 40 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 05.06.2024 ja 28.06.2024 esitatud hagide hind oli kokku 16 511,85 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 4854,69 eurot ja edasiulatuva viivisenõude tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt, kokku summalt 3867,52 eurot, seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 392,55 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5247,24 euro ulatuses, mis on hagide esitamisel arvestatud hagihinnast (16 511,85 eurot) 31,78%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 31,78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 68,22% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,78% hageja põhjendatud menetluskuludest (1940 eurot), millele vastab summa 616,53 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
22
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.