R N hagi S O vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 819,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R N (isikukood xxx; elukoht xxx), lepinguline esindaja Arvo Junti (e-post [email protected]) Kostja S O (isikukood xxx; elukoht xxx), lepinguline esindaja Erkki Evart (e-post [email protected])
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada R Ni hagi S Oi vastu osaliselt.
2.Välja mõista S Oilt R Ni kasuks tagatisraha 201,14 eurot, viivis 27,35 eurot, kohtuvälised õigusabikulud 210 eurot ja alates 27.12.2018 viivis arvestatuna põhinõudelt (201,14 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni kuid mitte rohkem kui põhinõue.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla saamiseks. Kostja vastuväitega seoses andis kohus asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. 27.12.2018 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista enam tasutud üüri 300 eurot, intressid 0,09 eurot ja viivise 27,35 eurot ning kahjuna kohtuvälised õigusabikulud 420 eurot.
2.Poolte vahel oli sõlmitud 03.12.2015 üürileping eluruumi xxx (suurusega 30m2) üürimiseks. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 31.03.2017 üüritud esemel esinenud puuduste ja üürileandja tegevusetuse tõttu nende puuduste likvideerimisel. 31.03.2017 vabastasid üürnikud eluruumi.
3.Poolte vahel sõlmitud üürilepingust tagatise andmise kohustust ei tulenenud, kuid hageja tasus 04.12.2015 esitatud arve nr xxx (tagatis xxx) järgi kostjale 300 eurot. Kuna tagatises pole pooled kokku leppinud, on tegemist üüritasu ettemaksuga. Hageja nõue enamtasutud üüri tagastamiseks tekkis üürilepingu lõppemisega ja muutus sissenõutavaks 01.04.2017. 06.06.2017 esitas hageja kostjale nõude raha tagastamiseks, mida kostja pole täitnud. Hagejal on õigus nõuda viivist alates 01.04.2017 seaduse järgi. Kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 27,35 eurot. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 337 tulenevalt intressi tasumist perioodi 04.12.2015-31.03.2017 eest summas 0,09 eurot (intressi määr 2015. a 0,05% ja 2017. a 0%). Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole ja kasutas selleks õigusabi. Sellega seoses tekkisid talle õigusabikulud summas 420 eurot, mille peab kostja hüvitama. Kostja vastuväited
4.Hageja lepingu ülesütlemist puudutavad väited ei vasta tõele, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei vaidlustanud ülesütlemist, sest leidis koheselt korterile uue üürniku.
5.Hageja intressinõue, mis on vähem kui 1 sent, on arusaamatu, sest selle nõudmisega tekitatud kulud on oluliselt suuremad.
6.Kostja leiab, et pooled sõlmisid tagatisraha kokkuleppe, sest hageja on arve, millel on märgitud tagatisraha, tasunud. Pooled pidid arvel märgitust aru saama, et tegemist on tagatisrahaga.
7.Kuigi lepingu hagejapoolsel lõpetamisel ei olnud hagejal sel hetkel üleval võlgnevusi, jäi maksmata viimase kuu kommunaalarve summas 86,46 eurot, üür märtsikuu eest 2017 oli tasutud ette. Lisaks võttis hageja korterist lahkudes kaasa Elisa digiboksi ja selles oleva SIM kaardi, maksumusega 70 eurot. Korter oli tühi 3 päeva ja 3 päeva eest peab hageja maksma hüvitust summas 30 eurot. Ka on hageja lõhkunud ära laelambi ja diivani. Diivani parandus maksis 50 eurot. Kostja pidi tegema kulutusi korteri värvimisele summas 130 eurot. Seega pole alust tagatisena makstud raha tagastamiseks. Kostja andis tasaarvelduses teada õigeaegselt, so 19.04.2017.
8.Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendamatu, on põhjendamatu nõue hüvitada antud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud sumamas 420 eurot. 300 euro saamiseks ei pidanud kostja pöörduma advokaadibüroo poole ja tegema selleks 420 euro suurust kulutust. Hageja kohtuväliste õigusabikulude nõue on suurem kui hageja põhinõue. Kui kohus leiab, et see nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada seda poole võrra. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Pooled sõlmisid 03.12.2015 üürilepingu eluruumi xxx (suurusega 30m2) üürimiseks tasu eest. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise ja lõpetamise asjaolude üle. Poolte üürisuhe lõppes 31.30.2017 poolte kokkuleppel, mil üürnik vabastas üüritud eluruumi. Kostja on samal päeval korteri võtmete kättesaamist kinnitanud.
11.Pooled vaidlevad: 1) kas hageja poolt enamtasutud summa oli enammakstud üür või tagatisraha; 2) kas hagejal on õigus nõuda selle koos intressi ja viivisega tasumist; 3) kas hageja kahjunõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud; 4) kas üürileandja kahjunõue üürniku vastu on põhjendatud.
12.Enammakstud summast
12.1.Kohus tuvastas, et kostja esitas 04.12.2015 hagejale arve nr xxx summas 800 eurot, millel on mh eraldi välja toodud tagatis xxx summas 300 eurot (hagi lisa nr 7 tagatise arve). Hageja tasus kogu esitatud arve samal päeval, makse selgitusel on viidatud arvele nr 15014 (hagi lisa nr 7 ettemakse maksekorraldus nr 518).
12.2.Kohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on enammakstud üüriga. Kohus leiab, et makstud summa puhul on tegemist tagatisrahaga. Võlaõigusseaduse § 308 lg 1 on sätestatud, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.
12.3.Kuigi poolte vahelises üürilepingus sõnaselge tagatisraha kokkulepe puudub, on hageja arve, millel on märgitud tagatisraha, tasunud. Arvelt on selgelt näha, et tegu on tagatisrahaga. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole tagatisraha küsimusega, vaid on koheselt kostja esitatud tagatisraha arve tasunud. Sellega on hageja aru saanud, et makstud summa puhul on tegu tagatisrahaga.
12.4.Kuivõrd tasutud summa puhul oli tegemist tagatisrahaga, siis tuleb see VÕS § 308 lg 3 alusel hagejale tagastada summas 300 eurot.
12.5.Hageja on saatnud kostjale 13.04.2017 e-kirja, milles on meelde tuletanud kostjale, et on möödunud 11 päeva ajast, mil kostja lubas kirjalikku vastust, lisaks küsis hageja kostjalt, millal kostja tagastab tagatisraha ning annab vastuse üürnikele. 06.06.2017 nõudekirjas kostjale on hageja kirjeldanud samu asjaolusid nagu nähtub 13.04.2017 e-kirjast, mille osas hageja on nõudnud originaali esitamist. Esitatud tõendid koostoimes annavad kohtu hinnangul kinnitust sellele, et pooled on suhelnud e-kirja teel peale üürilepingu lõppemist ja hageja on aru saanud, et tasutud summa puhul on tegemist tagatisrahaga, mitte enammakstud üüriga. Kohtule ei ole hageja usutavaks muutnud, et hageja ei ole kätte saanud kostja e-posti teel 19.04.2017 saadetud vastust tagatisraha tagastamata jätmise kohta, kui pooled on varasemalt e-kirja teel suhelnud ja ka arved on kostja poolt saadetud e-posti teel.
13.Kostja tasaarvestusest
13.1.Kostja leiab, et ei pea hagejale tagatisraha tagastama, sest hageja on tekitanud talle kahju, mille ta peab kostjale hüvitama järgmiste kulude näol:
13.1.1.märtsikuu 2017 kommunaalarve summas 86,46 eurot, üür märtsikuu eest 2017 oli tasutud ette;
13.1.2.Elisa digiboksi koos SIM-kaardiga 70 eurot;
13.1.3.kuna korter seisus tühjalt 3 päeva, siis hüvitis nende päevade eest summas 30 eurot;
13.2.Kostja leiab, et andis tasaarveldusest teada õigeaegselt, so 19.04.2017. Hageja väitel ei ole ta saanud kostjalt mingit nõuet e-kirjana, sõnumina, muus vormingus 19.04.2017 või muul ajal. Poolte vahel ei ole toimunud mingit suhtlust pärast hageja poolt üürilepingu ülesütlemist ja võtmete üleandmist ja kostja poolt kättesaamist 31.03.2017. Hageja pöördumised on jäänud vastuseta. Kohus leidis eespool, et hageja on talle saadetud tasaarvestuse õigeaegselt kätte saanud.
13.3.Kohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kostjale digiboksi ja SIM-kaardi kulu 70 eurot, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks need korterist lahkudes kaasa viinud. Kostja esitatud tõendid digiboksi ja SIM-kaardi soetamiseks puudutavad xxx korterit, mitte vaidlusalust üüripinda.
13.4.Hageja ei pea kostjale hüvitama ka diivani parandust summas 50 eurot, sest hageja on koheselt kostjale peale üürilepingu sõlmimist 04.10.2015 e-kirjaga teada andnud, et diivan on katki ja vajab parandust (hagi lisa 2). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks selle ära lõhkunud.
13.5.Hageja ei pea hüvitama kostjale korteri värvimisega seotud kulutusi summas 130 eurot, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevuse tõttu oleks korter värvimist vajanud. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et korteri seintel on mustad triibud, mis on seal olnud varasemalt (hagi lisa 3). Lisaks ei tõenda kostja esitatud xxx arved, mis kaupa on ostetud ja kas ostetud kaupa vaidlusaluse korteri remontimiseks tegelikkuses kasutati.
13.6.Hageja ei pea hüvitama kostjale 3 päeva eest hüvitist summas 30 eurot, sest pooled ei ole üürilepingus kokku leppinud hüvitise maksmise kohustust juhuks kui korter nö tühjalt seisab peale lepingu lõppemist ja samuti hüvitise suurust.
13.7.Hagejal tuleb kostjale tasuda märtsikuu 2017 kommunaalarve summas 86,46 eurot (arve xxx-1) ja sellelt arvestatud viivis 12,41 eurot, kokku 98,86 eurot. 06.03.2020 menetlusdokumendis on kostja teatanud, et kokku on kostja nõue tasumata arvest tulevalt tänaseks päevaks koos viivistega 98,86 eurot. Arve kuulus tasumisele 20.04.2017 ja kostja on arvestanud viivist 21.05.2017 - 06.03.2019 eest summas 12,41 eurot. Kostja palub vastav nõue tasaarveldada võimaliku hagejapoolse nõudega. Pooled ei vaidle, et hagejale edastati arved eposti teel. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, et see arve oleks tasutud. Seega tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 98,86 eurot.
13.8.Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista tagatisraha 201,14 eurot.
14.Intressist
14.1.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 337 tulenevalt intressi tasumist perioodi 04.12.201531.03.2017 eest summas 0,09 eurot (intressi määr 2015. a 0,05% ja 2017. a 0%). VÕS § 337 kohaselt, kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. Kohus leidis eespool, et hageja tasutud summa puhul on tegemist tagatisrahaga, mitte üüri ettemaksuga, mistõttu intressi tasumise kohustust praegusel juhul VÕS § 337 ei tulene.
14.2.Hageja intressinõue tuleb jätta rahuldamata.
15.Viivisest
15.1.Hagejal leiab, et tal on õigus nõuda viivist alates 01.04.2017 seaduse järgi. Kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 27,35 eurot. Lisaks palub hageja TsMS § 367
alusel mõista kostjalt välja viivis hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud suuruses. Kostja leiab, et ei pea viivist tasuma enne kui 01.06.2017.
15.2.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis tagatisraha tagastamise nõudelt alates 01.04.2017, sest poolte üürileping lõppes 31.03.2017 ja kostjal oli seejärel kohustus tagatisraha tagastada. Tasaarvestuse esitamine ei peata viivise nõudeõigust. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 27,35 eurot. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud.
15.3.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 27.12.2018. Kohus rahuldab hagi ka selles osas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
16.Kohtuvälised õigusabikulud
16.1.Hageja palub, et kostja hüvitaks talle kohtuvälised õigusabikulud summas 420 eurot. Kostja leiab, et 300 euro saamiseks ei pidanud kostja pöörduma advokaadibüroo poole ja tegema selleks 420 euro suurust kulutust. Hageja kohtuväliste õigusabikulude nõue on suurem kui hageja põhinõue. Kui kohus leiab, et see nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada seda poole võrra.
16.2.Kohus nõustub kostjaga, et kohtuväliste õigusabikulude nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostja leiab, et põhjendatud on pooles ulatuses kohtuväliste kulude hüvitamine summas 210 eurot. Õigusabikulude tegemisel tuleb kaaluda saadava hüve väärtust selleks tehtavate kulutustega. Üldjuhul ei peaks õigusabikulude nõue olema suurem kui hageja põhinõue.
17.Menetluskuludest Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi pooles ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda.