Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

vabastamata. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlausaldaja SIA GelvoraSergel lepinguline esindaja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 31.03.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt oli võlgniku sissetulek 516 eurot kuus. Võlgniku aruande kohaselt on võlgniku igakuised kulud summas kuni 520 eurot - kulutused elukohale 120 eurot, söögile 250 eurot ja muud kulud 150 eurot. Need kulutused on kohtu hinnangul mõistlikud. Samas nähtub arvelduskontolt kulutusi, mis ei vasta võlgniku sissetulekule. Kohtule esitatud Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte kohaselt on näiteks perioodil 08.01.201927.01.2019 tehtud väljamaksed kokku 818,14 eurot. Väljavõttest nähtuvad perioodi jooksul tehtud väljamaksed Tallinna Kaubamaja 142,50 eurot, kauplus Ivo Nikkolo 34,04 eurot, Avon Eesti OÜ 40,31 eurot ja AliExpress 13,45 eurot, mis ületavad aruandes märgitud muude kulutuste summa suurust. Septembris-detsembris 2019 on tehtud kulutusi OÜ-le Koduliising summades 103,99 eurot. 92.- eurot, 183.- eurot, 123,98 eurot ja 97.- eurot, Inbank AS-le on tasutud lepingujärgne arve sumas 91,09 eurot, Lux Express Estonia 88,20 eurot jm. Sarnaseid näiteid võib tuua ka teistest perioodidest. Kohtu hinnangul ei vasta need kulutused ilmselgelt võlgniku aruandes märgitud tuludele ja viitavad majanduslikult toretsevale elustiilile, sest sisseoste on tehtud keskmisest kõrgema kvaliteediga kohtades. Seejuures on võlgnik suutnud võlausaldajatele tasuda kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul vaid 8,40 eurot. Võlgnik ei suutnud ärakuulamisel kohtule veenvaid selgitusi anda. Kulutustest nähtub see, et võlgnikul olid suuremad tulud kui ta aruandes märkis ning nende suuremate tulude juures eelistas võlgnik iseenda mitte võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb aga arvestada võlausaldajate huvidega. Kohus on seisukohal, et võlgniku kulutused ületavad sissetulekut, mis annab alust arvata, et võlgnik saab varjatud tulu. Seega on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata tulusid ning vara ning anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tulude varjamisel tegutsenud raskelt

hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et tulude varjamise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamise ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakse summas vaid 8,40 eurot. Samas ulatuvad tema eelpoolkirjeldatud ühekordsed maksed kordades suuremaks kui tasutud koguvõlgnevus. Sellises situatsioonis ei pea kohus võimalikuks vabastada võlgnikku kohustustest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad S M kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.