Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X Xi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri 6, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (e-post: [email protected]); Kostja: X Xi (isikukood x, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Krevald (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X Xi’lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1266 eurot.
3.Välja mõista X Xi ́lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot.
5.Välja mõista X Xi’lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskulud summas 1273 eurot ning menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1 (9)
2-19-122412
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 03.12.2019 Harju Maakohtusse hagi X Xi vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 3000 eurot, intressi 180 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1266 eurot ning täiendava viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 31.01.2020 määrusega menetlusse. Kostja teatas oma 25.02.2020 vastuses, et ei vaidle vastu hagis märgitud põhinõudele ning intressile. Kohus tegi 21.04.2020 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osaotsuse mõttes, millega rahuldas hagi põhinõude 3000 eurot ja intressi 180 euro osas. Kohus jättis menetluskulud rahuldatud nõude osas kostja kanda ning määras määrata nende rahaline suurus kindlaks tsiviilasja lõpplahendis. 21.04.2020 otsus jõustus 26.05.2020. Hageja nõue
1.Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja X OÜ (edaspidi ka laenusaaja) sõlmisid 06.04.2018.a laenulepingu nr Ci201711767 (edaspidi ka Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (st 180 eurot). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 06.04.2018.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X Xi (edaspidi ka kostja) sõlmisid 06.04.2018.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017117671 (edaspidi ka Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 06.05.2018.a. Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. 2 (9)
2-19-122412 Käesoleval juhul on laenusaaja pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul kaheteistkümne makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus kaheteistkümnel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 06.05.2019.a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2160 eurot, so intress laenulepingu pikendamiseks. Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt võlgnevuse tasumist. 14.08.2019.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3000 eurot, intressi 180 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1266 eurot ning täiendava viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele on hageja leidnud järgmist. Laenulepingust tulenev viivisenõue on seaduslik ning põhjendatud. Viivisenõue tuleneb laenusaajaga X OÜ sõlmitud laenulepingust, mitte kostjaga sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja käendajana nimetatud laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Laenulepingu puhul on tegemist kahe juriidilise isiku vahelise lepinguga, mitte tarbijaga sõlmitud lepinguga. Viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Kostja ei ole tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgnikust X OÜ suhtes ebaproportsionaalne. Hageja hinnangul tuleb arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende nõudeid aktsepteerivad. Kohtupraktikast tuleneva üldise põhimõtte kohaselt ei loeta ülemäära suureks viivist, mis ei ületa võlgnikult nõutavat põhivõlga. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, siis ei saa hageja viivisenõuet pidada antud juhul ebaproportsionaalseks ning hagejal peab säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude ulatuses esitatava viivisenõude korral on see kohtute poolt aktsepteeritav. Laenulepingust tulenev viivisenõue ja selle suurus ei saa olla kostjale üllatav. Kostja pidid käenduslepingu sõlmimisel ja laenusaajast X OÜ kohustuste tagamisel endale teadvustama oma vastutuse ulatust. Kostja väited viimase majandusliku olukorra suhtes paljasõnalised ja tõendamata. Teiseks ei oma antud asjas tähtsust kostja enda majanduslik olukord, vaid tähtsust saaks omada laenusaaja majanduslik olukord, kuid kostja ei ole taotlenud viivisenõude vähendamist laenusaajast tingitud asjaoludel. Seega tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata. Laenuleping on sõlmitud ning kehtiv alates 06.04.2018.a. Leping on sõlmitud poolte vastastikuste tahteavaldusete kaudu. Laenusaaja on laenulepingu allkirjastamisega ja selle laenuandjale edastamisega esitanud viimasele taotluse sõlmida laenuleping selles avaldatud tingimustel. Laenuandja on aktsepteerinud laenusaaja taotluse laenulepingu sõlmimiseks selles avaldatud tingimustel sellega, et laenuandja on laenulepingus kokku lepitud korras kandnud 06.04.2018.a laenusaajale üle laenusumma. Laenulepingu sõlmimist 06.04.2018.a kinnitab ka asjaolu, et pooled on laenulepingut asunud täitma. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväide on esitatud nn otsitud põhjusel, et vabaneda laenulepingu rikkumisest tuleneva viivisekohustuse täitmisest. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb vastu viivise suurusele. Kostja viitab, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-25-16 märkinud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab 3 (9)
2-19-122412 kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kui VÕS §-st 113 tulenevalt on seadusjärgne viivis 8% aastas, siis maksimaalne põhjendatav viivisemäär saab olla 24% aastas. 24/365=0,066 % päevas, mistõttu 0,2% päevas on ebamõistlikult suur kokkulepitud viivis, mistõttu viivisenõue ebamõistlikult kõrges kokkulepitud viivisemääras on põhjendamatu ning hageja saaks nõuda antud juhul seadusjärgset viivist. Kostja on lisaks seisukohal, et hageja on rikkunud käenduslepingute punktis 5.1. kokku lepitud tingimust, mille kohaselt peab enne kohtusse pöördumist toimuma vaidluste lahendamine poolte kokkuleppel. Hageja ja kostja ei ole pidanud eelnevaid läbirääkimisi.
4.Kostja toob välja, et on sõlminud käenduslepingu füüsilise isikuna ehk sisuliselt tarbijana. Seetõttu on kostja seisukohal, et sellise laenulepingu ning käenduslepingu puhul tuleb kostja puhul samuti rakendada eelviidatud Riigikohtu praktikat ning olukorras, kus käendajaks on siiski tarbija, ei saa hageja nõuda viivist, mis on 0,2% tasumata summalt päevas, vaid õiglane on nõuda maksimaalselt viivisemäära 24% aastas. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et laenuleping on kostja poolt allkirjastatud 06.04.2018, kuid Credit Invest OÜ esindaja Z H on lepingu allkirjastanud alles 14.08.2019.a. Seega saab lugeda lepingu sõlmituks mitte varem kui 14.08.2019. aastal. Eelnevast tulenevalt ei saa hageja nõuda ka enne 14.08.2019. aastat tekkinud kahju, vaid poolte vaheline leping hakkas kehtima alates 14.08.2019. aastal. Kostja on ka seisukohal, et esinevad mõjukad alused põhinõudelt arvestatud viivise vähendamiseks ka juhul, kui poolte vahel sõlmitud lepinguga kehtiks viivis suuruses 0,2% päevas võlgnevuselt. Nimelt olid X Xi ja M Xi sunnitud isiklikult laenu käendama, et saada katsetada ettevõtlusega, kuid abikaasadest sõltumatutel põhjustel ettevõtlus ei õnnestunud ning tekkisid võlgnevused. Laenumakseid suudeti tasuda pikemat aega korrektselt, kuid mingist hetkest selline võimekus ammendus ning laenuleping öeldi üles. Viivised nõutavas suuruses teevad koguvõlgnevuse tasumise äärmiselt raskeks just sel põhjusel, et hetkel valitseva eriolukorra tõttu kaotas X Xi abikaasa Z Xi Soome Vabariigis oma töö, sest piirid on kinni ning X Xi viibib koduses karantiinis ega saa tööl käia. Peres kasvab kolm alaealist last ning pere elab ära sisuliselt sotsiaaltoetustest ja Z Xi poolt varasemalt nn hädafondi kogutud rahalistest vahenditest. Perekonnal ei ole kinnisvara ega arvestatavat vallasvara, mille arvelt oleks võimalik suuremaid igakuiseid laenu tagasimakseid teostada. Kui kohus saaks kostja taotluse rahuldada selles ulatuses, et viivised mõistetakse kostjalt välja seadusjärgse viivise suuruses, oleks see kostja olukorda arvestades igati põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud:
4 (9)
2-19-122412 - Credit Invest OÜ ja X OÜ on sõlminud laenulepingu nr Ci201711767, millega Credit Invest OÜ andis X OÜ-le laenu summas 3000 eurot intressimääraga 6% kuus (dtl 54-60). - Credit Invest OÜ kandis 06.04.2018.a X OÜ arvelduskontole 2900 eurot selgitusega „Leping nr Ci201711767“ (dtl 61). - Credit Invest OÜ ja kostja on sõlminud käenduslepingu nr CiK2017117671 laenulepingust nr Ci201711767 tulenevate nõuete tagamiseks (dtl 62-64). - X OÜ on teinud laenuandjale laenulepingu alusel tagasimakseid summas 2160 eurot, mis on arvestatud intressisummade katteks laenulepingu pikendamisel (dtl 65); - Credit Invest OÜ on edastanud 11.07.2019 X OÜ-le ja kostjale hagihoiatuse, milles teatab, et kui laenulepingust tulenevat võlgnevust ei likvideerita hiljemalt 18.07.2019.a, siis on võlausaldaja sunnitud esitama kohtusse hagiavalduse võlgnevuse väljanõudmiseks (dtl 67); - Credit Invest OÜ loovutas 14.08.2019.a laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 66).
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna kostja on tunnistanud käendajana nii põhi-, kui intressivõlga, mille osas on kohus hagi ka juba rahuldanud, siis käsitleb kohus käesolevas otsuses üksnes hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 esimene lause näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
9.Kohus käsitleb esmalt kostja vastuväidet, mille kohaselt ei ole pooled lepingut 06.04.2018 sõlminud, sest laenuandja seaduslik esindaja on lepingu allkirjastanud alles 14.08.2019.a. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lg 2 ütleb, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Käesoleval juhul on kostja laenusaaja seadusliku esindajana 06.04.2018 allkirjastanud laenulepingu, mille tulemusel on laenuandja Credit Invest OÜ kandnud laenusaaja arvelduskontole üle lepingus kokku lepitud laenusumma. Laenusaaja ei ole vaidlustanud, et on alates 06.05.2018 hakanud ka lepingut täitma, tehes 06.05.2018 esimese makse, summas 180 eurot, intressi katteks ning laenulepingu pikendamiseks. Laenusaaja on seejärel teostanud igakuiseid intressimakseid laenulepingu pikendamise eesmärgil kuni 15.04.2019. Kostja on oma hagivastuses tunnistanud terves ulatuses põhivõlga ning intressivõlgnevust seisuga 06.05.2019. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et leping on sõlmitud alles 14.08.2019. Võttes arvesse poolte vastastikkuseid tahteavaldusi ning käitumist, on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud, et laenuleping ja käendusleping on sõlmitud 06.04.2018.
5 (9)
2-19-122412
10.Kostja on esitanud muuhulgas ka vastuväite, et käenduslepingu punktis 5.1. leppisid pooled kokku, et vaidluste lahendamine enne Harju Maakohtusse pöördumist peab toimuma poolte kokkuleppel, mis tähendab, et pooled peavad kindlasti pidama minimaalseimaidki läbirääkimisi enne hagimenetlust või maksekäsu kiirmenetlust. Kostja on esitanud laenuandjale 14.04.2019 ettepaneku vaidluse lahendamiseks poolte kokkuleppel (dtl 78), millele laenuandja kostja sõnul kirjalikult ei vastanudki. Järgmine vastus kostjale oli alles 11.07.2019 saadetud hagihoiatus. Kostja hinnangul ei saa seda nimetada aga läbirääkimisteks. Hageja on selgitanud, et algsele võlausaldajale ei olnud kostja poolne ettepanek vastuvõetav, mistõttu on ta edastanud 11.07.2019 kostjale ka enne kohtusse pöördumist hoiatuse (dtl 67) ning nõude võla tasumiseks. Käenduslepingu punkt 5.1. ütleb, et kõik käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel pooled juhindudes TsMS § 71 sättest määravad kindlaks, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumajas (dtl 64). Kohus on seisukohal, et viidatud punkt 5.1. ei piira hageja õigust oma nõudega kohtusse pöörduda. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Puudub vaidlus, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu on ka hagejal õigus nõuda võla tasumist. Kuna hageja (ning ka algne võlausaldaja) ei ole kostjaga kokkulepet võla tasumise osas saavutanud, siis oli hagejal õigus kohtusse pöörduda.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja saab nõuda kostjalt viivist lepingus kokku lepitud määras, st 0,2 % päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on seisukohal, et lepingujärgse viivisekokkuleppe näol on tegemist tühise tüüptingimusega. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust pidada viivisekokkulepet tühiseks, kuivõrd viivisemäär 0,2% päevas on kokku lepitud laenuandja ja põhivõlgniku (äriühingu) vahelises laenulepingus. Kohtu hinnangul on laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas küllaltki tavapärane majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Kostja ei ole käendajana laenulepingu pooleks. Tegemist ei ole seega tarbijaga sõlmitud laenulepinguga ning kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-2516 ei ole antud juhul asjakohane. Seega on kohus seisukohal, et laenulepingujärgne viivisemäära kokkulepe on kehtiv.
12.Kostja on välja toonud, et kui kohus peab viivisemäära 0,2% kehtivaks, siis esinevad mõjuvad põhjused viivise vähendamiseks seoses kostja majandusliku olukorraga. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 113 lg 8 ütleb, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte 6 (9)
2-19-122412 majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et käendajal on küll õigus esitada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväide viivise vähendamiseks, kuid sellisel juhul tuleb viivise vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit, mitte käendaja majanduslikku seisundit või muid asjaolusid (RKTKo 18.12.2014 nr 3-2-1-139-14, p. 17). Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud andmeid ega tõendeid põhivõlgniku ehk laenusaaja majandusliku seisundi kohta, mis annaksid alust viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Seega puudub käesoleval juhul alus viivise vähendamiseks.
13.Hageja nõuab laenu põhiosalt viivise väljamõistmist ajavahemiku 06.05.201903.12.2019 eest summas 1266 eurot ning edasi viivist 0,2% põhinõudelt (3000 eurolt) päevas alates hagi esitamisest 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1266 eurot ning viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Kuna kohus on käesolevas asjas rahuldanud hagi täies ulatuses (sh osaotsusega välja mõistetud summad), siis määrab kohus käesolevas otsuses kindlaks hageja menetluskulud terve haginõude osas. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud summas 848 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palus hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud.
17.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja 7 (9)
2-19-122412 nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 425 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
19.Hageja lepingulise esindaja kulude hulgas on menetluskulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu tulenevalt TsMS §-st 4842 ja TsMS § 172 lg-st 9 põhjendatud menetluskulu.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepinguline esindaja teostanud esindustoiminguid järgmises mahus: 02.12.2019.a kohtumäärusega tutvumine 0h 10m; hagiavalduse koostamine 1h 25m; kostja vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja seisukoha koostamine 2h 25m; kostja täiendava vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja seisukoha koostamine 1h 45m. Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja ajakulu, leiab, et see on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 5 tunni ja 45 minuti ulatuses (ehk 5,75 tundi)
21.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja esindajaks on advokaat, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
22.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud lepingulise esindaja kulude rahaliseks suuruseks 848 eurot (käibemaksuga).
23.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus tema kasuks menetluskulud välja koos käibemaksuga.
24.Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1273 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
25.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
8 (9)
2-19-122412
26.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.