Haljala Valla, Vallavalitsuse kaudu hagi M. E. vastu võla nõudes
Hagi hind
1014,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Haljala Vald, Vallavalitsuse kaudu, rk 75013144, asukoht: XXX, lepinguline esindaja Aire Põder Kostja: M. E., ik XXX, elukoht: XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. E. hageja Haljala Vald, Vallavalitsuse kaudu, kasuks 02.09.2019 lepingust nr xxxx ja 19.08.2021 lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 826 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 01.08.2025 (kaasa arvatud) seisuga 68,75 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M. E. hageja Haljala Vald, Vallavalitsuse kaudu, kasuks edaspidised viivised alates 02.08.2025 kuni põhinõude 826 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 826 eurot.
5.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt M. E. hageja Haljala Vald, Vallavalitsuse kaudu, kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu katteks 640 eurot.
5.Välja mõista kostjalt M. E. hageja Haljala Vald, Vallavalitsuse kaudu, kasuks viivis menetluskuludelt (640 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1
6.Jätta kostja M. E. menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Haljala Vallavalitsus esitas 12.06.2025 Viru Maakohtule hagi M. E. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitab hagiavalduse, mille nõudeks on kostja poolse 02.09.2019 sõlmitud lasteaiakoha kasutamise lepingu nr xxxx ja 19.08.2021 sõlmitud lasteaiakoha kasutamise lepingu nr xxxx lepingutingimuste rikkumisega tekkinud võlgnevuse tasumise põhinõue summas 826 eurot, seaduslike viiviste nõue summas 56,86 eurot ja sissenõudmiskulu nõue summas 40 eurot.
2.Haljala Vallavalitsuse allasutus Haljala Lasteaed Xxxx ja M. E. sõlmisid 02.09.2019 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja lapse E. E. (isikukood XXX) Xxxx Lasteaeda alates 01.09.2019 ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu- ja kohatasu. Haljala Vallavalitsuse allasutus Haljala Lasteaed Xxxx ja M. E. sõlmisid 19.08.2021 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja lapse R. E. (isikukood XXX) Xxxx Lasteaeda alates 01.09.2021 kuupäevast ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu- ja kohatasu. Lepingute kohased lasteaiateenuse eest arved edastati kostja nimele ja kostja poolt lepingus fikseeritud e-postiaadressile: XXX. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste osutamist vaidlustanud ning on ka osaliselt osutatud teenuste esitatud arved tasunud. 2
Kostja on jätnud tasumata hagejale lepingute alusel esitatud alljärgnevad arved: 08.06.2024 arve nr 1750 summas 160,50 eurot, maksetähtajaga 23.06.2024. Kostja on tasunud arve katteks summa 56,50 eurot 08.11.2024. Võlgnevuse jääk summas 104 eurot; 08.07.2024 arve nr 2083 summas 62 eurot, maksetähtajaga 23.07.2024; 08.08.2024 arve nr 2336 summas 51 eurot, maksetähtajaga 23.08.2024; 08.09.2024 arve nr 2593 summas 51 eurot, maksetähtajaga 23.09.2024; 08.10.2024 arve nr 2812 summas 93 eurot, maksetähtajaga 23.10.2024; 08.11.2024 arve nr 3152 summas 97 eurot, maksetähtajaga 23.11.2024; 08.12.2024 arve nr 3485 summas 93 eurot, maksetähtajaga 23.12.2024; 08.01.2025 arve nr 250026 summas 85 eurot, maksetähtajaga 23.01.2025; 07.02.2025 arve nr 250305 summas 99 eurot, maksetähtajaga 22.02.2025; 06.03.2025 arve nr 250592 summas 91 eurot, maksetähtajaga 21.03.2025. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena summa 826 eurot. Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, seega on arved muutunud sissenõutavaks. Hageja on edastanud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete tasumise osas, kuid kostja vaatamata nendele võlgnevust hagejale ei tasunud. 26.03.2025 edastas Debitum Collectio OÜ kostjale võlateatise ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 02.04.2025. 03.04.2025 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale hagihoiatuse, milles selgitas veelkordselt võlgnevust ja selle tekkimist. Kostja vastas hagihoiatusele. Hageja tugineb VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu ning VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö (teenuse) valmimisest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15.02.2022 on Haljala Vallavolikogu võtnud vastu määruse nr 8 „Haljala valla koolieelsete lasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaevatava osa määr ja tasumise kord“. Määruses on fikseeritud lasteaiakoha tasu määr ning lapsevanemate kohustus tasuda kohatasu alates lapse lasteaeda arvamise kuu esimesest päevast kuni lapse lasteaia nimekirjast väljaarvamise kuu viimase päevani (§ 2). Määruse § 4 kohaselt lapse toidukulu koolieelses lasteasutuses katab vanem. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõue summas 826 eurot, mis koosneb lepingutest tulenevast põhinõudest.
3.Kostja on viivitanud rahalise kohustuse tasumise täitmisega summas 826 eurot pikema ajaperioodi jooksul, kõik tasumata arved on muutunud sissenõutavaks, st maksetähtpäevad on möödunud. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine lepingust tuleneva viivise nõudes. Hageja on arvestanud viivist iga arve maksetähtpäeva järgmisest päevast kuni 12.06.2025 seadusest tuleneva viivisemäära alusel kokku summas 56,86 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja viivised põhinõudelt summas 826 eurolt alates 13.06.2025 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.
4.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu on üle 500 euro. Tasumata arve osas on hageja korduvalt edastanud meeldetuletusi kostjale, samuti on hageja lepinguline esindaja korduvaid nõudekirju võlgnevuse tasumiseks edastanud kostjale. Ka on hageja lepinguline esindaja suhelnud telefoni teel kostjaga võlgnevuse tasumisest ning selgitanud kostjale võlgnevuse tekkimist. Kostja on kõik nõudekirjad ja meeldetuletused kätte saanud, kuid 3
vaatamata sellele ei ole kostja asunud enda lepingulisi kohustusi täitma, so tasuma osutatud teenuste eest.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
6.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 15.07.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 15.07.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 29.07.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
8.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
9.Hageja on osutanud vastavalt kostjaga sõlmitud lepingutele kostja alaealistele lastele lasteaiateenust. Kostja oli kohustatud teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved laste õppekulu ja toidu eest perioodil 08.06.2024 – 06.03.2025. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude kogu võlgnevuse 826 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.Põhjendatud, ja arvutuslikult korrektne, on ka seadusjärgse viivise väljamõistmine 12.06.2025 seisuga summas 56,86 eurot. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt 826 eurolt alates 13.06.2025 – 01.08.2025 (k.a) 50 päeva eest, mis moodustab 11,89 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seadusjärgse viivise määr kuni 30.06.2025 oli 11,15% aastas ning alates 01.07.2025 on see 10,15% aastas. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.08.2025 seisuga kokku summas 68,75 eurot (56,86 + 11,89). 4
11.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 02.08.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 826 euro tasumiseni. Lähtudes hageja taotlusest ja kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 757,25 eurot (826 – 68,75).
12.VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 40 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 26.03.2025 (20 eurot) ja 03.04.2025 (5 eurot). Kohus ei loe meeldetuletuskirjadeks kostjaga peetud võlateatist selgitavat kirjavahetust. Muude kulude kandmist hagist ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Seega leiab kohus, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 25 eurot. Rahuldamata jääb hageja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 922,86 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
16.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu (summas 280 eurot) seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Õigusabi koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tund ja hagiavalduse koostamises 2 tund. 5
18.Kohus leiab, et hageja kulud esindusele on mõistlikus suuruses nii tunnitasuna (120 eurot) kui ka ajakuluna (3 tundi), st kohus rahuldab menetluskulud kogu ulatuses summas 360 eurot.
19.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 640 eurot (riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 360 eurot).
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.