Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-842

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

PlusPlus Capital AS esindaja esitas 17.01.2020 Viru Maakohtule avalduse B. D. pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt, Swedbank AS-i ja võlgniku vahel on sõlmitud Eraisiku määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel võlgnik kasutas krediitkaarte nr 47xxxxx ja nr 54xxxxx. Võlgniku ja panga vahelise lepingu kohaselt võimaldas pank võlgnikule krediidilimiidi ulatuses ühes kuus vastavalt kaardile nr 47xxxxx – 6 391,16 eurot ja kaardile nr 54xxxxx – 12 782,33 eurot rahaliste vahendite kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud krediidilimiit tagasi maksma krediidilimiidi kasutusele võtmisele järgneval kalendrikuul 10.-ks kuupäevaks. Võlgnikul oli võimalus enne eelmise kuu krediidi tagastamise tähtaega asuda kasutama uue kuu krediidilimiiti. Võlgnik võttis kasutusele krediidilimiidi 38 298,28 euro ulatuses. Lepingu üldtingimuste p. 6.2 järgi kohustus võlgnik maksma pangale hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve ning pangal on need õigus debiteerida kontolt. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas võlgnik, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Võlgnik ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.05.2019, millega rikkus lepingut. 17.07.2019 andis pank võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 03.08.2019. Võlgnik ei ole antud tähtajaks võlgnevust tasunud. Seega luges pank lepingu üles öelduks. Kuna võlgnik ei reageerinud Swedbank AS nõudele võlgnevust tasuda, loovutas Swedbank AS nõude võlgniku vastu koos kõrvalnõuetega võlausaldajale põhisummas 38337,87 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. PlusPlus Capital AS esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud.

2-20-842 Võlgnevuse põhisumma jääk on endiselt 38 337,87 eurot, millele lisanduvad viivised ja kõrvalnõuded, kuid viivistele ja kõrvalnõuetele võlausaldaja pankrotiavalduse alusena ei toetu. Nõue on seega absoluutselt ja vastuvaidlematult selge, võlgnik on selle otseselt rahas kätte saanud ja enda kasutusse võtnud. 02.12.2019 edastas avaldaja tähitud kirjana postiaadressile ja e-postile saadetud pankrotihoiatuse. Maksetähtaeg 10 päeva hoiatuse saatmisest ehk 12.12.2019. Ülaltoodust lähtuvalt palub avaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 20. jaanuari 2020.a. kohtumäärusega menetlusse. Kohtu eelistungil 04.03.2020 jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Esindaja märkis, et võlgnevuse põhisumma on 38 298,28 eurot, sellele lisanduvad kõrvalnõuded, kuid need pole hetkel olulised. Võlga ta ära maksnud ei ole. Isik on ettevõtluses olnud tegev. Ta on võõrandanud vara lähikondsetele. Tema abikaasa nimel on märkimisväärselt vara. Avaldaja on kompromissiks valmis olnud, oodanud lahendamist asjale ja andnud aega, aga ühtegi reaalset pakkumist ei ole tulnud. Sellepärast tuleb edasi liikuda, et selgitada välja, milline tema reaalne varaline seisund on. Ajutise pankrotihalduri määramine aitaks selle välja selgitada. See ei tähenda pankroti väljakuulutamist ja võlgnikul on endiselt võimalus lahendus leida. Väidetavalt on temal endal võlgnikke. Avaldaja palus avaldus rahuldada. Võlgnik ei olnud nõus pankrotimenetluse algatamisega. Võlgnik palus anda talle veel 1 kuu. Vara võlgnikul puudub, midagi võõrandanud ei ole, N. D. on tema õde, mitte abikaasa. Võlgnik tunnistas oma viga, et ta õigel ajal ei andnud raha pangale tagasi. Võlgnevus tekkis seoses tema negatiivse suhtumisega panga tegevusele. Tal on üks projekt, kust ta võib saada raha. Võlasummat tunnistab.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

08.04.2020 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Võlgniku üldandmed: B. D., elukoht kohtumääruse kohaselt xxx xx xxx; rahvastikuregistri kohaselt xxx, xxx küla, Alutaguse vald; võlgniku enda kinnitusel xxx xx-xx xxx. Töötab xxx OÜ-s. Vallaline; ülalpeetavad puuduvad. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnistusraamatu kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Võlgniku elukohana märgitud xxx xx-xx xxx linnas omanikuks on N. D. Eelnevalt on korteriomand kuulunud L. D.le, kes on võlgniku ema ning kelle kasuks on kinnistusraamatu III jaos isiklik kasutusõigus. Võlgniku elukohana rahvastikuregistrist märgitud kinnistu xxx, xxx külas, Alutaguse vallas omanikuks käesoleval ajal on N.D. Võlgnik on nimetatud kinnisasja 3.07.2019 võõrandanud kinkelepinguga. Kinnistu on hoonestatud, sellel asuvad elamu, saun ja kuur. Ehitusregistri andmetel on elamu ja saun kasutusele võetud juba vastavalt 1920 ja 1925.aastal. Maa-ametist saadud andmetel on kinnistu asukoht xxx aleviku ja xxx linna vahel. Kinnisasi ei piirne otseselt Peipsi järve ega muu veekoguga. Lepingu kohaselt on kinkija ja kingisaaja hinnanud kinnistu väärtuseks 6300 eurot.

2-20-842 Notari kogutud andmete kohaselt on N. D. B. D. õde. Pankrotimääruses nimetatud võlgniku asukohana nimetatud xxx xx Kohtla-Järvel, on ärimaa ning selle omanikuks on olnud perioodil 2000 – 2010 Osaühing Kris Kütus ning alates 20.04.2010 Osaühing Konju K&P. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et 12.02.2013 võõrandas B. D. korteriomandi xxx xx-xx xxx linnas O. Š.le. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes kinnistusregistri andmetele on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikule käesoleval ajal kinnisasju ei kuulu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid ja väikelaevu ning jette käesoleval ajal ei kuulu. Samuti ei ole võlgnik registreeritud vastutava kasutajana. Võlgnik on talle kuulunud sõiduki Toyota Land Cruiser 150 (v.l. 2014) võõrandanud 20.03.2018. Uus omanik on Elke Narva OÜ. Võlgnik on kasutajana kantud registrisse OÜ-le xxx kuuluvale sõidukile VW Transporter (v.l. 1996), mis on ajutiselt registrist kustutatud. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule on registreeritud tsiviilrelvad: vintraudne püss Margolin; vintraudne püss Astra. Võlgnikule on väljastatud relvaluba xxxxx. Võlgnik omas arvelduskontot nr xxxxxxx Swedbankis, konto on suletud 28.10.2019. Konto väljavõtte kohaselt perioodil 2019 teostatud analüüsi tulemusena tuvastas ajutine haldur, et otseselt kontole mingit töist tulu ei laekunud. OÜ xxx poolt oli teostatud suhteliselt suuri (üle 10 000 euro), kuid ka väikemais rahalisi makseid. Need on kasutatud krediitkaardi tehingute eest laenu tagastamiseks. Samuti on makseid kontole teostanud N. D. SEB Pangas on võlgnikul kolm arvelduskontot, millest ühe valuutaks on Ameerika dollar: xxxxxxx, saldo 0,00 eurot; xxxxxxx, saldo 1,00 USD; xxxxxxx, saldo 1,00 eurot. Aktiivses kasutuses on võlgnikul ilmselt konto xxxxxxx, millel on teostatud igapäevaseid maksetehinguid. Rahalisi vahendeid laekunud enamuses xxx OÜ-lt, selgitusega makse. Samuti esineb isiku enda poolt sularaha sissemakseid. USD kontol tehinguid 2019-2020 pole toimunud. Kontol xxxxxxx on ainult üks kuni 1000 euro suurune makse väljastpoolt Eestit. COOP Pangas omab võlgnik kontot nr xxxxxxx, saldo 0,00 eurot. Nimetatud kontol on ainult võlgniku rahalised sissemaksed. Ajutise halduri hinnangul on kontot kasutatud suures osas (või täielikult) tehingute teostamiseks Eesti Lotoga (lotopiletite ostmine, samuti sealt laekumised). Luminor Bank’is omab võlgnik kontot nr xxxxxxx, saldo 0,00 eurot, esineb krediitkaardi võlgnevus 1,60 eurot. Kontole on peamiselt laekumised xxx OÜ-lt ning edasi on teostatud maksed võlgniku enda kontodele teistes pankades (Swedbank, SEB Pank). Pensionikeskuse andmetel isik ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on võlgnik saanud 2019-2020.a. saanud töötasu xxx OÜ-lt. Kõikide kuude lõikes 2019-2020 on väljamakstav summa olnud töötasu alammääras ning rakendatud on 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi. Edaspidises pankrotimenetluses eeltoodud töötasu arestimine pole võimalik. Võlgnik on vastuses kinnitanud ajutisele haldurile, et töötasu saab xxx OÜ-lt. Käesoleval ajal mingit tasu ei saa, puudub ka igasugune muu tegevus seoses riigis kehtestatud eriolukorraga Covid-19 viiruse tõttu.

Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur on täitemenetluste registrist tuvastanud, et võlgnik omab nõuet P. K.i vastu summas 715 eurot. Nõue on täitmisel kohtutäitur Risto Kütt büroos. Nõue on täitmisel juba alates 2016.aastast. Seosed äriühingutega

2-20-842 Äriregistri andmetel on võlgnik seotud käesoleval ajal alljärgnevate juriidiliste isikutega:  Osaühing xxx (registrikood xxxxx), asutatud 1996. aastal. Ühingus on ainuosanik ja juhatuse liige B. D. Osakapitali suurus on 12 800 eurot. Tegevusalaks on parklate tegevus. 2018.aastal oli aastaaruandes esitatud bilansi kohaselt müügitulu 11 512 eurot ja ühing teenis kahjumit 9 336 eurot. Omakapitali suurus raamatupidamise kohaselt on 34 724 eurot.  Osaühing xxx (registrikood xxxxx), asutatud 1996. aastal. Ühingus ainuosanik B. D., osakapitali suurus 5000 eurot. Juhatusse kuulub võlgnikuga koos N. D. Tegevusalaks parklate tegevus. 2018.a. müügitulu majandusaasta aruandele lisatud kasumiaruande kohaselt moodustas 6 965 eurot ning kahjum oli 15 193 eurot. Omakapital bilansi kohaselt moodustab 24 471 eurot.  Võlgnik on omanud osalust Osaühingus xxx (registrikood xxxxx) perioodil 2004 – 2010 (OÜ tegeles kütuse jaemüügiga). Alates 2010.a. on ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks N. D. Ajutise halduri hinnangul ei saa arvestada äriühingute väärtuseks eelmise aasta seisuga esitatud omakapitali suurus, mis on ainult raamatupidamislik number. Ajutise halduri hinnangul võib näiteks OÜ xxx tegelik käive olla suurem kui raamatupidamises kajastatud, sest muul moel ei ole võimalik selgitada suhteliselt suurte (üle 10 000 eurot) rahaliste ülekannete võimalikkust võlgniku kontole. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu kinnisasju. Muu varana tsiviilrelvade väärtust on käesoleval ajal rakse hinnata. Rahalised vahendid puuduvad. Äriühingute osakute väärtus samuti antud ajahetkel prognoosimatu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik varatu, kuid samas puudub püsivalt suur sissetulek ning kõrget likviidset väärtust omav vara. Võlgniku võlad Täitemenetluste registris käesoleval ajal puuduvad andmed võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste kohta. Seega, kõik võlgnikule teadaolevad võlanõuded põhinevad lepingulistel suhetel ning nõuete osas ei ole võlausaldajad veel pöördunud kohtusse täitedokumendi saamiseks. Antud olukord annab tunnistust sellest, et võlgnik on jooksvalt püüdnud oma laene tagasi maksta või pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega tagasimaksete tähtaegade pikendamiseks. Seda on ka võlgnik ise oma vastuses kinnitanud. Käesoleval ajal on ajutisele haldurile teatatud alljärgnevatest nõuetest: Pankrotiavalduse esitaja - PlusPlus Capital AS – võlausaldajale on nõude loovutanud Swedbank AS, kes kinnitas oma vastuses ajutisele haldurile, et omas võlgnikuga laenulepingut nr 11014114-C ning loovutas selle 25.10.2019.a. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku vastu oleva nõude aluseks krediidilimiidi kasutamine summas 38 298,28 eurot (viiviseid ja intresse pole esitatud, seega on võimalik et nõue veel suureneb kõrvalnõuete osas). Võlgnik ise on nõude olemasolu tunnistanud. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlausaldaja ja võlgnik peamiselt telefoni teel rääkinud võla tasumisest, võlgnik on andnud erinevaid tähtaegu, kuid kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik midagi tasunud ning ei ole saavutatud ka mingit muud kompromissi. TF Bank on teatanud võlgnikuga 27.11.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust summas 7500 eurot tagasimakseperioodiga 84 kuud (7 aastat). Antud leping ei ole lõppenud ning nõude suurus seisuga 20.03.2020 oli 7 916,83 eurot, millest põhiosa moodustab 7 532,44 eurot, intress 328,68 eurot, viivis 3,66 eurot, meeldetuletuskulu 12,45 eurot ja laenuhaldustasu 39,60 eurot. Võlausaldaja kinnitusel on võlgnik teostanud tagasimakseid 10-l korral. SEB Pank on teatanud võlgnikuga sõlmitud väikelaenulepingust 20.07.2017. Võlgnevuses on käesoleval ajal 214,82 eurot. Kui leping oleks lõpetatud, siis oleks võlausaldaja nõue võlgniku vastu summas 2 954,83 eurot.

2-20-842 Võlgnik on ise esitanud veel eelnenutele lisaks nõude AS-le Bondora summas 11200,00 eurot. Puudub täpne teave, kas kogu nõue on juba sissenõutavaks muutunud või kui suur on võlgnevus graafikujärgsete osamaksete tasumisel. Ajutine haldur tuvastas võlgniku Luminor Bank kontolt, et Bondoralt on rahalised sissemaksed võlgniku kontole teostatud 29.01.2019 summas 4000 eurot, 10.04.2019 summas 6000 eurot ja 12.09.2019 summas 899 eurot. Seega on laenu saamine kontolt nähtav. Võlgnik on oma vastuses selgitanud, et võlausaldajatega on olnud kõnelused veel 2,5 kuud tagasi ning ta tasus võlgu graafiku kohaselt. Kuna vara müük peatus, siis on ta palunud võlausaldajatelt tähtaegade pikendamist. Võlausaldajad (v.a. avaldaja) on sellega nõustunud. Kokku on ajutine haldur talle esitatud andmete põhjal tuvastanud võlgnikul kohustusi summas 60 369,94 eurot, millest täielikult sissenõutavaks käesoleval ajal saab pidada summat 38 298,28 eurot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võttes aluseks asjas kogutud materjalid ja hinnates teadaolevaid asjaolusid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul on ilmselt mõned aastad tagasi juba tekkinud tavapärases käibes likviidsete rahaliste vahendite puudujääk. Olles aktiivselt tegev majandustegevuses, siis ilmselt tekkisid kas äris või isiklikult rahalised vajadused, mida tavakäibest saadud vahendid ei katnud ning vajalik oli võtta erinevaid väikelaene. Ka avalduse aluseks olev nõue on ju krediitkaardiga välja võetud rahalised vahendid, mitte krediiti pole kasutatud ostude eest tasumiseks. Võlgnik on selgitanud, et käesoleval ajal on eriolukorra tõttu kõik seiskunud ning tal polegi võimalik midagi kuskilt teenida või leida vastavaid vahendeid. Pärast eriolukorra lõppemist, kui liikumispiirangud on lõpetatud, on tema kinnitusel võimalik ka rahalised vahendid leida võlgade tasumiseks. Ajutine haldur võib nõustuda sellega, et viimased 1,5 kuud on tõesti olnud majandus- ja igapäevaelus väga piiratud võimalused (isegi olematud võimalused), siis probleemid on ju tekkinud enne eriolukorda ja seda mitte viimase kuu jooksul. Seega, võib järeldada, et võlgnikul olid likviidsus probleemid juba viimase paari aasta jooksul. Ajutine haldur ei pea võlgniku käitumist pahatahtlikuks krediidi kasutamisel, sest kontolt on nähtav, et esimestel kordadel on kasutatud krediit ka pangale tasutud. Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur arvamusel, et PankrS § 111 lg 2 kohaselt esineb alus võlgniku ja tema õe (N. D.) vahel 3.07.2019 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kinkeleping on tehtud ajal, mil B. D.l juba esinesid arvatavalt likviidsusprobleemid (näiteks 2019.a. jaanuaris ja aprillis on ta võtnud kiirlaenu AS-lt Bondora). Seega, saab ilmselt väita, et kinkeleping, mis sõlmiti lähikondsega, kahjustati võimalike võlausaldajate huve ning võlgnik juba kinkelepingu tegemise ajal ei olnud täielikult maksujõuline, vaid tal esinesid juba tehingu tegemise ajal ajutised makseraskused. Kinkeleping on võlgniku poolt teostatud saamata mingit rahalist vastusooritust, millega ta oma maksevõimet vähendas. Ajutise halduri hinnangul ei ole kinnistu väärtus suuruses, mis eelduslikult võiks tagada olemasolevate kohustuste täitmise. Ajutise halduri hinnangul tuleks analüüsida ka võlgniku poolt teostatud sõiduki Toyota Land Cruiser võõrandamist 20.03.2018. Tehingu tagasivõitmise aluseks on PankrS § 110 lg 3. Käesoleval ajal ei saa antud tehingut täpselt sisuliselt hinnata, sest puuduvad andmed tegeliku tehinguväärtuse kohta, samuti tehingu objekti seisukorra ja muude asjaolude kohta. Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku olemasoleva vara väärtus ja sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid. Esineb vara tagasivõitmise võimalus, mis on seotud samuti kuludega. Võttes arvesse võlgniku senist elu ja kogemuste rohket äritegvust, siis ajutise halduri hinnangul peaks võlgnik olema suuteline täitma oma kohustused või leidma võimalused selleks oma lähikondsete kaudu. Nähtub, et võlgnik ja tema õde N. D. on seotud

2-20-842 tihedalt ka äriliste projektidega. Seega, poleks ilmselt võimatu, et võlgnik saaks kasutada õele kuuluvate äriühingute abi. Ei ole välistatud, et avaldaja võiks nõustuda näiteks tagatisega mõnele lähikondsele kuuluvale kinnisasjale. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal likviidne vara ja rahalised vahendid, mis tagaksid võlausaldajate nõuete rahuldamise. Isegi, kui pankrot koheselt välja kuulutada, siis arvestades eriolukorda ning selle lõppemisel majandusele tekkivaid tagajärgi, on ajutine haldur veendunud, et võlgniku vara müük (nt. äriühingute osad) ei ole eriti kasumlik, sest võivad puududa huvitatud isiku vara ostuks ning samuti mõjutab kriis vara väärtust. Ajutise halduri hinnangul võiksid nii võlausaldaja (avaldaja) kui ka võlgnik olla mõlemad huvitatud pigem võimalikust asja lahendamisest väljaspool pankrotimenetlust või isegi kui pankrot tuleb lõpuks välja kuulutada, siis võiks edasilükkamine olla põhjendatud perspektiiviga saada varast rohkem tulu. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et pooled saaksid veel täiendavalt aega läbirääkimisteks ning positiivse kompromissi sõlmimiseks. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab B. D. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Avaldaja esindaja ja ajutine haldur esitasid 14.04.2020 taotlused pankrotiavalduse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.05.2020, palvega anda võlgnikule täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks. 26.06.2020 e-kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et teeb asjas lahendi 30.06.2020 kell 16.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada B. D. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 60 369,94 eurot, millest täielikult sissenõutavaks käesoleval ajal saab pidada summat 38 298,28 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik varatu, kuid samas puudub püsivalt suur sissetulek ning kõrget likviidset väärtust omav vara. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnikul on ilmselt juba mõned aastad tagasi tekkinud tavapärases käibes likviidsete rahaliste vahendite puudujääk. Olles aktiivselt tegev majandustegevuses, siis ilmselt tekkisid kas äris või isiklikult rahalised

2-20-842 vajadused, mida tavakäibest saadud vahendid ei katnud ning vajalik oli võtta erinevaid väikelaene. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus B. D. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. juulil 2020 kell 11.00 Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

Viru

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud B. D. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 12,2 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 1 103,76 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palus hüvitada tasu summas 1 103,76 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1 103,76 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.