IFTF OÜ hagi X X X-X vastu 10 500 euro ja viivise saamiseks alates 04.03.2020 seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
11 341,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IFTF OÜ (14536365, Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Tuleviku tee 10, 75312), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post xx) Kostja: X X X-X (xxx, xxx)
Menetluse liik
kohtuistung 01.06.2020
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON:
1.IFTF OÜ hagi rahuldada.
2.Välja mõista X X X-Xilt IFTF OÜ kasuks 10 500 eurot ja kuni 30.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 273,11 eurot ning alates 01.07.2020 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (10 500 eurolt) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 226,89 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista X X X-Xilt IFTF OÜ kasuks menetluskuluna 3192 eurot.
5.X X X-Xil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda IFTF OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.IFTF OÜ (hageja) esitas 04.03.2020 Harju Maakohtusse hagi X X X-X (kostja) vastu 10 500 euro ja viivise saamiseks alates 04.03.2020 seadusjärgses määras.
2.Hagi kohaselt kuulub x OÜ osaühingu osa nimiväärtusega 12 782 eurot, mille andis X Xt mitterahalise sissemaksena x OÜ-le osakapitali suurendamise käigus üle.
3.Kostja valiti 20.11.2019 x OÜ juhatuse liikmeks. x OÜ kui osaühingu enamusosanik nõustus sellega põhjusel, et pooled jõudsid kokkuleppele x OÜ-le kuuluva osaluse omandamises ning dividendide maksmises.
4.Kostja sõlmis 20.11.2019 x OÜ nimel korteriomandite registriosa nr x ja x müügilepingu Norra äriühinguga x AS. Saadud summa tulemusel kuulutas osaühing välja dividendid, millest hagejale kuuluva osa pidi hageja saama siis, kui kostja saab hagejale kuuluva osaühingu osa omanikuks. x AS tasus korteriomandite eest notari deposiiti.
5.Kuna x OÜ pidi ootama dividendide väljamaksmist kuni väärtpabxorralduse tegemiseni, leppisid pooled kokku leppetrahvis 100 eurot/päev.
6.Pooled sõlmisid 20.11.2019 x OÜ-le kuuluva osa nimiväärtusega 12 782 eurot müügilepingu, mille kohaselt pidid pooled esitama enda väärtpabxontohaldurile osaühingu osa üle kandmise korralduse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul alates tsiviilasjas nr 2-19-13546 hagi tagamist tühistava kohtumääruse jõustumisest ehk alates 04.12.2019. Pooled pidid esitama väärtpaberiülekandekorraldused hiljemalt 10.12.2019.
7.X X OÜ esitas kostjale korduvalt väärtpabxande korralduse esitamiseks vajaliku info, kuid tulemusteta.
8.Kostja tegi 14.01.2020 x OÜ-le ettepaneku teha väärtpabxanne 5000 euroga, millega hageja nõustus ja väärtpabxorraldus tehti 04.02.2020. Väärtpabxorraldus toimus hinnaga 5000 eurot, mitte müügilepingujärgse 10 000 euroga. Kuna x OÜ sisestas ekslikult vale tüüpi väärtpabxorralduse (makseta väärtpaberiülekanne), ei kantud raha otse üle, vaid kostja tegi x OÜ osa eest tasumise ülekande summas 5000 eurot. Kuna tegemist oli x OÜ veaga, siis loeb hageja, et kostja täitis müügilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse osaliselt 5000 euro ulatuses 04.02.2020. Kostja võlgneb hagejale jätkuvalt 5000 eurot.
9.Kostja oli viivituses väärtpabxorralduse esitamisega 55 päeva.
10.Pärast tsiviilasjas nr 2-19-13456 määruse jõustumist asus kostja seadma tingimusi, mis seonduvad kolmandate isikutega ning ei puutu poolte vahel sõlmitud müügilepingusse.
11.Hageja nõustus väärtpaberiülekandega summas 5000 eurot, et vältida pikka ja kulukat kohtuasja tahteavalduse asendamise osas. Tegemist oli praktilise otsustusega saada kätte soovitud dividendid ja vähemalt osa müügilepingus kokku lepitud summast. X X OÜ pöördus 12.02.2020 kostja poole ning küsis ülejäänud summa tasumise kohta. X X OÜ avaldas kostjale juba 23.12.2019, et ei nõustu müügilepingut muutma ja on nõus 5000 euro eest tegema vaid väärtpabxande. Hageja tahteavaldus lepingu muutmiseks puudub. Hageja ei ole soovinud
vabastada kostjat 5000 euro maksmisest. Kostja asus heade kommete vastaselt hagejat majanduslikult survestama. Hagejal oli saada dividendidena 109 000 eurot, kuid kostja hakkas müügilepingu täitmisega viivitama. Väärtpabxande tegemine oli vältimatu toiming, sest selleta poleks olnud võimalik osaühingu osa üle anda. Ainuüksi väärtpabxande pinnalt ei saa teha järeldust, et pooled muutsid lepingut. Kostja ei ole esitanud põhjendust, miks peaks osaühingu osa olema väärt vähem kui kokku lepitud 10 000 eurot. Kostja pole X X OÜ-le kunagi teinud ettepanekut muuta müügilepingus sätestatud hinda. X X OÜ pole nõustunud lepingut muutma, kuid nõustus tegema väärtpabxande väiksema summaga. K. Xtiga kokkuleppe 5000 euro maksmiseks pole õiguslikult siduv, sest K. Xt polnud X X OÜ juhatuse liige. Kostja väide, et 5000 eurot peaks sisaldama kõiki X X OÜ nõudeid kostja vastu, on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja pole tõendanud, et väärtpaberiülekanne oleks hilinenud X X OÜ tõttu. Kostja võlgneb hagejale müügilepingu alusel 5000 eurot, sest osaühingu osa müügihinnaks lepiti kokku 10 000 eurot, millest kostja on tasunud 5000 eurot.
12.Pooled leppisid müügilepingu p-s 13 kokku, et kui üks pool rikub kohustust esitada osaühingu osa üle kandmise korraldus, kohustub kohustust rikkuv pool maksma teisele poolele leppetrahvi 100 eurot iga viivitatud päeva kohta. Kostja pidi esitama väärtpabxorralduse hiljemalt 10.12.2019, kuid esitas selle 04.02.2020. Leppetrahvi eesmärgiks on hüvitada hagejale tekkinud kahju, sest samal ajal hoidis kostja kinni notari deposiiti makstud dividendisummat. Leppetrahvi eesmärk oli tagada, et kostja maksab X X OÜ-le kogu summa. Leppetrahvi on nõutud mõistiku aja jooksul (05.12.2019 ja 23.12.2019). Kostja hoidis väärtpaberiülekannet kinni ühegi mõjuva põhjuseta. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 55 päeva eest 5500 eurot (periood 11.12.2019 – 03.02.2020). Kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on põhjendamatu, sest kostja pakkus leppetrahvi suuruse ise välja ning see pidi kaitsma dividendide väljamakset ja sisaldas ka viivist raha maksmise kohustuse rikkumise eest. Vale on kostja väide, et leppetrahv on oma olemuselt pigem viivis. Leppetrahv lepiti kokku kahju hüvitamiseks ja lisaks nõustus X X OÜ viivise leppetrahvi hulka arvama. Kostja pole välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis põhjendaksid leppetrahvi vähendamist. Kostja pole põhjendanud, mis takistas teda ligi kaks kuud väärtpabxorraldust tegemast ja seetõttu ei ole leppetrahvi vähendamine põhjendatud.
13.Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kohtule.
14.X X OÜ loovutas x OÜ-le kõik hagis nimetatud nõuded kostja vastu ning teatas sellest kostjale 21.02.2020. x OÜ loovutas nõude hagejale ja teatas sellest kostjale.
15.K. Xtit ja kostjat puudutavad asjaolud ei puutu kuidagi müügilepingusse. Kostja vastuväited
16.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
17.Kostja on olnud alates 2003. aastast x OÜ juht ja ainuosanik. Kostja andis 2013. aastal elukaaslase K. Xti nimele üle 2/3 x OÜ-st, kuna kostja suhtes oli pooleli maksumenetlus Norra Kuningriigis. Osaluse üleandmise eesmärk oli hoida osalust ajutiselt K. Xti nimel. K. Xti ja kostja kooselu lõppes augustis 2019 ja kostja soovis kaasomandis oleva vara jagada. K. Xt võõrandas tema nimel hoitud x OÜ osaluse X X OÜ-le. Alates 09.12.2019 on pooled pidanud läbirääkimisi x OÜ osa müügihinna täpsustamiseks. Läbirääkimiste tulemusel lepiti 14.01.2020 kokku müügihinnas 5000 eurot ja muudeti vastavalt lepingut. Selle hinnaga on x OÜ osa ka kostjale üle antud.
18.Hageja on hagi lisa 11 tõlkinud ebaõigesti, jättes muljet, et X X OÜ on soovinud kokku leppida vaid väärtpabxorraldusse märgitud andmetes. Kostja esitab vandetõlke, millest nähtub, et tegelikult on pooled kokku leppinud, et võõrandavad osa 5000 euro eest (mitte ei tee
väärtpabxannet 5000 euro eest). Ka tahteavalduse tõlgendamise reeglite kohaselt on leping kehtivalt muudetud. On tõendamata, et OÜ X X tegelik tahe oli saada millalgi hiljem osa eest veel 5000 eurot. Mõlemad lepingu pooled märkisid väärtpabxorraldusse osa müügihinnaks 5000 eurot. Ka eluliselt mitteusutav ja arusaamatu on hageja väide, et pärast väärtpabxorralduses märgitud müügihinna tasumist peaks ostja tasuma veel mingi müügihinna. OÜ X X on kostja poolt täitmisena pakutu vastu võtnud ja nõustunud selle vastu osaühingu osa kostjale üle andma. Hagiavalduse eesmärk on ebaseadusliku surveavaldusega kostjalt täiendavalt raha välja pressida.
19.Kuivõrd pooled on lepingut muutnud, pole hagejal õigust kostjalt nõuda ka leppetrahvi. Kuna väidetavalt rikutud kohustus on poolte kokkuleppel ära muudetud, on ära langenud ka väidetav lepingu rikkumine. Alternatiivselt on OÜ X X 14.01.2020 lepingu muutmise kokkuleppega loobunud ka kõigist enda leppetrahvinõuetest kostja vastu. Kuivõrd kokkulepe väljendas osaühingu osa lõplikku koguhinda, sisaldas see eelduslikult ka kõiki kõrvalkohustusi. Igal juhul on leppetrahvi nõudmine pärast lepingu muutmist vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja käitub vastuoluliselt. Nõudes osa üleandmise ja selle ees tasu laekumise järel uuesti leppetrahvi tasumist, rikkus OÜ X X vastuolulise käitumise keeldu. Seetõttu on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega ja selle realiseerimine on võimatu.
20.Hageja on arvutanud leppetrahvi ebaõigesti 55 päeva eest. Hageja väitel ei pidanud kostja väärtpabxorraldust esitama enne 10.12.2019, seega ei saa ta leppetrahvi nõuda varasema kui 11.12.2019 eest. Samuti on hageja märkinud, et kostja nõustus osa omandamise tingimustega 14.01.2020. Sellele järgnevalt on tegelikult OÜ X X süül tehing edasi lükkunud kuni 04.02.2020. Seega saab hagejal olla leppetrahvinõue ka teoreetiliselt vaid 11.12.2019 – 13.01.2020, seega kokku 34 päeva ehk kuni 3400 euro ulatuses.
21.Kui kohus peab leppetrahvinõuet osaliselt või täielikult põhjendatuks, esitab kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud leppetrahvis, mis oma olemuselt vastab pigem viivisele. Leppetrahvi summa moodustab 2% põhikohustusest päevas (või algselt kokkulepitud hinna puhul, 1% põhikohustusest päevas). See tähendab, et kokku on lepitud sisuliselt viivises 365 – 730% aastas, kuid Riigikohus on asunud seisukohale, et tarbijaga sõlmitud tüüplepingu puhul tohib viivisemäär ületada seaduses sätestatud maksimaalselt kolmekordselt. Arvestades eeltoodut, palub kostja vähendada leppetrahvi selliselt, et leppetrahvisumma oleks 3,29 eurot päevas (või 6,58 eurot päevas 10 000 euro suuruselt põhinõudelt). Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
23.Poolte vahel puudub vaidluse selles, et: * X X OÜ-le kuulus x OÜ osaühingu osa nimiväärtusega 12 782 eurot, mille andis X Xt mitterahalise sissemaksena X X OÜ-le osakapitali suurendamise käigus üle; * kostja valiti 20.11.2019 x OÜ juhatuse liikmeks; * X X OÜ ja kostja sõlmisid 20.11.2019 X X OÜ-le kuuluva osa nimiväärtusega 12 782 eurot müügilepingu, mille kohaselt pidid esitama enda väärtpabxontohaldurile osaühingu osa üle kandmise korralduse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul alates tsiviilasjas nr 2-19-13546 hagi tagamist tühistava kohtumääruse jõustumisest (t.lk 6 p 3.2); * kohus tühistas 28.11.2019 määruse punktiga 5 tsiviilasjas nr 2-19-13546 Harju Maakohtu samas tsiviilasjas 06.09.2019 tehtud määruse ja sellega kohaldatud hagi tagamise abinõud (t.lk 8 pöördel); * X X OÜ ja kostja jõudsid 04.02.2020 eduka osa ülekandmise väärtpabxorralduse tegemiseni, mille eest tasus kostja 5000 eurot (t.lk 26-28);
* X X OÜ loovutas 21.02.2020 x OÜ-le kõik rahalised nõuded, mis tulenevad X X OÜ ja kostja vahel 20.11.2019 sõlmitud x OÜ osa müügilepingust ja edastas sellekohase teate kostjale 22.02.2020 (t.lk 34-35); * x OÜ loovutas hagejale kõik rahalised nõuded, mis tulenevad X X OÜ ja kostja vahel 20.11.2019 sõlmitud x OÜ osa müügilepingust ja edastas sellekohase teate kostjale 02.03.2020 (t.lk 37-39).
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * läbirääkimiste tulemusel lepiti 14.01.2020 kokku müügihinnas 5000 eurot ja muudeti vastavalt 20.11.2011 müügilepingus kokkulepitut; * hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi ja viivist.
25.Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et K. Xti ja kostja suhet puudutavad asjaolud ei puutu käesoleva vaidluse esemesse ja tuleb käesolevas menetluses jätta tähelepanuta.
26.Müügihinna tasumisest
26.1.Hageja nõuab kostjalt X X OÜ ja kostja vahel 20.11.2019 sõlmitud müügilepingus märgitud müügihinnast tasumata 5000 eurot.
26.2.Kostja on seisukohal, et pooled muutsid 14.01.2020 varasemalt müügilepingus märgitud müügihinda ja leppisid uueks hinnaks kokku 5000 eurot.
26.3.Tulenevalt VÕS § 208 lõikega 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
26.4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 20.11.2020 X X OÜ ja kostja vahel sõlmitud osa müügilepingu punkti 3.2 kohaselt müüs X X OÜ kostjale xxosa 10 000 euroga. Tehingu kuupäevaks leppisid pooled kokku neljanda tööpäeva pärast hagi tagamise määruse tühistamist. Lepingu punkti 3.3 järgi pidi müüja esitama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast hagi tagamise määruse tühistamist enda väärtpabxonto haldurile väärtpabxorralduse makse vastu väärtpaberitehingu teostamiseks. Vaidlust pole ka selles, et kohus tühistas 28.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-13546 hagi tagamise määrusega kohaldatud abinõud. Määrus jõustus 04.12.2019 (t.lk 10). Seega tulnuks pooltel esitada väärtpabxorraldused hiljemalt 10.12.2020 s.o neljandal tööpäeval peale määruse jõustumist. Kohus loeb e-kirjadega (t.lk 11-17) tõendatuks, et X X OÜ edastas kostjale kõik korralduse koostamiseks vajalikud andmed ja pöördus kostja poole, paludes edastada kontohalduri (panga) nime ja väärtpabxonto numbri. X X OÜ ja kostja jõudsid eduka osa ülekandmise väärtpabxorralduse tegemiseni 04.02.2020. Tehing toimus hinnaga 5000 eurot, mitte lepingus kokkulepitud hinnaga 10 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid 14.01.2020 kokku uue osa müügihinna.
26.5.Vastavalt VÕS § 13 esimesele lõikele võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 9 esimesele lõikele sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas pooled leppisid peale lepingu sõlmimist kokku hinna muutmises s.t vahetasid tahteavaldusi lepingu hinna muutmiseks. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vastavalt kolmandale lõikele on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
26.6.Kostja on seisukohal, et 21.01.2020 e-kirjas (t.lk 24, tõlked 25 ja 88) lepiti kokku müügihinna muutmises. Samuti kinnitas kostja hinnangul müügihinna muutmist 04.02.2020 väärtpabxorralduses osa müügihinnaks 5000 euro märkimine.
26.7.Kohus leiab, et kuivõrd inglise keele – eesti keele vandetõlk on selgitanud (t.lk 98), et 21.02.2020 kirjavahetuses märgitud lause põhjal on raske põhjendatud kindlusega otsustada, kas mõeldakse müügilepingut (ehk osa müüakse 5000 euroga) või väärtpabxannet (ehk ülekanne tehakse 5000 euroga), siis tuleb hinnata ka teisi asjas kogutud tõendeid, et mõista, kas pooled said ühtmoodi aru sellest, et muudavad lepingus märgitud hinda. Hageja esindaja 23.01.2020 ekirjaga (t.lk 19 pöördel, tõlge 22) loeb kohus tõendatuks, et hageja esindaja rääkis X X OÜ juhatuse liikmega, kes oli nõus edasi liikuma 5000 euroga, et saada asjatud tehtud lepingut muutmata. Lisaks on 12.02.2020 e-kirajdega (t.lk 29-33) tõendatud, et X X OÜ küsis kohe peale 5000 euro laekumist 12.02.2020 kostjalt ülejäänud müügihinna s.o 5000 euro tasumist. Kohtu hinnangul nähtub poolte e-kirjavahetusest, et kostja ja X X OÜ suhtlus oli mõneti raskendatud, kuna kostja püüdis korraga lahendada mitmeid erinevate esikutega tekkinud erimeelsusi. Nimetatut kinnitab ka tsiviilasi nr 2-19-20764 (t.lk 23-23 pöördel), milles X X OÜ esitas hagi ja võttis selle tagasi. X X OÜ nõudis hagis müügilepingu alusel väärtpaberitehingu tegemist, millest hiljem loobus, kuna kostja nõustus tehingu tegema. Siiski leiab kohus, et 23.01.2020 on hageja õiguseellane selgelt väljendanud, et ei soovi lepingut muuta. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selge nõustumus lepingu muutmiseks, siis tuleb järeldada, et X X OÜ ei soovinud lepingut muuta ja seda pooled ka ei muutnud.
26.8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole 20.11.2020 müügilepingust tulenevat kohustust täies ulatuses täitnud ja kohus tuvastas, et pooled ei ole müügilepingu hinda muutnud. Tulenevalt VÕS § 82 lg 7 esimese st ja teisest lausest muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohustuse täitmise s.o müügilepingust tuleneva hinna tasumise tähtpäev oli 10.12.2019. VÕS 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust täielikult täitnud. Vastavalt VÕS § 108 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Osundatust tulenvalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista müügilepingu tasumata osa 5000 eurot, kuna kostja on nimetatud ulatuses rikkunud müügihinna tasumise kohustust.
27.Leppetrahvist
27.1.Hageja nõuab kostjalt müügihinna tasumise viivitamise eest lepptrahvi perioodi 11.12.2019-03.02.2020 s.o 55 päeva eest kokku 5500 eurot (100 eurot päev).
27.2.Kostja leiab, et kuivõrd pooled on lepingut muutnud, siis ei ole hagejal õigus nõuda ka leppetrahvi. Alternatiivselt leiab kostja, et X X OÜ on 14.01.2020 lepingu muutmise kokkuleppega loobunud leppetrahvinõuetest.
27.3.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
27.4.X X OÜ ja kostja leppisid 20.11.2019 lepingu punktis 13 kokku, et kui pooled rikuvad lepingust tulenevat kohustust teha toiminguid osa võõrandamise lõpuleviimiseks, kohustub lepingut rikkuv pool maksma teisele poolele leppetrahvi summas 100 eurot päevas. See
leppetrahv hõlmab müüja võimalikku õigust nõuda viivise tasumist. Kohus leiab, et X X OÜ ja kostja vahel peetud e-kirjadega ja osa müügilepingu muudatustega (t.lk 109-122) on tõendatud, et lepingus kohustuse rikkumisena viivise asemel leppetrahvi sätestamine oli kostja selge tahe, millega X X OÜ nõustus. Seega on pooled nõustunud lepingulise kohustuse rikkumise korral leppetrahvi maksmisega. Kuivõrd kohustus tuli täita hiljemalt 10.12.2019, kuid kostja täitis kohustuse alles 04.02.2020, siis on hagejal õigus arvestada kostjale leppetrahvi perioodi 11.12.2019-03.02.2020 s.o 55 päeva eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et X X OÜ loobus 14.01.2020 leppetrahvinõuetest.
27.5.Vastavalt VÕS § 159 lõikele 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
27.6.Kohus leiab, et 23.12.2019 e-kirjadega (t.lk 18-22 pöördel) on tõendatud, et kostjale on leppetrahvi nõudest teatatud õigeaegselt.
27.7.Kooskõlas VÕS § 162 lõikega 1 võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks leppetrahvi vähendamist. Hageja esindaja on kostjat 23.12.2019 e-kirjas (t.lk 20, 22 pöördel) hoiatanud, et tehingu edasilükkamisega kaasneb iga päevaga leppetrahv 100 eurot päev. Seega pidi kostja olema enda kohustuse rikkumise hinnast teadlik.
27.8.Osundatust tulenvalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista leppetrahv 5500 eurot, kuna kostja on rikkunud müügihinna tasumise kohustust ja pooled on lepingu rikkumise korral kokku leppinud leppetrahvi.
28.Viivisest Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivist VÕS § 113 lõikes 2 sätestatud hetkest so hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja vaidles viivisenõudele vastu. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 113 lõike 2 esimese lausega kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et hagejal on VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt õigus viivist nõuda alates hagi esitamisest s.o 04.03.2020 kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemise päeva seisuga s.o 30.06.2020 on sissenõutavaks muutunud viivis 273,11 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 01.07.2020. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise
kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 01.07.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 10 500 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 10 226,89 eurot (põhivõlgnevuse summa 10 500 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 273,11 eurot).
29.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 600 eurot ja kulud õigusabile 2592 eurot. hagejale on õigusabi osutatud kokku 13 tundi ja 30 min, sh 1 tund ja 15 minutit on kulunud istungil osalemisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud antud tsiviilasja menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg pole ülemäärane. Esindaja töö, mida ta on teinud selleks, et hageja huvid saaksid kohtus kaitstud, on olnud vajalik ja esindaja on oma töös olnud efektiivne. Esindaja õigusabi tunnihind on 160 eurot + km, mida Riigikohus on oma praktikas esindaja tunnitasu suurusena aktsepteerinud. Toodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna kokku 3192 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.