Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-19-122083 AS Ühisteenused esitas 15.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 31.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse O S vastu 768 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 07.11.2019. Kostja esitas hagile vastuse 17.01.2020 ja vastuse täienduse 17.02.2020. Hageja esitas täiendavad seisukohad 03.03.2020 ja 29.04.2020. Kostja esitas täiendava seisukoha 29.04.2020. Hageja nõue ja seisukohad Hageja palus kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku 768 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja sõidukile nr xxx vormistatud 18 leppetrahvi: 1) Leppetrahv nr 0030042492, aeg 28.12.2016, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 2) Leppetrahv nr 0030042671, aeg 14.01.2017, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 3) Leppetrahv nr 0031038789, aeg 01.09.2017, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 4) Leppetrahv nr 0236001089, aeg 06.12.2017, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 5) Leppetrahv nr 0254000410, aeg 17.10.2018, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 6) Leppetrahv nr 0263000051, aeg 15.02.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 7) Leppetrahv nr 0263000127, aeg 19.02.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 8) Leppetrahv nr 0263000318, aeg 27.02.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 9) Leppetrahv nr 0263000422, aeg 14.03.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 10) Leppetrahv nr 0263000613, aeg 10.04.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 11) Leppetrahv nr 0263000624, aeg 12.04.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 12) Leppetrahv nr 0263000631, aeg 16.04.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 13) Leppetrahv nr 0254003159, aeg 24.04.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimiskorraldusnõuete eiramine. 14) Leppetrahv nr 0263000777, aeg 30.04.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 15) Leppetrahv nr 0236009971, aeg 05.05.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 16) Leppetrahv nr 0263000980, aeg 15.05.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 17) Leppetrahv nr 0263001359, aeg 12.06.2019, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. 18) Leppetrahv nr 0030040436, aeg 10.10.2016, Narva mnt 174 parklas, summa 40 eurot. Parkimistasu on maksmata. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 720 eurot on jäetud tasumata.

2-19-122083

Hageja taotleb sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi. Maanteeametile tasus hageja riigilõivu 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 18 eurot, et saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 6 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki nr xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud kostja. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019.aastast. Parklaoperaatoril on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja esitas järgmised tõendid: -Väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, sõidukist nr xxx tehtud fotod, rikkumiste aeg, trahvi tegemise alus. Tõendab, et leppetrahvid on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvide tegemise aega ja leppetrahvide suurust. -Parkimisleping: AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused, mis on leppetrahvi vormistamise aluseks; parkimislepingus on kirjas ka leppetrahvi suurus. -Liikluskorraldusvahendid Narva mnt 174 parklas; näitab parkimiskorda, mida on kostja rikkunud ning mille tõttu vormistati leppetrahvid. -Väljavõte MCP süsteemist, et mobiilne parkimine Ühisteenuste tsoonides leppetrahvide vormistamise aegadel puudus. 03.03.2020 menetlusdokumendis selgitab hageja, et Narva mnt 174 parkla sissesõitudele on paigaldatud parkimise mõjualamärgid. Alamärk kehtib ala lõpetava märgini. Vaidlusalune kinnistu ei kuulu AS-ile Reinhard. AS-il Ühisteenused on sõlmitud leping Capital Mill OÜ-ga parkimise korraldamiseks antud kinnistul. 29.04.2020 esitas hageja Capital Mill OÜ-ga 22.12.2015 sõlmitud teenuse osutamise lepingu xxx, mille lisadeks on kinnistu Narva mnt. 174a katastriplaan ja tasulise parkimise ala ning kinnistusraamatu väljavõte. Kostja vastus ja seisukohad 17.01.2020 vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. 17.02.2020 vastuse täienduse kohaselt, hageja ei ole märkinud, millisest maatükist või territooriumist käib jutt, mis õigus on hagejal määrata ja nõuda trahve sõiduautodele, mis paiknevad sellel kinnistul ja millistes (lepingulistes) suhetes on hageja kinnistu valdajaga, sest kinnistu kuulub AS-le Reinhard. Hageja ei ole esitanud täpset parkimise tsooni plaani. Hageja poolt esitatud fotomaterjali põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas sõiduauto asub parkimistsoonis või mitte. Parkimise kohta on ainult märk ja teisi tunnuseid parkimise kohta territooriumil ei ole. Seepärast ei ole näha ja on arusaamatu, mitmele meetrile või kilomeetrile parkimise ala laieneb. 29.04.2020 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda antud trahvi. Lepingu sõlmimisel hageja ja kinnistu omaniku Capital Mill OÜ vahel on rikutud maakatastriseadust, kus on öeldud, et kommertsparkimine ei või olla organiseeritud kinnistul

2-19-122083 katastrinumbriga xxx, kuna katastriüksuse kasutamise otstarve on elamumaa. Maakatastriseaduse järgi see tsoon ei või olla kommertsparkimine ja sellepärast kostja pani auto territooriumile katastrinumbriga xxx. Auto seisab seal pidevalt, mootor on rikutud. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras LS § 188 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx vastutav kasutaja/omanik ja et kostja on parkinud nimetatud sõidukit kinnistule Narva mnt 174 Tallinnas.

2-19-122083 Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärk. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale Narva mnt 174 parklas, et sõidukis ei olnud isikuid ning et sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated: 28.12.2016 leppetrahv nr 0030042492 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 14.01.2017 leppetrahv nr 0030042671 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 01.09.2017 leppetrahv nr 0031038789 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 06.12.2017 leppetrahv nr 0236001089 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 17.10.2018 leppetrahv nr 0254000410 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 15.02.2019 leppetrahv nr 0263000051 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 19.02.2019 leppetrahv nr 0263000127 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 27.02.2019 leppetrahv nr 0263000318 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 14.03.2019 leppetrahv nr 0263000422 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 10.04.2019 leppetrahv nr 0263000613 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 12.04.2019 leppetrahv nr 0263000624 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 16.04.2019 leppetrahv nr 0263000631 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 24.04.2019 leppetrahv nr 0254003159 summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 30.04.2019 leppetrahv nr 0263000777 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 05.05.2019 leppetrahv nr 0236009971 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 15.05.2019 leppetrahv nr 0263000980 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 12.06.2019 leppetrahv nr 0263001359 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata; 10.10.2016 leppetrahv nr 0030040436 summas 40 eurot, sest parkimistasu on maksmata, on tõendatud väljavõtetega AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid ja nähtub leppetrahvi suurus ning sõidukist nr xxx tehtud fotodega, millelt nähtub rikkumiste aeg ja trahvi tegemise alus. Kokku on hageja määranud kostjale 18 leppetrahvi iga kord 40 euro ulatuses, kogusummas 720 eurot. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et kostja sai käesolevas asjas parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest teada mõistliku aja jooksul juba seetõttu, et asja materjalidele lisatud fotodelt

2-19-122083 nähtub, et kostja on kohati parkinud tasulist parkimist märkiva sildi läheduses, kust mõistlik inimene pidi aru saama, et sinna parkimisega aktsepteerib ta parkimistingimusi. Samuti on hageja edastanud leppetrahvikviitungid pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 (p 31), väljendatud seisukohta, et auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik ning juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 (p 11) asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel. Kohus tuvastas, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Väljavõttega MCP süsteemist, on tõendatud, et mobiilne parkimine Ühisteenuste tsoonides leppetrahvi vormistamise ajal puudus. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 720 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimistingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised toimusid samal parkimisalal. Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtted, mille kohaselt on kinnistute asukohaga Narva mnt 174a Tallinnas (kinnistusregistriosa nr xxx, elamumaa 100%) ja Narva mnt 174h Tallinnas (kinnistusregistriosa nr xxx, transpordimaa 100%) omanik Capital Mill OÜ. Hageja on Capital Mill OÜ-ga 22.12.2015 sõlminud teenuse osutamise lepingu xxx, mille kohaselt hageja teostab liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli Narva mnt 174h ja Narva mnt 174a Tallinnas asuvatel kinnistutel (edaspidi nimetatud parkla). Seega on hageja tõendanud, et hagejal oli lepingust tulenev õigus kostjale leppetrahvi vormistada. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 1 kohaselt, elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. MaaKatS § 181 lg 5 p 2 kohaselt, transpordimaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa. Asjaolu, et kinnistu asukohaga Narva mnt 174a Tallinnas on sihtotstarbelt elamumaa, ei anna isikutele õigust parkida oma sõidukit nimetatud kinnistule vastuolus kinnistu omaniku poolt kehtestatud kinnistu kasutamise tingimustega. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud leppetrahvi nõude kokku summas 720 eurot ja kohus rahuldab selles osas hagi. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 48 eurot, millest 18 eurot on Maanteeametile tasutud riigilõiv 1 euro iga leppetrahvi kohta, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

2-19-122083 solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja ei ole tõendanud kostjale meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu rahuldab kohus hageja nõude sissenõudekulude osas summas 18 eurot, so Maanteeametile teabe eest tasumise kulud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 720 eurot ja sissenõudekulud 18 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.