Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) K P (isikukood xxxxxxxxxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Usaldusisik ER (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik 1 Swedbank AS (registrikood 10060701); lepinguline esindaja Britt Kärbis Puudutatud isik 2 AS SEB Pank (registrikood 10004252); lepinguline esindaja Martin Velling Puudutatud isik 3 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu); lepinguline esindaja Birgit Inno Puudutatud isik 4 Telia Eesti AS (Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi üldõigusjärglane ühinemise tagajärjel; registrikood 10234957)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. jaanuari 2020. a määrus.
2.Rahuldada osaliselt KP taotlus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.
3.Pikendada KP Harju Maakohtu 13. augusti 2014. a määrusega algatatud kohustustest vabastamise menetlust kuni 13. augustini 2021. a.
Kohtu selgitused: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 4. juuni 2013 määrusega kuulutati välja KP (edaspidi ka avaldaja või võlgnik) pankrot. 13. augusti 2014 määrusega lõpetas kohus KP pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas usaldusisikuks E Ra (R).
2.Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate Swedbank AS-i (edaspidi ka puudutatud isik 1) nõue 3 302 eurot 87 senti, AS-i SEB Pank (edaspidi ka puudutatud isik 2) nõue 27 580 eurot 31 senti, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; edaspidi ka puudutatud isik 3) nõue 59 eurot 5 senti ja Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi (ühinemise tagajärjel Telia Eesti AS; edaspidi ka puudutatud isik 4) nõue 77 eurot 89 senti.
10.septembril 2019 esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.
17.septembri 2019 vastuses nõustus puudutatud isik 4 võlgniku kohustustest vabastamisega (dtl 312). 3. oktoobri 2019 vastuse jättis puudutatud isik 3 võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada (dtl 331). Puudutatud isik 1 ei nõustunud 8. oktoobri 2019 seisukohas võlgniku kohustustest vabastamisega (dtl 337-340), samuti ei nõustunud 16. detsembri 2019 seisukohas puudutatud isik 2 võlgniku kohustustest vabastamisega (dtl 375-377).
Esimese astme kohtu määrus
5.10. jaanuari 2020 määrusega lõpetas maakohus kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus vabastas E Ra usaldusisiku kohustustest. Kohus määras avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Maakohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, sest ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu üksnes kuupalga alammääras. Võlgnik möönis ärakuulamisel, et otsis tööd kaks aastat, kuid sai üksnes negatiivsed vastused, millest tulenevalt ei eeldanud võlgnik enam parema sissetulekuga töökoha leidmist ning elas oma elu. 27. novembril 2019 kohtule esitatud selgituskirjas märkis võlgnik, et kohustustest vabastamise perioodi alguses otsis ta tööd ning tänaseni on aktiivne elulookirjeldus (CV) üleval, millele võlgnik enam ligi ei pääse. Alates 2014. aastast töötab võlgnik Xxxxxxxxxx OÜ-s ning saab miinimumpalka. Eeltoodud asjaolude alusel asus kohus seisukohale, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate huve. Järjepidev töötamine üksnes kuupalga alammääras väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel vähemalt raskest 2(6)
hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust. Kohus on 13. augustil 2014 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna. Samuti on võlgnik ise 8. mai 2013 avalduses kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on ainult väitnud, et on otsinud tööd, konkreetseid nimesid, missuguste äriühingutega ja isikutega kontakti on võetud, avaldatud ja tõendatud ei ole. Kohus on seisukohal, et üksnes elulookirjelduse internetti üles panemist ei saa käsitleda aktiivse töö otsimisena.
Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
9.Avaldaja esitas maakohtu 10. jaanuari 2020 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Alternatiivselt palub avaldaja pikendada kohustuse vabastamise menetlust kuni kahe aasta võrra ja jätta usaldusisikuks ER. Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti järeldanud, et võlgnik ei ole täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt jättes tegelemata mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsinud. Alates märtsist 2014 töötas võlgnik Xxxxxxxx OÜ xxxxxx/xxxxxxx töötasuga 295 eurot 68 senti kuus (neto). Oktoobris 2014 kandideeris võlgnik kahele töökohale, kuid ei osutunud valituks (dtl 399). Detsembrist 2014 kuni aprillini 2015 töötas võlgnik tähtajalise töövõtulepingu alusel Xxxxxxxx xxxxxxxx töötasuga 500 eurot kuus (neto). Veebruaris ja märtsis 2015 kandideeris võlgnik lisaks kolmele töökohale, kuid ka nendele ei osutunud valituks (dtl 399). Aprillist kuni juunini 2015 oli võlgnik töötuna arvel ja sai töötoetust kokku 288 eurot. Alates juunist 2015 kuni praeguseni töötab võlgnik xxxxxxx/xxxxxxx Xxxxxxxxxx OÜ-s, lepingujärgse töötasuna 355 eurot kuus (bruto). Aastate jooksul on võlgniku töötasu suurenenud ning 2019 aastal jäi võlgniku töötasu 241482 euro (neto) vahemikku. Praeguse töökoha vastuvõtmisel mõistis võlgnik, et koheselt tal suuremat töötasu teenida ei ole võimalik, kuid praegune töökoht andis võlgnikule võimaluse enda elustiili (xxxxxxx) tegelemisega ennast arendada. Sellepärast nõustus võlgnik madala palgaga. Lisaks võimaldas tööandja enda poolt xxxxxxx ja xxxxxxx. Eesmärgiks oli nii koolituste kui matkade korraldamine nii Eestis kui välismaal, tegeleda xxxxxxxx kui xxxxxxx turundusega. Samas on tegemist väga spetsiifilise xxxxxxxxx, mille tegelemise periood Eestis on lühike ning xxxxxxxx xxxxxx. Seega võtab kliendibaasi kasvatamine pikemalt aega ja pühendumist. Kahjuks ei ole koolituste läbiviimine ja nende kaudu tulu teenimine nii hästi realiseerunud, kui loodetud, mistõttu kandideeris võlgnik 2019 jaanuaris viiele töökohale (dtl 399, 400-401). Kahjuks tulutult. Seega on maakohus ebaõigesti järeldanud, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoovama tegevuse otsimisega. Arvestades seda, et võlgnik on saanud terve menetluse alammääras töötasust väiksemat sissetulekut, millele ei saa vastavalt seadusele sissenõuet pöörata, on ta siiski teinud usaldusisiku kaudu võlausaldajatele väljamakseid kokku 2 132 eurot 12 senti. Seega on ebaõige järeldus, et võlgnik on käitunud hooletult ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Alternatiivselt leiab võlgnik, et esinevad eeldused PankrS § 175 lg 51 rakendamiseks, mida maakohus ei ole arvestanud. 3(6)
10.3. veebruari 2020 seisukohas palus puudutatud isik 4 kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamine (dtl 426). Puudutatud isikud 1 ja 2 ei nõustunud vastavalt 9. veebruari 2020 (dtl 431-433) ja 4. veebruari 2020 (dtl 428) vastustes määruskaebusega ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
18.veebruari 2020 seisukohas nõustus usaldusisik määruskaebusega ja palus maakohtu määrus tühistada ning võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Alternatiivse taotluse osas ei nõustunud usaldusisik jätkama usaldusisiku kohustuste täitmist. Puudutatud isik 3 määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
11.Maakohus jättis 19. veebruaril 2020 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab asja maakohtule tagasi saatmata teha ise uue määruse, millega rahuldab osaliselt võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks ja pikendab võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 13. augustini 2021. a. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku poolt 27. jaanuari 2020. a määruskaebusega esitatud tõendid.
14.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 sätestab absoluutsed keeldumise alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Maakohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Maakohtu põhjenduste kohaselt väljendus mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumine järgnevas: kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks mõistlikult tulutoovat tegevust aktiivselt otsinud ning võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu üksnes kuupalga alammääras. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et järjepidev töötamine miinimumtasu eest väljendab vähemalt võlgniku rasket hooletust oma kohustuste mittetäitmisel ning seega on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud.
16.Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks 4(6)
olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Seega, kui maakohus oli arvamusel, et menetluses pole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks mõistlikult tulutoovat tegevust aktiivselt otsinud, siis oleks maakohus pidanud andma võlgnikule tähtaja selliste tõendite esitamiseks. Käesoleval juhul on võlgnik määruskaebuses nimetanud erinevaid tegevusi, mida ta on teinud tulu teenimiseks alates 2014. aastast ning koos määruskaebusega on võlgnik esitanud ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Seega on määruskaebemenetluses kõrvaldatud rikkumine, mida maakohus võlgnikule ette heitis.
17.Kolleegiumi arvates ei saa praegusel juhul asjas tuvastatu kohaselt võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks olla see, et võlgnik töötas enamiku menetluse ajast kuupalga alammääras. Ringkonnakohus on seisukohal, kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal töötama suurema tasu eest kui kuupalga alammääras. Riigikohus on 30. oktoobri 2019. a määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 lahendis p-s 19 selgitanud, et võlgnikule ei saa igas olukorras ette heita ka seda, et ta ei otsi endale tasuvamat tööd või jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist. Käesoleval juhul on võlgnik määruskaebuses selgitanud, kuidas ta on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal otsinud tasuvamat töökohta alustades 295 euro 68 sendi suuruse töötasuga (neto), seejärel saanud juba 500 eurot töötasu (neto) töötades tähtajalise töövõtulepinguga. Käesoleval ajal töötab võlgnik töökohal, kus neto töötasu 2019. aastal jäi vahemikku 241 kuni 482 eurot. Võlgnik on selgitanud, et tegemist on valdkonnaga (xxxxxxxxxx), mis eeldab mitmeaastast järjepidevat tööd ja turundust, millega võlgnik praegu tegeleb. Võlgnikul puudub kõrgharidus või muu erialane haridus, kuid ta oli varasemalt tegelenud xxxxxxxxx xxxxxx tasemel. Ringkonnakohtu hinnangul valis võlgnik seega arvestades asjaolusid tegevuse, kus ta võis oodata vastavalt oma oskustele mõistlikku tulu. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (RKTKm 2-11-24696, p 19).
18.Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et võlgnik on tõendanud kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist ja sellega tegelemist. Samuti leiab kolleegium, et võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa praeguse juhtumi asjaolusid arvestades pidada seda, et võlgnik asus tööle valdkonnas, millega tal oli varasemalt kokkupuude ja kus ta lootis aastatega teenida suuremat töötasu, kui tal reaalselt õnnestus.
19.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik töötanud praeguses xxxxxxx tegelevas ettevõttes alates 2015. a juunist, kus ta nõustus töötama töötasuga 355 eurot (bruto) ning 2019. a kõrgeim töötasu oli 482 eurot (neto). Seega on võlgniku töötasu viie aasta jooksul suurenenud umbes 150 eurot (neto). Kolleegiumi hinnangul peaksid viie aasta jooksul võlgniku oskused olema piisavalt arenenud, et küsida tööandjalt suuremat töötasu või teenida kokkuleppel tööandjaga muul moel lisatasu. Võlgnik on selgitanud, miks ta nõustus esialgu madalama töötasuga, kuid pole põhjendanud, miks kokkulepitud töötasu on suurenenud viie aastaga vaid umbes 150 eurot (neto) ning mida ta on teinud selleks, et oma töötasu suurendada.
20.PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla 5(6)
kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Riigikohtu juhiste kohaselt peab kohus pikendamise määruses selgitama võlgnikule, mida võlgnik täpselt tegema peab (RKTKm 21124696, p 24). Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses tsiviilasjas esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud 13. augustil 2014. a. Kuna kohustustest vabastamise menetluse kestus ei tohi ületada seitse aastat, siis saab kohus rahuldada võlgniku taotluse osaliselt ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 13. augustini 2021. a.
21.Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleb võlgnikul kohtule näidata, kuidas ta olemasolevat töötasu üritab suurendada ning milliste tegevustega ta praegusel töökohal tegeleb selleks, et töölepingu p 3.2 alusel teenida sõltuvalt töö tulemuslikkusest preemiat või lisatasu. Kui võlgnikul ei ole võimalik praeguses töökohas sissetulekut suurendada, siis tuleb võlgnikul näidata kohtule, mida ta teeb selleks, et leida lisasissetulekut või teist tasuvamat tööd.
22.Kuna maakohus kohaldas vääralt PankrS § 173 lg-t 1 ja § 175 lg 2 p 2 ning andis kohtumääruses tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, siis tuleb maakohtu määrus tühistada. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha uus määrus ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 13. augustini 2021. a. Võlgniku usaldusisikuks jääb senine usaldusisik. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.