Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2021. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-21836
Tsiviilasi
KP kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: KP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, e-post: xxx) Usaldusisik: ER (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Rahuldada KP taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada KP kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada KP kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 04.06.2013. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada ER usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade KP kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 13.08.2014. a määrusega lõpetati võlgniku KP pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati usaldusisikuks ER. 30.06.2020 määrusega pikendas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.08.2014 määrusega algatatud KP kohustustest vabastamise menetlust kuni 13.08.2021. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule KP usaldusisiku aruanded 25.08.2015, 22.08.2016, 24.08.2017, 13.08.2018, 10.09.2019, 10.11.2020 ja 13.08.2021. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 13.08.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik
03.03.2020-06.05.2021 AS-is Xxx xxx ametikohal. Alates 01.06.2020 kuni käesoleva hetkeni OÜs Xxx xxx. Võlgniku töötasu on 750 eurot kuus. Võlgnik on tasunud võlausaldajale AS SEB Pank 2478 eurot ja võlausaldajale Swedbank AS 306 eurot. Koos aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 25.08.2021 teatas võlausaldaja Telia Eesti AS, et on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 25.08.2021 teatas võlausaldaja AS SEB Pank, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 03.09.2021 esitas seisukoha võlausaldaja Swedbank AS. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et on ebamõistlik töötada juhtival töökohal palgaga 700 eurot (bruto) arvestades asjaoluga, et võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgnikul tuleb tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Varasemalt on võlgnik ärakuulamisel välja toonud, et tegeleb muuhulgas ka xxxlaagrite korraldamisega ja koolituste läbiviimisega. Leheküljel xxx, mis on võlgniku tööandja kodulehekülg, on märgitud personaalseks xxxi koolituse tasuks 60 eurot tund ning kõige madalam tasu on grupikoolituse puhul 30 eurot tund. Samas on märgitud, et koolitus koosneb kolmest tasemest ning ühe taseme läbimiseks kulub keskmiselt 3 tundi. Seega tundub võlausaldaja jaoks eluliselt ebausutav, et võlgnik on nõus töötama ühes kuus taolise töötasu eest, samas kui ühe koolituse hind peaks koduleheküljel oleva info kohaselt jääma vahemikku 270 eurot kuni 540 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik vahetanud kõrgema palgaga töökoha xxxi hooaja alguses madalama palgaga töökoha vastu, et tegeleda millegagi, mis talle endale meeldib, kahjustades sellega võlausaldajate õigusi. Seega ei ole võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel kohaselt täitnud ning ei vääri kohustustest vabastamist. 06.09.2021 teatas võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 08.09.2021 esitas võlgnik seisukoha võlausaldaja Swedbank AS-i seisukohale. Võlgnik ei nõustu, et ei ole pingutanud võlgnevuste vähendamise nimel. Võlgnik märgib, et on võlausaldajatele teinud ligi kolm korda suuremas summas väljamakseid, kui seadus seda nõuab (1418,22 eurot vs 3711,76 eurot). COVID-19 ajal hooldekandeasutuses töötamine oli äärmiselt kurnav, mistõttu haigestus võlgnik korduvalt, mis on nähtuv pangakontole laekunud haigushüvitise maksete näol. Paljud kaastöötajad pidasid rasket tööd arvestades keskmiselt vastu 6-8 kuud. Xxx OÜ-sse läks võlgnik tööle, et samal ajal hoida silma peal tööturu uutel pakkumistel. Lisaks käis võlgnik karjäärinõustamisel töötukassas ja soovib kindlasti osaleda koolitustel, et leida tulusam töö. Võlgnik selgitab, et tema tööks on tegeleda klientidega, hoida varustust korras, koristada ruume ja viia läbi treeninguid. Võlgnik märgib, et tegi 2007-2011 aasta majanduskriisi ajal valed valikud, aga on juba piisavalt ise ka nende pärast kannatanud ja rohkem kui kümme aastat, elanud väga säästlikult. Võlgnik loodab väga, et saaks kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel keskenduda uue ameti õppimisele ja leida enda eale kohasema töö. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi
pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlausaldaja Telia Eesti AS on nõus kohustustest vabastamisega, võlausaldajad AS SEB Pank ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Swedbank AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 7 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 13.08.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik 03.03.2020-06.05.2021 AS-is Xxx xxx ametikohal. Alates 01.06.2020 kuni käesoleva hetkeni OÜ-s Xxx xxxna. Võlgniku töötasu on 750 eurot kuus. Võlgnik on tasunud võlausaldajale AS SEB Pank 2478 eurot ja võlausaldajale Swedbank AS 306 eurot. Võlgnik ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS seisukohaga, et ei ole pingutanud võlgnevuste vähendamise nimel. Võlgnik märgib, et on võlausaldajatele teinud ligi kolm korda suuremas summas väljamakseid, kui seadus seda nõuab (1418,22 eurot vs 3711,76 eurot). COVID-19 ajal hooldekandeasutuses töötamine oli äärmiselt kurnav, mistõttu haigestus võlgnik korduvalt, mis on nähtuv pangakontole laekunud haigushüvitise maksete näol. Paljud kaastöötajad pidasid rasket tööd arvestades keskmiselt vastu 6-8 kuud. Xxx OÜ-sse läks võlgnik tööle, et samal ajal hoida silma peal tööturu uutel pakkumistel. Võlgnik loodab väga, et saaks kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel keskenduda uue ameti õppimisele ja leida enda eale kohasema töö. Kohus märgib, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid ning seda suuremas määras, kui seadusega nõutud. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule väljamaksete tegemata jätmist ette heita. Võlausaldaja Swedbank AS on võlgnikule ette heitnud, et on ebamõistlik töötada juhtival töökohal palgaga 700 eurot (bruto) arvestades asjaoluga, et võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgnikul tuleb tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Kohus märgib, et võlgnik on oma 08.09.2021 seisukohas esile toonud, et tema tööks on tegeleda klientidega, hoida varustust korras, koristada
ruume ja viia läbi treeninguid. Varasemalt on võlgnik esile toonud, et tal puudub kõrgharidus või muu erialane haridus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (RKTKm 2-11-24696, p 19). Kohtu hinnangul vastab võlgniku töö sisu võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.