Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

arveid tasunud. Võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 108 381,91 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt lepingule, kuid mitte rohkem kui 10% võlgnetavast summast, s.o 10 838,90 eurot. Vastavalt lepingule kohustus võlausaldaja üle andma lepingu täitmise täitedokumentatsiooni. Võlausaldaja on selle kohustuse täitnud detsembris 2019 ja võlgniku esindaja on seda kinnitanud. Võlausaldaja esitas 06.02.2020 võlgnikule teatise VÕS kohastest takistustest, mis ei võimalda paigaldada 8 viimast rõdu – ümber tuleb ehitada rõdu tamburid ja tasuda võlgnevus võlausaldajale. Võlausaldaja saatis 28.02.2020 võlgnikule lepingu ülesütlemise teatise ja pankrotihoiatuse. Võlgnik esitab paljasõnalisi väiteid tööde mittevastuvõtmisest võlgniku poolt, ühtegi sisulist etteheidet ei ole võlgnik võlausaldajale tööde mahu või kvaliteedi osas esitanud. Kokku on võlgniku teadaolevad kohustused muudele võlausaldajatele enam kui 19 000 000 eurot. Lisaks võib olla eraisikust võlausaldajaid. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kokku enam kui 1 200 000 eurot, kuni 20.06.2020 lisandub majandusaasta aruande kohaselt veel kohustus tasuda võlgnevusi summas 18 000 000 eurot. Võlgniku kinnisasjade (korteriomandid aadressil Võistluse tn 6) müük on sisuliselt seiskunud kooskõlastuste puudumise tõttu ehitusel, võlgniku kinnisasjade lõpuni ehitamine on peatunud määramata ajaks võlgnevuste tõttu alltöövõtjatele võlgnikul vahendite puudumise tõttu. Võlgniku müümata vara ei ole likviidne, sest pangad ei rahasta võimalikke ostuhuvilisi. Võlgnik on oma kodulehe andmete kohaselt võtnud ettemakseid korteriostjatelt kokku summas ligi 1 200 000 (vastavalt broneerimislepingule tuleb tasuda 17,5% korteri ostusummast, keskmine korteri hind on ca 150 000 eurot, broneeritud ca 40 korterit).

2(6)

Võlausaldaja on pankrotiavalduse lisana esitanud tõendi selle kohta, et tööd on puudustega ning pooltel on seetõttu vaidlused ja nõuded. Samast tõendist nähtub, et tööde lõpetamiseks on vaja täiendavaid arhitektuurilisi jooniseid. Võlausaldaja lepingurikkumistest tingituna on võlgnikul tekkinud nõuded võlausaldaja vastu ning esitatud on hagi, mida menetletakse asjas nr 2-203689. Võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Võlgnikule kuulub Tallinna kesklinnas Võistluse tn 6 asuv kinnistu, kus on valmimas ühise 4 korruselise põhiosaga ja ühise 2 korruselise maa-aluse parkimishoone osaga kolm 14 korruselist korterelamut. Kinnistu ei ole hüpoteekidega koormatud. Igas elamutornis on 60 likviidset korterit, kokku 180 korterit. Korterite hinnad 136 000 kuni 546 000 eurot sõltuvalt korteri suurusest. Keskmine hind on üle 200 000 euro. Võlgnik on müünud 56 korterit ja paljud on broneeritud. Võlgnikul on käive ja positiivne rahavoog tagatud pikaks ajaks. Võlgnik esitas oma majandusliku seisundi tõendamiseks 2019. aasta ja 2020. aasta bilansi ja kasumiaruande seisuga 29.02.2020 ning Maksu- ja Tolliameti tõendi kinnitamaks, et võlgnikul puuduvad võlgnevused. Võlausaldajal on lisaks hagetule täitmata jooksvaid rahalisi kohustusi võlgniku ees 8400 eurot. Võlgnik ei võlgne Conex OÜ-le 600 000 eurot. 1Maaler OÜ ja Toivo Dolomiit OÜ on kinnitanud, et võlgnevused puuduvad. Rekman OÜ-l ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3(6)

ebaselgus on nii ilmne, et esines alus ajutise halduri nimetamata jätmise otsustamiseks eelistungit pidamata vastavalt PankrS § 16 lg 1. Puudub vaidlus, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on sama, mille alusel võlausaldaja tegi võlgnikule 28.01.2020 pankrotihoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse on võlgnik vaidlustanud hagimenetlus asjas nr 2-20-3689. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kehtivuse üle on poolte vahel õigusvaidlus. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole sellised, mida saaks otsa vaadates hinnata alusetuteks. Vaidlus võlausaldaja nõude kehtivuse üle tuleb lahendada eelnimetatud hagimenetluses. Käesoleval juhul esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud olukorra esinemine on ilmne PankrS § 16 lg 1 tähenduses. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Menetluskulude nimekirja alusel nõuab võlgnik esindajate 14 tunni töö hüvitamist tunnitasumääraga 150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning mille lisandub eelistungil osalemise aeg. 02.04 ja 09.04.2020 eelistungite ajakulu oli kokku 1 tund. Võlausaldaja peab 13.04.2020 vastuväite kohaselt põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi ja õigustatuks tunnitasumääraks 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega osaliselt. Arvestades seda, et enne pankrotiavalduse esitamist oli võlgnik esitanud kohtule hagi pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks asjas nr 2-20-3689, ei saanud pankrotiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks olla kokku hinnanguliselt rohkem kui 6 tunni töö. Võlgniku esindajate tunnitasumäära kohus ebamõistlikult suureks ei pea. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks seega kokku 1260 eurot (7 tunni ulatuses, tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ja mõistab selle võlausaldajalt võlgniku kasuks välja.

MÄÄRUSKAEBUS

MENETLUSE EDASINE KÄIK

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4(6)

5(6)

Võlgniku vastuväited on üldsõnalised ning võlgnik ei ole välja toonud, kuidas pidid olema tööd akteeritud; millised erimeelsused on tööde kvaliteedi osas; millised puudused tehtud töödes esinesid. Võlgnikul tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus järeldada, et konkreetsele võlausaldaja nõudele vastuvaidlemine on põhjendatud. Igasugune võlgniku poolt esitatud vastuväide ei saa alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemist. Vastasel korral saaks võlgnik soovi korral alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise, sest iga tehingust tuleneva nõude puhul saab alati esitada näiteks tehtud töödes esinevate puuduste vastuväite. See muudaks võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse sõltuvaks sellest, kas võlgnik nõudele vastu vaidleb või mitte. Järelikult tuleb eristada seda, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult või mitte. Seega tuleb maakohtul, võlgniku poolt PankrS § 15 lg 3 p-i 1 alusel esitatud vastuväidet kontrollides hinnata, kas võlgnik on kohtu ette toonud asjaolud ja esitanud tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt nõude suhtes esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud PankrS 15 lg 3 p-i 1 tähenduses. Kolleegium selgitab, et töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnal tuleb hinnata, kas on alust lugeda tööd võlgniku poolt vastuvõetuks. Samuti tuleb esitatud tõendite alusel hinnata, millises ulatuses on tööde tegemine ja nende lepingukohasus tõendatud. Pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid pankrotiavalduse menetlemisel juhul, kui poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on selge olenemata võlgniku vastuväidetest.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.