AS-i Windoor avaldus TYCOON OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Windoor määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlausaldaja) AS Windoor (registrikood 10506628), seaduslik esindaja juhatuse liige ML Puudutatud isik (võlgnik) TYCOON OÜ (registrikood 12605197), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jana Reitsakas ja vandeadvokaadi abi Hannes Olli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.AS-i Windoor määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Windoor (võlausaldaja) esitas 12.03.2019 Harju Maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku TYCOON OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik ehituse alltöövõtulepingu, mille kohaselt pidi võlausaldaja ehitama ja paigaldama klaasist rõdupiirded võlgniku kinnistul Võistluse 6 asuvatele hoonetele. Kokku oli lepingu summa 420 000 eurot. Võlgnik tasus ettemaksu ja võlausaldaja asus lepinguga võetud kohustusi täitma ja 2020. aasta jaanuari seisuga on kõik võetud kohutused täidetud, välja arvatud 8 lodža paigalduse osas, mida võlgnik on omaks võtnud, et neid ei saa teostada enne kui võlgnik viib ehitise vastavusse projektiga. Võlausaldaja on esitanud teostatud tööde kohta 3 akti ning aktide põhjal 3 arvet. Võlgnik ei ole
arveid tasunud. Võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 108 381,91 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt lepingule, kuid mitte rohkem kui 10% võlgnetavast summast, s.o 10 838,90 eurot. Vastavalt lepingule kohustus võlausaldaja üle andma lepingu täitmise täitedokumentatsiooni. Võlausaldaja on selle kohustuse täitnud detsembris 2019 ja võlgniku esindaja on seda kinnitanud. Võlausaldaja esitas 06.02.2020 võlgnikule teatise VÕS kohastest takistustest, mis ei võimalda paigaldada 8 viimast rõdu – ümber tuleb ehitada rõdu tamburid ja tasuda võlgnevus võlausaldajale. Võlausaldaja saatis 28.02.2020 võlgnikule lepingu ülesütlemise teatise ja pankrotihoiatuse. Võlgnik esitab paljasõnalisi väiteid tööde mittevastuvõtmisest võlgniku poolt, ühtegi sisulist etteheidet ei ole võlgnik võlausaldajale tööde mahu või kvaliteedi osas esitanud. Kokku on võlgniku teadaolevad kohustused muudele võlausaldajatele enam kui 19 000 000 eurot. Lisaks võib olla eraisikust võlausaldajaid. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kokku enam kui 1 200 000 eurot, kuni 20.06.2020 lisandub majandusaasta aruande kohaselt veel kohustus tasuda võlgnevusi summas 18 000 000 eurot. Võlgniku kinnisasjade (korteriomandid aadressil Võistluse tn 6) müük on sisuliselt seiskunud kooskõlastuste puudumise tõttu ehitusel, võlgniku kinnisasjade lõpuni ehitamine on peatunud määramata ajaks võlgnevuste tõttu alltöövõtjatele võlgnikul vahendite puudumise tõttu. Võlgniku müümata vara ei ole likviidne, sest pangad ei rahasta võimalikke ostuhuvilisi. Võlgnik on oma kodulehe andmete kohaselt võtnud ettemakseid korteriostjatelt kokku summas ligi 1 200 000 (vastavalt broneerimislepingule tuleb tasuda 17,5% korteri ostusummast, keskmine korteri hind on ca 150 000 eurot, broneeritud ca 40 korterit).
2.Harju Maakohus võttis 18.03.2020 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku vastu menetlusse.
3.Võlgnik võlausaldaja pankrotiavaldusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Võlgnik on võlausaldajale tasunud 403 000 eurot. Lepingujärgne tasu suurus koos käibemaksuga on 504 000 eurot: arve nr M00136 summas 151 200 eurot; arve nr M00172 summas 126 000 eurot; arve nr M00175 summas 126 000 eurot. Töövõtulepingu lisas leppisid pooled kokku järgmises maksegraafikus: 1) 126 000 eurot on ettemaks; 2) 210 000 eurot tasutakse kui rõdusüsteemid koos klaasidega on kostja tehases objektile tarneks pakitud ja valmis; 3) 63 000 eurot tasutakse aktide alusel, kui klaasimine objektil on teostatud ning arvestust peetakse korruste kaupa; 4) 21 000 eurot tasutakse pärast kõikide tööde lõpetamist ning lõppdokumentatsiooni üle andmist. Eeltoodu näitab, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Poolte vahel on erimeelsused tööde akteerimise ja kvaliteedi osas. Võlgnik ei ole keeldunud akteeritud tööde eest võlausaldajale tasumast. Klaasimise töid on osaliselt teostatud, kuid võlgnik ei ole saanud neid töid puuduste tõttu vastu võtta. Pooled ei ole eraldi hinnastanud materjalide ja töö maksumust. 27.02.2020 toimus tööde ühine ülevaatamine, kuid töid ei akteeritud. Võlgnik ootab endiselt vastavaid akte, mille esitamise kohustus on võlausaldajal. Aktide alusel on võlgnikul võimalik töö üle vaadata ja kontrollida akteeritu vastavust tegelikkusele ja ka lepingust tulenevatele nõuetele vastavusele. Pärast töövõtulepingu punktis 4.1 ja 4.3 toodud nõuetele vastavate aktide saamise järel loeb võlgnik töö vastavaks või tagastab akti koos märkustega.
2(6)
Võlausaldaja on pankrotiavalduse lisana esitanud tõendi selle kohta, et tööd on puudustega ning pooltel on seetõttu vaidlused ja nõuded. Samast tõendist nähtub, et tööde lõpetamiseks on vaja täiendavaid arhitektuurilisi jooniseid. Võlausaldaja lepingurikkumistest tingituna on võlgnikul tekkinud nõuded võlausaldaja vastu ning esitatud on hagi, mida menetletakse asjas nr 2-203689. Võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Võlgnikule kuulub Tallinna kesklinnas Võistluse tn 6 asuv kinnistu, kus on valmimas ühise 4 korruselise põhiosaga ja ühise 2 korruselise maa-aluse parkimishoone osaga kolm 14 korruselist korterelamut. Kinnistu ei ole hüpoteekidega koormatud. Igas elamutornis on 60 likviidset korterit, kokku 180 korterit. Korterite hinnad 136 000 kuni 546 000 eurot sõltuvalt korteri suurusest. Keskmine hind on üle 200 000 euro. Võlgnik on müünud 56 korterit ja paljud on broneeritud. Võlgnikul on käive ja positiivne rahavoog tagatud pikaks ajaks. Võlgnik esitas oma majandusliku seisundi tõendamiseks 2019. aasta ja 2020. aasta bilansi ja kasumiaruande seisuga 29.02.2020 ning Maksu- ja Tolliameti tõendi kinnitamaks, et võlgnikul puuduvad võlgnevused. Võlausaldajal on lisaks hagetule täitmata jooksvaid rahalisi kohustusi võlgniku ees 8400 eurot. Võlgnik ei võlgne Conex OÜ-le 600 000 eurot. 1Maaler OÜ ja Toivo Dolomiit OÜ on kinnitanud, et võlgnevused puuduvad. Rekman OÜ-l ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu.
4.Võlausaldaja märkis 02.04.2020 vastuses, et võlgnik seab võlausaldajale erinevaid nõudeid tööde üleandmise akti vormi osas, nõudes pidevalt valmis tööde aktide ümbertegemist põhjendusega, et akt vastaks nõuetele. Pooled ei ole lepinguga kokku leppinud akti vormi, samuti ei sätesta akti vormi võlaõigusseadus. Võlgniku põhjused teostatud ja akteeritud tööde eest tasumata jätmisel on otsitud. Ehituse omanikujärelevalve on võlausaldaja poolt esitatud aktide alusel tööde mahud üle kontrollinud, need vastu võtnud ja allkirjastanud. Võlausaldaja leiab, et nõue on sissenõutav ja selge, sest võlgnik ei ole esitanud tehtud ja akteeritud tööde osas sisulisi vastuväiteid. Tasunõue on sissenõutav. Võlgnik võtab vastuses pankrotiavaldusele omaks võlgnevuse võlausaldaja ees summas 101 000 eurot, täheldades õigesti, et lepingu alusel on võlgniku poolt tasutud summa (403 000 eurot) ja lepingu alusel kokku tasutav võlgniku kohustus (504 000 eurot). Võlgniku kohustused ületavad vara enam kui 10 000 000 euro võrra, mis viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus jättis 13.04.2020 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 1260 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. PankrS § 15 lg 1 kohaselt tuleb eelistungi pidamise korral otsustada ajutise halduri nimetamine 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. 02.04.2020 eelistungi jätk pidi samal päeval tehtud määruse kohaselt toimuma 03.04 või 06.04.2020, kuid võlausaldaja esindaja haigestumise tõttu lükati see edasi kuupäevale 09.04.2020. Seega esines TsMS § 414 lg-s 3 sätestatud alus 09.04.2020 eelistungi pidamiseks võlausaldaja osavõtuta, sõltumata mitteosalemise põhjusest. Võlausaldaja on esitanud oma seisukohad kirjalikult. PankrS § 16 kohaselt ei ole võlausaldaja osalemine eelistungil vältimatult vajalik. Pankrotimenetlus on seaduse järgi kiireloomuline menetlus ja seaduses ettenähtud tähtaegade järgmise vajadusest tingituna ei saanud kohus lükata eelistungi pidamist teadmata ajaks edasi. Võlausaldaja nõude
3(6)
ebaselgus on nii ilmne, et esines alus ajutise halduri nimetamata jätmise otsustamiseks eelistungit pidamata vastavalt PankrS § 16 lg 1. Puudub vaidlus, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on sama, mille alusel võlausaldaja tegi võlgnikule 28.01.2020 pankrotihoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse on võlgnik vaidlustanud hagimenetlus asjas nr 2-20-3689. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kehtivuse üle on poolte vahel õigusvaidlus. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole sellised, mida saaks otsa vaadates hinnata alusetuteks. Vaidlus võlausaldaja nõude kehtivuse üle tuleb lahendada eelnimetatud hagimenetluses. Käesoleval juhul esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud olukorra esinemine on ilmne PankrS § 16 lg 1 tähenduses. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Menetluskulude nimekirja alusel nõuab võlgnik esindajate 14 tunni töö hüvitamist tunnitasumääraga 150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning mille lisandub eelistungil osalemise aeg. 02.04 ja 09.04.2020 eelistungite ajakulu oli kokku 1 tund. Võlausaldaja peab 13.04.2020 vastuväite kohaselt põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi ja õigustatuks tunnitasumääraks 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega osaliselt. Arvestades seda, et enne pankrotiavalduse esitamist oli võlgnik esitanud kohtule hagi pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks asjas nr 2-20-3689, ei saanud pankrotiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks olla kokku hinnanguliselt rohkem kui 6 tunni töö. Võlgniku esindajate tunnitasumäära kohus ebamõistlikult suureks ei pea. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks seega kokku 1260 eurot (7 tunni ulatuses, tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ja mõistab selle võlausaldajalt võlgniku kasuks välja.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palub määruskaebuse rahuldada ja nimetada võlgnikule ajutine haldur. Maakohus lahendas võlausaldaja avalduse võlausaldaja osavõtuta istungil, andmata võlausaldajale võimalust oma seisukohtade esitamiseks kirjalikus menetluses ja seda peale tehniliselt põhjustel nurjunud maakohtu eelistungit. Tõendatud on, et nõuded on sissenõutavaks muutnud ja selged, võlgnik ei ole võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuetele sisuliselt vastu vaielnud. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas tõendab hagimenetlus asjas nr 2-20-3690 võlausaldaja nõude ebaselgust. Maakohus on jätnud rahuldamata võlausaldaja taotluse tõendite kogumiseks maksuhaldurile päringu tegemiseks. Pankrotimenetlus on hagita menetlus, kus kohus peab kohaldama uurimisprintsiipi asjaolude välja selgitamiseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada, et ettevõtluses ei osaleks maksejõuetud isikud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4(6)
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 13.04.2020 määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja maakohtu hinnangul tuleks vaidlus vastava nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrus kohaselt põhjendatud.
9.1.Nendel motiividel, millest maakohus oma järelduste tegemisel lähtus, ei saa järeldada, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu põhjendatult ja et vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ajutise halduri nimetamine ei saa sõltuda sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Pankrotiseaduse kohaselt peab võlausaldaja saama läbi pankrotimenetluse oma õigusi kaitsta ka siis, kui võlgnik nõuet ei tunnita ja sellele vastu vaidleb. Kehtiva õiguse kohaselt võib võlausaldaja esitada võlgniku suhtes nõude hagimenetluses aga võlausaldaja võib oma varaliste õiguste kaitseks esitada võlgniku suhtes ka pankrotiavalduse. Kohus peab kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse (RKTKm nr 3-2-1-32-07, p 12). See, kas nõue on piisavalt selge või mitte, ei saa sõltuda sellest, mitu vastuväidet võlgnik nõudele esitab. Vastuväiteid tuleb hinnata sisuliselt. Maakohus ei ole võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnanud, mistõttu rikkus maakohus põhjendamiskohustust.
9.2.PankrS § 10 lg 1 kohaselt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet esmalt tõendada. Kui see eeldus on täidetud, saab võlgnikul, juhul, kui ta nõuet ei tunnista, tekkida võimalus nõudele vastu vaielda. Konkreetsete vastuväidete pinnalt tuleb hinnata, kas võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kas vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega, PankrS § 15 lg 3 p-i 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Võlausaldaja tõi pankrotiavalduses välja järgmise. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid ehituse alltöövõtulepingu, mille kohaselt pidi võlausaldaja ehitama ja paigaldama klaasist rõdupiirded võlgniku kinnistul Võistluse 6 asuvatele hoonetele. Kokku oli lepingu summa 420 000 eurot. Võlgnik tasus ettemaksu ja võlausaldaja asus lepinguga võetud kohustusi täitma ja 2020. aasta jaanuari seisuga on kõik võetud kohutused täidetud, välja arvatud 8 lodža paigalduse osas, mille võlgnik on omaks võtnud, et neid ei saa teostada enne, kui võlgnik viib ehitise vastavusse projektiga. Võlausaldaja on esitanud teostatud tööde kohta 3 akti ning aktide põhjal 3 arvet. Võlgnik ei ole arveid tasunud. Võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 108 381,91 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt lepingule, kuid mitte rohkem kui 10% võlgnetavast summast, s.o 10 838,90 eurot. Kolleegium märgib, et võlausaldaja ei ole nõude suuruse kujunemist põhjendanud ega kõrvalnõude (viivise) arvutust välja toonud, mistõttu ei ole tõendite pinnalt võimalik kontrollida nõude suurust ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus oleks pidanud enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist andma võlausaldajale võimaluse oma nõuet täpsustada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda võlausaldajale võimalus oma nõuet täpsustada (vt selle kohta ka RKTKm 3-2-1-61-13, p 16).
9.3.Võlgniku põhilised vastuväited on olnud järgmised: võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu; poolte vahel on erimeelsused tööde akteerimise ja kvaliteedi osas; klaasimise töid on osaliselt teostatud, kuid võlgnik ei ole saanud neid töid puuduste tõttu vastu võtta; pooled ei ole eraldi hinnastanud materjalide ja töö maksumust; 27.02.2020 toimus tööde ühine üle vaatamine, kuid töid ei akteeritud. Võlgnik ootab endiselt vastavaid akte. Aktide alusel on võlgnikul võimalik töö üle vaadata ja kontrollida akteeritu vastavust tegelikkusele ja ka lepingust tulenevatele nõuetele vastavusele.
5(6)
Võlgniku vastuväited on üldsõnalised ning võlgnik ei ole välja toonud, kuidas pidid olema tööd akteeritud; millised erimeelsused on tööde kvaliteedi osas; millised puudused tehtud töödes esinesid. Võlgnikul tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus järeldada, et konkreetsele võlausaldaja nõudele vastuvaidlemine on põhjendatud. Igasugune võlgniku poolt esitatud vastuväide ei saa alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemist. Vastasel korral saaks võlgnik soovi korral alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise, sest iga tehingust tuleneva nõude puhul saab alati esitada näiteks tehtud töödes esinevate puuduste vastuväite. See muudaks võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse sõltuvaks sellest, kas võlgnik nõudele vastu vaidleb või mitte. Järelikult tuleb eristada seda, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult või mitte. Seega tuleb maakohtul, võlgniku poolt PankrS § 15 lg 3 p-i 1 alusel esitatud vastuväidet kontrollides hinnata, kas võlgnik on kohtu ette toonud asjaolud ja esitanud tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt nõude suhtes esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud PankrS 15 lg 3 p-i 1 tähenduses. Kolleegium selgitab, et töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnal tuleb hinnata, kas on alust lugeda tööd võlgniku poolt vastuvõetuks. Samuti tuleb esitatud tõendite alusel hinnata, millises ulatuses on tööde tegemine ja nende lepingukohasus tõendatud. Pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid pankrotiavalduse menetlemisel juhul, kui poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on selge olenemata võlgniku vastuväidetest.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. Kui võlausaldaja nõue on ebaselge, tuleb jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.