Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Lux Eesti OÜ (edaspidi müüja) 19.10.2015 osamaksetega tasumise müügilepingu nr L04438 koos selle lisadega. Müügilepingu p 1.2 kohaselt ostja kinnitab, et on teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Pooled leppisid kokku ostetavas kaubas ja osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu järgi ostis kostja tolmuimeja maksumusega 1750.00 eurot. Lepingu sõlmimisel tegi kostja sissemakse summas 130.00 eurot kauba maksumuse katteks. Seega pidi kostja tagastama faktoorile põhiosa summas 1620.00 eurot alates 12.12.2015 osamaksest kuni 12.11.2017 osamakseni, s.o kokku 24 osamakset. Igakuine osamakse sisaldas põhiosa, intressi 11,90% aastas ja haldustasu 1.20 eurot. Igakuine osamakse kokku oli 85.53 eurot. Lepingutasu oli 15.00 eurot. Kostja ei teostanud makseid alates 12.01.2017 osamaksest, millega rikkus lepingu üldtingimuste p 1.1, mistõttu ütles faktoor lepingu üles vastavalt lepingu p 4.6 ning teavitas kostjat lepingu ülesütlemisest alates 21.07.2017. 28.12.2017 loovutas faktoor oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud tasumata intressimakseid alates 12.01.2017 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 21.07.2017 ning haldustasu alates 12.01.2017 osamaksest kuni 12.07.2017 osamakseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Hageja on arvutanud viivist põhinõude summalt 775.55 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni määras 11,90% aastas summas 155.25 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,033% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Vastavalt lepingu teabelehele on viivise määraks lepingu intressimäär. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et kostjal ei ole lepingulisi kohustusi hageja ees. Hageja on esitanud eelneva tõendamiseks Inbank AS-i teatise nõude loovutamise kohta hagejale. Hageja on seisukohal, et kostja võimalik töövõimetus ja tervise halvenemine ei vabasta kostjat tema lepingulistest kohustustest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on vähendanud kostja poolt teostatud maksete summat ja suurendanud võla jääki, kuna kostja poolt esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kostja tasunud kokku 1224.77 eurot. Esialgne võlausaldaja on edastanud hagejale tabeli võlgnevuste laekumise kohta, mille kohaselt on kostja tasunud 1320.30 eurot. Kostja ei näidanud, et ta tasus 16.11.2015 10.00 eurot ja tegi 17.01.2017 viimase laekumise pangale summas 85.53 eurot. Kostja poolt tasutud summast 1320.30 eurot on tasutud järgmised graafikujärgsed maksed: põhiosa: 969.93 eurot; intress: 297.74 eurot; lepingutasu: 15.00 eurot; haldustasu: 14.40 eurot; viivis: 23.23 eurot. Hageja hinnangul on hageja ja kostja vahel lahkarvamus ainult 06.06.2016 tasumiste osas. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud 06.06.2016 kaks korda 85.53 eurot, milliste summade tasumise kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja esitas tõendina Inbank AS konto väljavõtte Swedbank AS-is, millest nähtub, et Inbank AS-ile ei ole laekunud kostja poolt 06.06.2016 tasutud maksed summas 85.53 eurot ja 85.53 eurot. Laekumine ei saanud minna teise lepingu katteks, kuna kostjal ei olnud mingeid teisi lepinguid. Lahkarvamuse lahendamiseks

taotles hageja kohtult Danske Bank A/S Eesti filiaalilt X X konto väljavõtte väljanõudmist. Nimetatud väljavõttest nähtuvalt on 06.06.2016 kostja kontolt AS-i Inbank (end. Cofi AS) kontole läinud 171.06 eurot (85.53 + 85.53) ja samal päeval AS-ilt Inbank kostjale tagasi laekunud 171.06 eurot (85.53 + 85.53) eurot. Ülaltoodu alusel ei ole AS Inbank saanud kostjalt 06.06.2016 makset summas 171.06 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 775.55 eurot, intress summas 77.80 eurot, haldustasu summas 8.40 eurot ja viivised summas 155.25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi summas 775.55 eurot täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,033% päevas, alates 28.03.2019. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses palus hageja määrata menetluskulude suuruseks 620.00 eurot. Hageja kinnitab, hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Hageja palub kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 620.00 eurot, mis koosneb hagilt tasutud riigilõivust summas 200.00 eurot ja tasust osutatud õigusabi eest summas 420.00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 100.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 3,5 tundi – dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2,0 tundi. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on seisukohal, et temal puuduvad lepingulised kohustused AS-i PlusPlus Capital ees. Hagis on märgitud, et 10.10.2015 sõlmis kostja lepingu Lux Eesti OÜ-ga ja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid täielikult, seejuures tugineb hageja tõenditega kinnitamata isiklikele oletustele. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostjat teavitati tekkinud olukorrast. Hagejal tuleb esitada kõik tõendid (sh panga maksekorraldused, mis kinnitavad kostja poolt maksete tasumist, laenulepingu koopia, dokument, mis kinnitab nõude üleminekut hagejale, dokumendid, mis kinnitavad hageja ja kosta läbirääkimisi võla asjus). Kostja poolt tasutud maksete summat on vähendatud, ent võla jääksummat on suurendatud, mille tõendamiseks esitab kostja maksedokumendid. Kostja püüdis laenu tagastamise kohustust täita vastavalt kokkuleppele, kuid järsk tervise halvenemine segas kostjal kohustuste täitmist. Hageja oleks pidanud seadusest tulenevalt kostja vastutuse hindamisel arvestama kostja tervisliku seisundiga. Lisaks on kostjal invaliidsus ning töövõimetus 40%, mille tõttu vähenes kostja töövõime ning kostja on võimeline tagasi maksma vaid laenu põhiosa. Eelnevast tulenevalt on kostja nõus hüvitama hagejale laenu põhiosa. Kostja ei nõustu nõude tasumisega täies ulatuses, kuna hageja on vähendanud kostja poolt tasutud maksete summat, kuid suurendanud võla jääksummat, hageja seisukoht on alusetu ja põhjendamatu ning hageja tegevus on pahatahtlik, kuna hageja mängib kokku kohtutäituriga, mis on kuritegelik ja ebaseaduslik. Kostja on seisukohal, et viivised ei kuulu tasumisele, kuna riigikohus on tunnistanud kõik krediidiviivised tühiseks.

Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostja on tasunud rohkem, kui hageja väidab, kokku summas 1491.36 eurot, millest Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt 1149.24 eurot ja AS-i LHV Pank 342.12 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole arvestanud kostja poolt 06.06.2016 tasutud makseid kogusummas 171.06 eurot (85.53 + 85.53). Kostja on esitanud nimetatud maksete tasumise tõendamiseks maksekorraldused ja konto väljavõtte. Menetluskulud palub kostja jätta kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: - 19.10.2015 sõlmisid kostja ja Lux Eesti OÜ osamaksetega tasumise müügilepingu nr L04438, mille kohaselt on müüja kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile Cofi AS-ile (uus ärinimi Inbank AS) (dtl 22-25), - Kostja ostis osamaksetega tasumise müügilepingu nr L04438 alusel tolmuimeja maksumusega 1750.00 eurot, sissemaksega summas 130.00 eurot ning kohustus tasuma faktoorile 85.53 eurot kuus alates 12.12.2015 kuni 12.11.2017, põhiosa kokku 1620.00 eurot, millele lisandus intress 11,90% aastas, haldustasu 1.20 eurot kuus ja ühekordne lepingutasu 15.00 eurot (dtl 22), - kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi alates 12.01.2017, - hageja ütles osamaksetega tasumise müügilepingu üles alates 21.07.2017 (dtl 28). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. II Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omandanud nõude, mille on esitanud kostja vastu. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas kostjale 28.12.2017 nõude loovutamise teatise (dtl 29), mille kohaselt Inbank AS loovutas kostja võlanõude omandiõiguse aktsiaseltsile PlusPlus Capital

(registrikood: 11919806). Nõude aluseks on järelmaks nr L04438, 22.10.2015 ning omandiõigus nõudele on aktsiaseltsile PlusPlus Capital üle läinud 28.12.2017. Alates nimetatud kuupäevast tuleb krediidilepingu(te)st tulenevad kohustused täita aktsiaseltsile PlusPlus Capital, kandes rahasummad aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr xxx Swedbankis. 01.05.2019 esitas Inbank AS kostjale teatise nõude loovutamise kohta (dtl 115), mille kohaselt on Inbank AS loovutanud 28.12.2017 aastal vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Capital AS-le nõuded kostja vastu põhisummas 775.55 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Nõue põhineb 19.10.2015 osamaksetega tasumise müügilepingul nr L04438. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Inbank AS-i nõue kostja vastu on läinud üle hagejale, kuna kostjat on teavitatud nõude loovutamisest vastavalt VÕS § 172 ning hageja oli õigustatud esitama hagi kostja vastu. III Pooled vaidlevad põhinõude suuruse üle. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tasuma hagejale tagastamata laenusumma ilma viivisteta, kuid poolte vahel on vaidlus kostja poolt tasutud maksete suuruses. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 1320.00 eurot. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostja on tasunud rohkem, kui hageja väidab, kokku summas 1491.36 eurot, millest Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt 1149.24 eurot ja AS-i LHV Pank kontolt 342.12 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole arvestanud kostja poolt 06.06.2016 kostja kontolt nr X Cofi AS-i kontole nr X tasutud makseid kogusummas 171.06 eurot (85.53 eurot + 85.53 eurot). Kostja on esitanud nimetatud maksete tasumise tõendamiseks maksekorraldused (dtl 152-153) ja kostja Danske Bank A/S Eesti filiaali konto väljavõtte (dtl 144), millel kajastuvad kontolt teostatud maksed perioodil 01.01.2014 kuni 19.02.2018 Cofi AS kontole nr X. Hageja on esitanud kohtule esialgse võlausaldaja Inbank AS-i Swedbank AS-is asuva konto nr X väljavõtte perioodil 01.12.2015-01.01.2017 (dtl 157), mis on filtreeritud viitenumbriga 2315434, millest nähtub, et Inbank AS-ile ei ole laekunud kostja poolt 06.06.2016 tasutud maksed summas 85.53 eurot ja 85.53 eurot. Hageja taotlusel nõudis kohus Danske Bank A/S Eesti filiaalilt välja X X konto väljavõtte. Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas kohtule X Xi konto nr X väljavõtte perioodil 06.06.2016-06.08.2016 (dtl 176-178), millest nähtuvalt on 06.06.2016 kostja kontolt AS-i Inbank (end. Cofi AS) kontole läinud 171.06 eurot (85.53 eurot + 85.53 eurot) ja samal päeval AS-ilt Inbank kostjale tagasi laekunud 171.06 eurot (85.53 eurot + 85.53 eurot). Kohus asub seisukohale, et esitatud X Xi Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva konto nr X väljavõttest ning Inbank AS-i Swedbank AS-is asuva konto nr X väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja poolt 06.06.2016 teostatud maksed summas 171.06 eurot (85.53 eurot + 85.53 eurot) laekunud võlausaldaja Inbank AS-i kontole, vaid on tagastatud kostja kontole. Kostja on esitanud tõenditena maksekorraldused ülekannete tegemise kohta ning konto väljavõtte, millest nähtuvad võlausaldajale tehtud ülekanded, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, kas ülekanne läks läbi või tagastati kostja kontole. Kuna kohus tuvastas, et kostja poolt 06.06.2016 Inbank AS-ile tehtud ülekanded summas 171.06 eurot laekusid tagasi kostja kontole, siis on kostja poolt tasutud maksete kogusummaks 1320.00 eurot. Muus osas ei ole kostja võlgnevuse arvestusele vastuväiteid esitanud.

IV Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvutuskäigule, kuid kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutavad viivised ei kuulu tasumisele, kuna viivisenõue on tühine ning hageja oleks pidanud arvestama kostja tervise halvenemise ja töövõimetusega. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu nr L04438 teabelehele on osamaksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määraks lepingu intressimäär ning lepingu intressimääraks 11,90% aastas. Hageja on arvutanud viivist põhinõude summalt 775.55 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 11.07.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.03.2019 summas 155.25 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,033% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni alates 28.03.2019. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele, kuna on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning lepingupooled ei ole ka viivisemäära eraldi läbi rääkinud ning kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuse sisu. Antud juhul on lepingujärgseks viivisemääraks 11,90% aastas, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist tühise tüüptingimusega, kuna viivise määr ei ole ebamõistlikult suur ning tüüptingimus ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on asjakohatu kostja väide, et hageja oleks pidanud vähendama nõuet seoses kostja halvenenud tervisega ning töövõime vähenemisega. Kostjal on lepingust tulenevalt viivise tasumise kohustus kokkulepitud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue ajavahemiku eest 11.07.2017-27.03.2019 summas 155.25 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 775.55 eurot, intressi 77.80 eurot, haldustasu 8.40 eurot, viivise 155.25 eurot ning viivise põhivõla summalt 775.55 eurot, lugedes viivise määraks 0.033% päevas, alates 28.03.2019, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi kostja osas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, riigilõiv summas 200.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 420.00 eurot. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile (1,5 tundi) ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2,0 tundi) kulunud aja eest, kokku 3,5 tunni eest, tunnihinnaga 100.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud hagiavalduse näol tegemist nö masshagiga, hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus, siis on põhjendatud ja vajalik kulu nimetatud toimingute eest kokku 120.00 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 320.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 200.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 120.00 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.