Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-5439
Tsiviilasi
A P hagi Tapa Gümnaasiumi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, lõpetamise ning hüvitise nõudes ning lapsehoolduspuhkusele jäämise õiguse tunnustamise nõudes
Hagihind
9638 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A P (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: Tapa Gümnaasium (registrikood 75019558; Kostja esindajad: Elmu Koppelmann, Margit Halop (e-post: XXX)
Kohtuistung
16.06.2020
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hageja nõue tunnustada hageja õigust jääda lapsehoolduspuhkusele läbi vaatamata.
2.Hageja nõue tuvastada töölepingu nr TG4-3/19/109-1 ülesütlemise tühisus ja hüvitise nõue jätta rahuldamata.
3.Jätta kõik menetluskulud hageja A P kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Menetluse käik
1.A P (edaspidi hageja või töötaja) esitas 13.01.2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Tapa Gümnaasiumi (edaspidi kostja või tööandja) vastu nõudega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja tunnustada töötaja õigust jääda lapsehoolduspuhkusele. Töövaidluskomisjon jättis töötaja avalduse 20.03.2020 otsusega rahuldamata.
2.Hageja esitas 12.04.2020 Viru Maakohtule hagi Tapa Gümnaasiumi vastu. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis menetlusse A P hagi Tapa Gümnaasiumi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu kehtivuse tunnistamise ja lapsehoolduspuhkusele jäämise õiguse tuvastamise nõuetes. Hageja nõue ja põhjendused
3.04.12.2019 teavitas hageja kostja esindajat suuliselt oma soovist jääda lapsehoolduspuhkusele. Kostja esindaja palus töötajal teha avaldus, mille hageja ka 16.12.2019 paberkandjal esitas. Avaldus ei olnud korrektselt vormistatud, seega esitas hageja uue avalduse 18.12.2020. Kostja saatis 16.12.2019 hageja tööalasele e-posti aadressile kirja, milles teatas 31.12.2019 töölepingu nr 43/19/109-1 katseajal lõpetamisest. Kostja direktor ei ole hagejat ajavahemikul 16.12 – 19.12.2019 teavitanud töölepingu lõpetamisest suusõnaliselt, telefonitsi, isiklikule e-posti aadressile ega ka ametlikule postiaadressile, kuigi nimetatud kontaktid on direktorile töölepingu nr 4-3/19/109-1 sõlmimise ajal esitatud. Teavitus oli saadetud 16.12.2019 kell 14:14, kuid hageja sai teate kätte 18.12.2019 kell 14:17, kuna 16.12.2019 töötaja enam e-kirju ei kontrollinud ja 17.12.2019 oli hagejal vaba päev. Enne ülesütlemisavaldusega tutvumist saatis hageja oma lapsehoolduspuhkusele jäämise avalduse (isiklikult e-posti aadressilt 18.12.2019 kell 14:17). Seega ei olnud hageja enne lapsehoolduspuhkusele jäämist teadlik direktori poolt saadetud töölepingu ülesütlemise teavitusest ning hagejal on õigus jääda lapsehoolduspuhkusele.
4.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on kehtiv tööleping. Hageja esitatud parandatud lapsehoolduspuhkuse avaldus on digitaalselt esitatud kostja direktorile kehtiva töölepingu ajal, sellest on ka suusõnaliselt teavitatud 4.12.2019 ja kirjalikult paberkandjal esitatud 16.12.2019. Seega on hageja kostjat teavitanud lapsehoolduspuhkusele jäämise
soovist 27 päeva ette. 18.12.2019 teavitas hageja kostjat kirjalikult oma lapse haigestumisest, kuna olukord oli kriitiline ja hageja pidi koheselt töökohast kella 13 – 14 ajal lahkuma. Hageja töötab 0,82 koormusega ja selleks hetkeks olid tunnid antud ja järgmise päeva ettevalmistused tehtud.
5.Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega. Töötaja heidab tööandjale ette mitmeid rikkumisi. Tööandja ei ole töötajat kokkulepitud mahus tööga kindlustanud. 01.12.2019 muudeti töölepingut, millele kirjutas töötaja tööandja survel alla. Tööandja ei ole hagejale mentorit määranud, ei ole tutvustanud tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Tööandja on rikkunud töötaja põhiõigusi, kuna ei ole teavitanud, et kontrollib hageja antavaid tunde, mis segas nii hagejat kui ka õpilasi. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Hageja on seisukohal, et tööandja poolt välja toodud mõjuvad põhjused ei ole asjakohased ega tõepärased. Hageja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida igas munitsipaalkoolis sh Tapa Gümnaasiumis nõutakse töö tegemisel. Probleemid töölepingu ülesütlemise avalduses on ilmselgelt fabritseeritud ning väljamõeldised. Oma tööülesandeid täitis hageja kohusetundlikult, järgides 21. sajandi Eesti Vabariigi koolides kehtivaid norme ning tõekspidamisi. Tagasiside õpilastelt ja lapsevanematelt oli positiivne. Võttes arvesse, et ülesütlemisavalduses välja toodud põhjused on fabritseeritud ning enne ülesütlemisavaldust neid hagejale ei tutvustatud, siis ei ole hagejal olnud võimalik ennast kaitsta ja oma seisukohti põhjendada.
6.Hageja on seisukohal, et kuna ta sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 18.12.2019, siis rikkus tööandja 15-päevast etteteatamise tähtaega.
7.Hageja on seisukohal, et kostja direktor on kasutanud ära oma positsiooni ning käitumine on kvalifitseeritav töökiusuna.
Kostja seisukoht
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub hageja nõuded jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus peaks leidma, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis palub kostja tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja viitab oma vastuses töövaidluskomisjonile esitatud vastuses toodud põhjendustele. Kostja kohaldas hagejale 4-kuulist katseaega, mille eesmärgiks oli hinnata, kas töötaja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mis on töö tegemiseks vajalikud. Kostja on hageja eelnimetatud omaduste väljaselgitamiseks vaadelnud hageja poolt läbiviidud õppetunde ning jälginud tema käitumist ning viinud läbi vestlusi. Nimetatud tegevuste tulemusena on selgunud, et hageja teadmistes ja oskustes esineb hulgaliselt puudusi ja vajakajäämisi töötamaks kehalise kasvatuse õpetaja ametikohal. Kostja direktor viis 02.12.2019 hagejaga läbi arenguvestluse, milles juhtis hageja tähelepanu tema töös esinevatele probleemidele ja kitsaskohtadele. Hagejal oli probleeme 29.11.2019 vaadeldud tunni ülesehitusega ning ka distsipliini hoidmisega õpilaste seas, samuti esines puudusi õpilastele tagasisideme andmisel ja õpitulemuste hindamisel. Lisaks esineb hageja töös puudusi ka koolis nõutud dokumentatsiooni täitmisel. Hagejal on ka endal distsipliiniga probleeme, sest lisaks tundide enneaegsele lõpetamisele on ta lahkunud tööajal töökohast ilma selleks luba küsimata. Arenguvestluse protokoll on hagejale teatavaks tehtud, mistõttu on ebaõige hageja väide, et tal pole olnud võimalik esitada oma seisukohti. Protokollist nähtuvalt ei soovinud hageja oma seisukohti vestluse käigus avaldada. Hageja esitas
vastuseks 29.11.2019 läbiviidud tunni kirjelduse, kuid sellest ei nähtu mingeid hageja selgitusi osundatud puudustele.
9.Kostja esitas hagejale 16.12.2019 teatise töölepingu ülesütlemise kohta, milles selgitas põhjalikult vajakajäämisi avaldaja töös. Kostja on seisukohal, et hageja katseaja negatiivne tulemus on piisavalt põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole hageja lepingut üles öelnud põhjusel, et hageja täitis perekondlikke kohustusi. Töölepingu ülesütlemise põhjus on katseaja mitteläbimine.
10.Kostja tööpostkasti haldussüsteemis on kostjale näha töötajate tööpostkastide kasutuse logi ning sellest nähtub, et hageja kasutas 16.12.2019 oma tööalast postkasti ka pärast ülesütlemisavalduse edastamist ning kooli 16.12.2019 saadetud kiri pealkirjaga „Töölepingu ülesütlemine“ on hageja poolt avatud ja märgitud oluliseks kirjaks. Seega on hageja saanud töölepingu ülesütlemise teate kätte 16.12.2019.
11.Lisaks töövaidluskomisjonis välja toodule lisas kostja täiendavalt, et hagejale heidetakse ette ka asjaolu, et 03.10.2019 toimus 9. klassi kehalise kasvatuse tund, kus hageja jättis õpilased omapäi tegutsema, selgitades hiljem õppejuhile, et tegemist oli iseseisva tööga. Isegi kui sellise tunni läbiviimise viisist oleks hageja õppejuhti eelnevalt teavitanud, pidanuks hageja ise viibima läheduses ja olema vajadusel kättesaadav, mitte aga lahkuma ja ajama oma tööväliseid asju. Hageja eemalolekut ja tunnis mitteviibimist kinnitavad õpilaste antud seletused. Kui selgus, et ka õpilased ei näinud õpetajat, väitis hageja, et ta oli siiski tööl sõitis autoga linna peal ja jälgis, kas õpilased orienteeruvad. Õpilaste üksi jätmine on vastuolus kodukorraga, mida hagejale tutvustati kohe tööle asumisel.
12.Lapsehoolduspuhkusele ei võimaldanud kostja hagejal jääda, kuna sai hageja avalduse 18.12.2020 ning arvestades, et lapsehoolduspuhkusele jäämise soovist on vajalik ette teatada 14 päeva, siis saabus võimalus lapsehoolduspuhkusele jäämiseks alles siis kui hageja tööleping oli lõppenud. Kostja ei ole varasemaid teateid lapsehoolduspuhkusele jäämise kohta hagejalt saanud.
13.Kostja on andnud hagejale nõuetekohaselt tööd ja ei ole survestanud teda lepingu muudatust allkirjastama. Hageja väited töökiusust on alusetud ja võttes arvesee, et vastavat nõuet menetluses ei ole, siis tuleb antud väited jätta tähelepanuta. Samuti on kostja hagejale tutvustanud töökorraldusreegleid, näidates nende asukoha kooli kodulehel, kus on nendega võimalik tutvuda. Hageja seisukoht
14.Hageja väidab, et talle ei ole antud tundide kohta tagasisidet ei suuliselt ega ka kirjalikult. 02.12.2019 toimuma pidanud 29.11.2019 tunnivaatluse tagasiside kujunes ootamatult arenguvestluseks. Hageja jääb selle juurde, et teavitas oma lapsehoolduspuhkusele jäämise soovist enne töölepingu ülesütlemisavalduse saamist ja 14 päeva ette. Kostja andmebaasi logi näitab, et ülesütlemisavaldus on saadud kätte 27.12.2019. Kohtu selgitused ning hageja täiendavad seisukohad
15.Kohus on pooltele saatnud selgituse, et arvestades, et tööandja on palunud kohaldada TLS § 107 lg 2, siis arvestades Riigikohtu praktikat, mille kohaselt, kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist, siis palus kohus hageja seisukohta TLS §
109 lg 1 hüvitise osas. Lisaks sellele selgitas kohus, et arvestades kostja taotlust ei ole töösuhte jätkamine võimalik.
16.Hageja väidab, et kostja esitatud vaadeldavate tundide kirjeldust ei ole talle tutvustatud. Tööandja ei ole hagejale tagasisidestanud vaadeldavaid tunde ega väljendanud soove tundide andmiste osas teha muudatusi. Tunde ei ole vaatlemas ega hindamas käinud sõltumatud eksperdid ehk antud kontekstis pädev ja kvalifitseeritud ametnik. Samuti pole hageja varasemalt näinud õpilaste seletusi. Hageja rõhutab, et õpetajal on vabadus valida ja ülesehitada oma ainetunnid nii nagu tema seda heaks ja asjakohaseks peab. 03.10.2019 tund oli ülesehitatud selliselt, kus õpilased täidavad oma ülesande iseseisvalt õpetaja sekkumiseta, seejärel esitavad õpetajale tulemuse elektroonselt või paberkandjal. Sellist õppemetoodikat kasutades, õpivad õpilased iseseisvalt ülesandeid lahendama ning kasvatab õpilastes sisemist õpimotivatsiooni.
17.20.05.2020 esitas hageja täiendava nõude. Võttes arvesse kostja soovi lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt alates ajast, millal see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis palub hageja juhul, kui kohus rahuldab hagi ja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, talle välja mõista TLS § 109 lg 1, teises lauses sätestatud hüvitis kuue kuu ulatuses. 22.05.2020 täpsustas hageja hüvitise suurust ja palus välja mõista 6138 euro suurune hüvitis.
18.28.05.2020 esitas hageja täiendavad seisukohad ja viitas asjaolule, et töölepingu lõpetamise soov võis tekkida peale 04.12.2019 avaldatud soovi jääda lapsehoolduspuhkusele. Kohtuistung
19.Kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus täpsustas menetletavaid nõudeid ning töötaja selgitas, et lapsehoolduspuhkusele jäämise nõue ei ole enam oluline. Tegemist on asjaoluga, mida peab arvestama töölepingu ülesütlemise seisukohalt, kuna lapsehoolduspuhkusele jäämise avaldus oli tehtud enne töölepingu ülesütlemist. Hageja on seisukohal, et puuduvad tõendid, et hageja ei oleks täitnud talle esitatud nõudeid ja katseaja tulemused oleksid ebarahuldavad. Kostja vaidles muuhulgas vastu hüvitise nõudele ja leidis, et isegi kui töötajal peaks olema õigus hüvitisele, siis ei saa see olla suurem kui ühe kuu keskmine töötasu. Kostja eitas, et tööleping öeldi üles perekondlikel põhjustel ja jäi varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et töötaja katseaja tulemused olid ebarahuldavad.
KOHTU SEISUKOHT
20.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tulenevalt TvLS § 58 lg 5 ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.
21.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus hageja nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõuet ja töölepingu lõpetamise nõuet. Võttes arvesse, et kostja on
palunud kohtul rakendada TLS § 107 lg 2, siis on palunud kohus hagejal nõuet täpsustada ning hageja on esitanud TLS § 109 lg 1 hüvitise nõude summas 6138 eurot. Hageja on ka ise nentinud, et lapsehoolduspuhkusele jäämise õiguse tunnustamise nõude menetlemine ei ole võimalik, kuid ei ole otsesõnu sellest nõudest loobunud, seega jätab kohus selle TsMS § 423 lg 2 alusel läbivaatamata, kuna arvestades, et hageja tööleping on lõppenud, siis ei ole hageja vastava õiguse realiseerimine võimalik.
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.
23.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: -
hageja asus kostja juures tööle alates 21.08.2019, õpetaja ametikohal, täistööajaga ja töötasu kokkuleppega 1453 eurot kuus (dtl 56 jj);
-
pooled leppisid kokku 4-kuulises katseajas;
-
poolte kokkuleppel on alates 01.10.2019 muudetud töölepingut ja kokkulepitud osalises tööajas 32 tundi nädalas ning töötasus 1137 eurot kuus (dtl 63);
-
alates 01.12.2019 on poolte kokkuleppel vähendatud tööaega 29 tunnile nädalas ja töötasu 1023 eurot kuus (dtl 65);
-
hagejaga öeldi tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel alates 31.12.2019 (dtl 54).
-
Hageja laps on alla 3-aastane.
24.Pooltel on vaidlus selles osas, kas kostjal oli põhjus töölepingu ülesütlemiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu või oli töölepingu ülesütlemise ajendiks hageja soov jääda lapsehoolduspuhkusele.
25.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise formaal- ja materiaalõiguslikud nõuded. Ülesütlemine peab tuginema ülesütlemisalusele ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning vastama seaduse formaalsetele nõuetele. Ülesütlemine peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26.Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldus vastab vorminõuetele, ei ole tingimuslik, on põhjendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja on hageja poolt kätte saadud (TLS § 95 lg 1, lg 2).
27.Poolete on vaidlus, millal hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte sai. Tööandja väidab, et hageja märkis tööandja poolt saadetud ülesütlemisavaldust sisaldav kiri on avatud ja märgitud oluliseks kirjaks (dtl 75). Töötaja väidab, et ta nägi kirja 18.12.2019. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei oma tähtsust, kuna hageja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõuet. Kas hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 16.12.2019 või 18.12.2019 ei muuda töölepingu ülesütlemist tühiseks. Küll aga võib see mõjutada töölepingu ülesütlemise sisulist poolt – kas töölepingu ülesütlemise ajendiks oli töötaja soov minna lapsehoolduspuhkusele.
28.Pooltel on ka vaidlus selles osas, millal tööandja sai teada töötaja soovist jääda lapsehoolduspuhkusele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja sai avaldusest teada enne 18.12.2019, millal hageja oma avalduse kostjale saatis (dtl 80). Seega leiab kohus, et tõendatud on, et kostja saatis enne välja avalduse töölepingu ülesütlemise kohta kui töötaja avaldas soovi jääda lapsehoolduspuhkusele. Samas isegi kui kostja oleks
saanud avalduse lapsehoolduspuhkusele minemise soovi osas kätte enne, siis ainuüksi nimetatud fakt ei tõenda, et tööleping oleks öeldud üles perekondlikel põhjustel.
29.TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (TLS § 6 lg 1). Arvestades asjaolu, et hageja kasvatab alla 3-aastast last, siis tulenevalt TLS § 92 lg 2 ja lg 3 kehtib eeldus, et kui tööandja ei tõenda vastupidist, siis eeldatakse, et tööandja on öelnud lepingu üles põhjusel, et isik kasvatab alla 3-aastast last.
30.Hageja on toonud välja asjaolud, et teda ei ole teavitatud tundide külastamisest, talle ei ole antud tagasisidet ja samuti on tal olnud kostja esindajaga erimeelsused õppemetoodika osas. Samas ei ole ükski nimetatud asjaoludest seotud töölepingu ülesütlemisega seoses sellega, et isik kasvatab alla 3-aastast last. Hageja on korduvalt rõhutanud oma õigust jääda lapsehoolduspuhkusele ja samuti ka väljendanud kahtlust, et lapsehoolduspuhkusele minemine võis olla töölepingu ülesütlemise põhjuseks. Kohus on palunud hagejal põhistada oma kahtlusi, kuid hageja ei ole kohtule esitanud piisavalt faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks eeldada, et tööleping on üles öeldud perekondlikel põhjustel.
31.Samas on aga tööandja esitanud mitmeid tõendeid selles osas, et kostja hindas töötaja tervist, teadmisi, võimeid ja isikuomadusi katseaja käigus ning selle tulemusel otsustas lepingu üles öelda. Riigikohus on 01.11.2017 tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11 selgitanud, et: „katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele).“ Hagejale kohaldatavad nõuded on sätestatud töötaja töölepingus ja ametijuhendis. Kostja on omapoolset hindamist kirjeldanud nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kohtumenetluses. Kostja on toonud välja asjaolud, mis on seotud hageja tööoskuste, võimete ja teadmistega. Töölepingu ülesütlemisavalduses on hagejale ette heidetud järgnevat: probleemid tunni ülesehitusega, distsipliiniga tunnis, õpilaste tagasisidestamisega tunnis ja nende õpitulemuste hindamine on ebaadekvaatne, puudulik koolis nõutud dokumentatsiooni täitmine, tundide enneaegne lõpetamine, tööajal töökohast lahkumine (dtl 54). Nimetatud asjaolud annavad tunnistust sellest, et hageja teadmised, oskused ja ei võimed ei vastanud nõutud tasemele. Riigikohus on 11.06.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 p 12 selgitanud, et: „tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda.“ Kostaja on külastanud hageja tunde (dtl 119 jj) ja nende osas ka hagejale tagasisidet andnud (dtl 83 jj), suhelnud hagejaga (dtl 122) ning saanud tagasisidet ka õpilaste käest (dtl 128 jj). 02.12.2019 vestluse raames on välja toodud mitmed asjaolud, mida on kajastatud ka töölepingu ülesütlemisavalduses. Hageja on kostjale ette heitnud asjaolu, et kostja esindaja ei ole hagejat ette hoiatanud tundide külastamisest. Kohus leiab, et kuigi see võib olla omavahelise kommunikatsiooni seisukohalt problemaatiline, siis ei ole see veel kostja kohustuste rikkumine. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 3.4 on teavitatud, et
direktoriga kooskõlastatult annab õpetajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult õppejuht, sama on sätestatud ka ametijuhendis. Seega õppejuhil oli pädevus kontrollida töötaja tundide läbiviimist ja selle vastavust õppekavale. TLS § 1 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma tööülesandeid alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega ei ole töötaja väide, et tema privaatsust on rikutud tundide kontrollimisega, asjakohane. Lisaks sellele hindasid hagejat ka kaks erinevat isikut, seega on hindamise tulemused sedavõrd objektiivsemad. Kindlasti oleks võinud hageja ja kostja omavaheline kommunikatsioon olla tihedam ning kostja oleks võinud probleemidest varem ja põhjalikumalt rääkida, kuid see iseenesest ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Töölepingu ülesütlemiseks katseajal ei ole oluline mõjuva põhjuse olemasolu. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja üksnes järgima, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga, mida käesolev ülesütlemine ka ei ole. Seega leiab kohus, et hagejaga töölepingu ülesütlemine ei ole tühine ja töötaja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
32.Tulenevalt sellest, et töötaja töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, ei ole töötaja õigustatud ka TLS § 109 lg 2 sätestatud hüvitist saama.
33.Seega jätab kohus hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja hüvitise nõude rahuldamata.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulud
35.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
36.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kumbki pool ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning samuti ei nähtu toimikust, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud, seega hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.