Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi MVu vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. jaanuar 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MVu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1199,12 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja MV (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada viga Harju Maakohtu 25.01.2019 otsuse resolutsiooni punktis 3, milles maakohus märkis põhivõla, intresside ja sissenõutavaks muutunud viivise koguvõlgnevuseks 1147,25 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25 senti) ja märkida põhivõla, intresside ja sissenõutavaks muutunud viivise koguvõlgnevuse õigeks suuruseks 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 24 senti).
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.01.2019 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks. 3.2 Rahuldada hagi. 3.3 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot, sissenõutavaks muutunud
2-18-18958 viivised 101,73 eurot, st kokku 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 24 senti) ja viivised põhinõudelt (648,55 eurot) alates 25.08.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.4 Jätta menetluskulud kostja MV’u kanda. 3.5 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 440 (nelisada nelikümmend) eurot. 3.6 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta MVu kanda. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Keelduda MVu poolt apellatsioonimenetluses 28.06.2020 esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24.08.2018 Harju Maakohtule MVu (kostja) vastu hagi, milles palus mõista välja põhivõlgnevuse 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot, viivise 101,73 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 25.08.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja 24.08.2012 tarbijakrediidilepingu nr 1208877/96tt, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidisumma 1300 euro kasutamist ning kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 24.08.2012 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Kostja jättis tasumata põhiosamaksed alates 15.07.2016. Samuti jättis kostja tasumata intressi osamaksed alates 15.09.2015 kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni 07.09.2016. 29.03.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale.
2-18-18958 Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingus on märgitud kaks intressi – intress 32,9277% ja intress tagastamata krediidisummalt aastas 49,1405%. Kostja jaoks on arusaamatu, millist intressi pank kasutas. Hageja peab tõendama, et kostjale on laen välja makstud. Hageja peab kohtule esitama lepingu, kus on panga ja kostja allkirjad. Hageja väide, et kostja ei ole teinud osamakseid alates 15.07.2016 kuni lepingu lõpetamiseni, on ebaõige, sest kostja on 22.07.2016 tasunud pangale 50 eurot, mida tõendab maksekorraldusega. Kostja tervisliku seisundi tõttu tuleb kohtuotsuse tegemine lükata edasi viieks aastaks kuni kostja tervenemiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 25.01.2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1147,25 eurot, sh põhivõlgnevuse 648,55 eurot, intressi 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,73 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 25.08.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 440 eurot koos lisanduva viivisega. Kostja taotluse menetluse peatamiseks jättis maakohus rahuldamata.
5.Maakohus tuvastas, et pank ja kostja sõlmisid 24.08.2012 tarbijakrediidilepingu nr 1208877/96tt, millega pank andis kostjale laenu summas 1300 eurot. Pank teostas nimetatud lepingu alusel kostja arvelduskontole 27.08.2012 ülekande summas 1274,44 eurot. Krediidisummast 1300 eurot on laenulepingust tulenevalt maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot. Kostja kohustus vastavalt maksegraafikule krediidisumma osamaksetena tagastama hiljemalt 15.09.2017. Pank ütles lepingu 07.09.2016 ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded 29.03.2018 hagejale.
6.Maakohus tuvastas, et lepingust nähtuvalt on kogu perioodi intressi kogusumma 2165,27 eurot, mis teeb intressimääraks 32,9277% eurot. Lisaks on lepingus välja toodud, et intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas on 49,1405% arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Hageja on selgitanud, et lepingus märgitud esimene intressimäär 32,9277% on arvestatud krediidi kogusummalt ning seda kohaldatakse juhul, kui krediidisaaja taganeb lepingust lepingu üldtingimuste 5.1. järgi. Teine intressimäär 49,1405% on arvestatud krediidijäägilt ning lepingujärgses maksegraafikus kokku lepitud intressisummad on arvestatud selles intressimääras. Maakohtu hinnangul on hageja arusaadavalt selgitanud, et vastavalt lepingule kuulub osamaksete arvestamisel kohaldamisele intressimäär 49,1405%. Samuti on hageja selgitanud osamaksete intressisummade arvutamise käiku, mis kattub maksegraafikujärgsete summadega ning milles pooled omavahel ka lepingut sõlmides kokku leppinud on.
7.Hageja on välja toonud, et kostja on laenulepingu alusel tasunud 651,45 eurot põhiosa katteks, 1605,50 eurot intresside katteks ning 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Hageja on selgitanud, et kostja kohustus tasuma laenusumma igakuiste maksetena alates 24.08.2012 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Kohtu hinnangul on hageja piisaval määral ning arusaadavalt põhivõla kujunemist selgitanud. Kostja ei ole kohtule esitanud ka omapoolset arvestust ega tõendeid selle kohta, millised summad on ta laenulepingu alusel pangale tasunud ning mille alusel oleks kohtul alust kahelda hageja arvestuse õigsuses.
8.Kostja ei tasunud maksegraafikus ette nähtud osamakseid nõuetekohaselt alates 15.09.2015 osamaksest, st millest alates jättis tasumata intressi osamaksed. Pank on esitanud kostjale 18.08.2016 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 07.09.2016 lepingu ülesütlemise
2-18-18958 avalduse. Maakohtu hinnangul on asjas leidnud tuvastamist, et kostja on laenulepingut rikkunud, jättes osaliselt tasumata enam kui kolme järjestikuse maksegraafikujärgse makse, mistõttu tulenes pangale õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja on arvestanud intressijääki alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 07.09.2016 summas 396,96 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. Võttes arvesse krediidisummat 1300 eurot ning kostja poolt tasutud summat 651,45 eurot, on hageja põhivõla nõue 648,55 eurot samuti põhjendatud. Kuna kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud, on hageja viivisenõue summas 101,73 eurot põhjendatud. Samuti on põhjendatud edasiulatuva viivise nõue.
9.Kostja esitas menetluse käigus kohtule taotluse menetluse peatamiseks, kuna kostja tervislik seisund ei võimalda tal oma kohustusi täita. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks, kuna kohtu hinnangul ei esinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 355 kohaldamiseks olukorda, kus kostja ei saaks oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Kostja on menetluses aktiivselt osalenud ning esitanud kohtule oma vastuväited hagile. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles leiab, et maakohus oleks pidanud asjas menetluse peatama. Maakohus jättis kostjale riigi õigusabi korras advokaadi määramata, kuid advokaadita ei tea kostja seadusi. Hageja ei tõendanud võlgnevuse kujunemist ega esitanud laenuosamaksete kohta tabelit. Kohus ei arvestanud sellega, et hageja on arvestanud lepingutasu 25,56 eurot kaks korda ja kostja 22.07.2016 tehtud makset 50 eurot ei ole arvestatud. Kostjale ei ole selge, kuidas on hageja kostja tehtud makseid põhivõlgnevuse ja intressi katteks arvestanud. Kohus ei nõudnud kostjalt tõendite esitamist. Maakohtu otsus on põhiseadusega vastuolus.
03.03.2019 selgitas kostja, et ta on laenulepingu katteks teinud makseid ka 2017. aastal.
Vastustaja seisukoht
Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada arvutusviga. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 mõistnud kostjalt välja põhivõla 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot, kokku 1147,25 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25 senti). Kolleegium märgib, et põhivõlg 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot on kokku 1147,24 eurot, mitte 1147,25 eurot. Kuna maakohus on resolutsioonis märkinud, millistest summadest koguvõlgnevus koosneb, siis saab maakohtu märgitud koguvõlgnevuse summat käsitleda arvutusveana, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus saab selle parandada. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud võlgnevuse kogusummaks tuleb märkida 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 24 senti) (TsMS § 447 lg 2).
2-18-18958
15.Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja selgitas ringkonnakohtu menetluses, et lisaks Bigbank AS-i ja kostja vahel 24.08.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 1208877/96tt oli Bigbank AS-i ja kostja vahel 19.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 14-01-14-1011558. Hageja on ringkonnakohtu menetluses esitanud detailse selgituse, millises osas on kostja tehtud maksed arvestatud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva laenulepingu katteks ja konkreetselt milliste võlgnevuste katteks maksed arvestatud on (sealhulgas on hageja selgitanud, et osaliselt on 22.07.2016.a tehtud makse ja 2017.a tehtud maksed arvestatud käesoleva lepingu katteks ja osaliselt teise lepingu katteks). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et hageja on jaotanud võlgnevuste katteks tehtud makseid valesti. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hageja nõuaks võlgnevust suuremas summas, kui tal on õigus nõuda. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja on arvestanud lepingutasu 25,56 eurot kaks korda. Laenu väljamakse on tehtud lepingutasu võrra väiksemas summas ning hageja ei nõua kostjalt käesolevas asjas lepingutasu.
16.Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui jättis menetluse peatamata. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei olnud olukorda, kus kostja ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Seetõttu puudus alus ka menetluse peatamiseks TsMS § 355 alusel. Samuti on põhjendamatud apellatsioonkaebuses esitatud etteheited, et maakohus jättis kostjale määramata riigi õigusabi. Maakohus jättis 21.11.2018 määrusega rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kui kostja leidis, et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse rahuldamata, siis saanuks ta esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse.
Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
18.Kostja esitas ringkonnakohtule 28.06.2020 täiendavad seisukohad ja tõendid. Kostja selgitas, et ta jäi juunis haigeks, mistõttu ei saanud vastata määratud tähtajaks. Kostja märkis, et sai materjalid kätte 28.06.2020. Ringkonnakohus selgitab, et teavitas 11.06.2020 kirjaga menetlusosalisi, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja andis seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks aega 22. juunini 2020. Kohus edastas pooltele kirja Kohtute Infosüsteemi kaudu 11.06.2020. Lisaks edastas kohus kostjale kirja e-posti teel 18.06.2020. Täiendavalt edastas kohus kostjale e-kirjaga hageja 16.01.2020 ja 09.06.2020 seisukohad ning ringkonnakohtu 11.06.2020 määruse, mis olid kostjale eelnevalt edastatud ka Kohtute Infosüsteemi kaudu. Eelnimetatud dokumente ei pidanud kohus kostjale kätte toimetama, vaid piisas üksnes edastamisest (TsMS § 310 lg 1). Seega tuleb lugeda, et kostja on nimetatud dokumendid saanud ning kostjal on vastamiseks olnud piisav aeg. Kostja ei ole enda haigestumise kohta 2020.a juunis esitanud ühtegi tõendit, mistõttu on paljasõnalised kostja viited, et ta ei saanud kohtu materjalidega tutvuda ega nendele vastata haigestumise tõttu. Kolleegium leiab, et täiendavad seisukohad ja tõendid on esitatud hilinenult, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda (TsMS § 331 lg 1). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad hagejal ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
2-18-18958
20.Tallinna Ringkonnakohus andis 17.09.2019 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 200 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tuginedes TsMS § 190 lg-le 7 peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada kostja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 200 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.