Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M V’u vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1199,12 eurot Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M V (isikukood xxx, elukoht xxx). Asja läbivaatamine
3.Välja mõista kostjalt M V’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 101,73, st kokku 1147,25 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25 senti) ja viivised põhinõudelt (648,55 eurot) alates 25.08.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Välja mõista kostjalt M V’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 440 (nelisada nelikümmend) eurot.
6.Välja mõista kostjalt M V’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 (7)
2-18-12643 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 24.08.2018 Harju Maakohtule hagi M V (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlg 648,55 eurot, intress 396,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 101,73 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS (edaspidi pank) 24.08.2012 tarbijakrediidilepingu nr xxx, 24.08.2012, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidisumma 1300 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 24.08.2012 summas 25,56 € kuni viimase osamakseni 15.09.2017 summas 58,35 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidi kasutama ja kohustus tagastama krediidi igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteet-makse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p.2.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele on kostjal jäänud tasumata põhiosamaksed alates 15.07.2016 ning intressi osamaksed alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 07.09.2016. Lepingu üldtingimuste p.6.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 07.09.2016. 29.03.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja toob oma vastuses välja, et talle on arusaamatu, miks on lepingus kaks erinevat intressi, st 32,9277% ja 49, 1405% ning kumba intressi pank kasutas. Kostja hinnangul peab hageja tõendama, et kostja on 1274,44 eurot hagis viidatud kuupäeval üldse saanud. Kostjale on arusaamatu, kuidas on 18.08.2016 lepingu ülesütlemise hoiatuses võlgnevuse summaks 496,47 eurot ning 07.09.2016 lepingu ülesütlemise avalduses põhisummaks 679,47 eurot. Hageja ei ole lahti seletanud, kuidas on võlasumma kujunenud. Kostja on seisukohal, et hageja väide, et kostja ei ole teinud osamakseid alates 15.07.2016 kuni lepingu lõpetamiseni, on ebaõige, sest kostja on 22.07.2016 tasunud xxx AS arvele 50 eurot. Kostja hinnangul peab hageja koostama tabeli, kuhu on märgitud kostja poolt tasutud maksed, sest kostja on tasunud kahte xxx AS lepingut korraga ning on teadmata, kui suure summa on pank kinni pidanud just käesoleva lepingu katteks.
Kohtuotsuse põhjendused 2 (7)
2-18-12643
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Käesoleval juhul on tuvastatud, et xxx AS ja kostja sõlmisid 24.08.2012 tarbijakrediidi-lepingu nr xxx, millega pank andis kostjale laenu summas 1300 eurot (tl 54-58). Pank teostas nimetatud lepingu alusel kostja arvelduskontole 27.08.2012 ülekande summas 1274,44 eurot (tl 59). Krediidisummast 1300 eurot on laenulepingust tulenevalt maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot. Kostja kohustus laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule krediidisumma osakamaksetena tagastama hiljemalt 15.09.2017. Pank ütles lepingu 07.09.2016 ennetähtaegselt ülesse (tl 10). xxx AS loovutas tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenevad nõuded 29.03.2018 hagejale, vastav teade kostjale on edastatud 23.04.2018 (tl 11).
6.Puudub vaidlus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS mõistes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lõikest 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
7.Esmalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt on ebaselge, miks on laenulepingus kaks erinevat intressimäära, st 32,9277% ja 49,1405%. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on intressimäär lepingus eraldi kokku lepitud. Lepingust nähtuvalt on kogu perioodi intressi kogusumma 2165,27 eurot, mis moodustab intressimääraks 32,9277% eurot. Lisaks on lepingus välja toodud, et intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas on 49,1405% arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Hageja on selgitanud, et lepingus märgitud esimene intressimäär 32,9277% on arvestatud krediidi kogusummalt ning seda kohaldatakse juhul, kui krediidisaaja taganeb lepingust lepingu üldtingimuste 5.1. järgi. Teine intressimäär 49,1405% on arvestatud krediidijäägilt ning lepingujärgses maksegraafikus kokku lepitud intressisummad on arvestatud selles intressimääras. Kohtu hinnangul on hageja arusaadavalt selgitanud, et vastavalt lepingule kuulub osamaksete arvestamisel kohaldamisele intressimäär 49,1405%. Samuti on hageja oma 12.11.2018 seisukohas selgitanud osamaksete intressisummade arvutamise käiku (tl 50), mis kattub maksegraafikujärgsete summadega ning milles pooled omavahel ka lepingut sõlmides kokku leppinud on.
8.Kostja on seisukohal, et hageja on võlgnevust ebaõigesti arvestanud ning nõude arvestuse kohta puudub igasugune ülevaade. Hageja on välja toonud, et kokku on kostja laenulepingu alusel tasutud 2282,51 eurot, millest 651,45 eurot põhiosa katteks, 1605,50 eurot intresside katteks ning 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Hageja on selgitanud, et kostja kohustus tasuma laenusumma igakuiste maksetena alates 24.08.2012 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Kostjal on hageja arvestuste kohaselt tasumata põhiosa maksed alates 15.07.2016, st kostja on laenulepingu katteks teostanud põhiosa tagasimakseid kuni 15.06.2016 osamakseni, kokku summas 651,45 eurot. Kostja 3 (7)
2-18-12643 vastuväiteks on, et ta on lisaks 22.07.2016 tasunud käesoleva laenulepingu põhiosa katteks pangale 50 eurot, mille osas on kostja kohtule ka maksekorralduse esitanud (tl 33). Maksekorraldusest nähtub, et kostja on makse selgitusse märkinud laenulepingu numbri 1208877,96 tt, mis viitab, et makse on teostatud käesolevas asjas vaidluse all oleva laenulepingu alusel. Hageja on selgitanud, et ta ei vaidle, et kostja on 22.07.2016 tasunud 50 eurot ning et hageja ongi selle arvestanud kuni 15.06.2016 osamakseni põhiosa katteks (tl 50 pöördel), st kostja poolt kokku põhiosa katteks tasutud 651,45 euro hulka. Kohtu hinnangul on hageja piisaval määral ning arusaadavalt põhivõla kujunemist selgitanud. Kostja tegi pangale viimase makse summas 50 eurot küll 22.07.2016, kuid nagu hageja selgitas, on see muuhulgas arvestatud ka 15.06.2016 osamakse katteks. Hageja on esitanud omapoolse arvestuse kostja võlgnevuse kujunemise kohta. Kostja ei ole kohtule esitanud ka omapoolset arvestust ega tõendeid selle kohta, millised summad on ta laenulepingu alusel pangale tasunud ning mille alusel oleks kohtul alust kahelda hageja arvestuste ebaõigsuses. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei ole pärast 22.07.2016 tehtud makset laenulepingu katteks rohkem midagi tasunud. Seega loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et kostja on maksegraafikujärgseid põhiosa makseid tasunud kuni 15.06.2016 osamakseni, st kokku summas 651,45 eurot.
9.Kostja vastuväidete kohaselt on talle arusaamatu, kuidas on hageja arvestanud intressi kuni 17.08.2015, kui kostja on makseid teinud kuni 22.07.2016. Hageja arvestuse kohaselt on kostja tasunud intressimaksete katteks kokku 1605,50 eurot, st alates esimesest osamaksest kuni 17.08.2015 osamakseni. Lepingu üldtingimuste punkti 2.3. kohaselt loetakse tarbijaga sõlmitud lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis, kontohaldustasu ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. VÕS § 415 lg 2 näeb samuti ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega nähtub hageja arvestustest, et esmalt arvestas pank kostjalt laekunud summad põhiosa maksete katteks, mille tulemusel on intressi osamaksed arvestatud kuni 15.06.2016 osamakseni. Kostja on seega tasunud intressi katteks kokku 1605,50 eurot.
10.Leping on pooltele tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.
11.Lepingu üldtingimuste punkti 2.1. kohaselt kohustub krediidisaaja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning kontohaldustasu vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste punktide 6.1 ja 6.1.1 kohaselt on krediidiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. 4 (7)
2-18-12643 Kostja ei tasunud maksegraafikus ette nähtud osamakseid nõuetekohaselt (täielikult) alates 15.09.2015 osamaksest, st millest alates jättis tasumata intressi osamaksed. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on pank 18.08.2016 saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles palub kostjal koheselt tasuda võlg summas 496,52 eurot hiljemalt kahe nädala jooksul (tl 9). 07.09.2016 saatis pank kostjale avalduse lepingu ülesütlemiseks, milles teatas, et kuna kostja ei ole vaatamata meeldetuletustele ja täiendavale tähtajale lepingut nõuetekohaselt täitnud, ütleb pank lepingu üles ning nõuab kogu võlajäägi tasumist (tl 10). Kohtu hinnangul on asjas leidnud seega tuvastamist, et kostja on laenulepingut rikkunud, jättes osaliselt tasumata enam kui kolme järjestikuse maksegraafikujärgse makse, mistõttu tulenes pangale õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Pank on täitnud lepingu punktis 6.1.1. kokkulepitud tingimuse, saates kostjale enne lepingu ülesütlemist teavituse, milles andis kohustuse täitmiseks täiendava kahenädalase tähtaja. Kostja ei ole panga poolt saadetud teavituste kättesaamist vaidlustanud. Kohtu hinnangul on pank 07.09.2016 kostjaga lepingu õiguspäraselt üles öelnud.
12.Lepingu üldtingimuste punkti 6.1.1. kohaselt on krediidiandjal lepingu ülesütlemisel õigus nõuda krediidisaajalt kogu võla kohest tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustas kostja põhivõla jääk 679,47 eurot ning intressi jääk 396,96 eurot (tl 10). Seega on hageja arvestanud intressijääki alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 07.09.2016 summas 396,96 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. Võttes arvesse krediidisummat 1300 eurot ning kostja poolt tasutud summat 651,45 eurot, on hageja põhivõla nõue 648,55 eurot samuti põhjendatud.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist põhivõla jäägilt (648,55 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 08.09.2016, kuni hagiavalduse esitamiseni 24.08.2018 (kokku 716 päeva) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, milleks oli nimetatud perioodil 8% aastas. Kuna kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud, on hageja viivisenõue summas 101,73 eurot põhjendatud.
14.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates 25.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 ja viivised põhinõudelt alates 25.08.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja taotlus menetluse peatamiseks
16.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus samuti poolte lahendamata taotlused. Kostja on 12.12.2018 esitanud kohtule taotluse menetluse peatamiseks. Taotluse kohaselt ei ole kostja võimeline käesoleval ajal oma kohustusi täitma, sest tema tervislik seisund on operatsiooni tagajärjel halvenenud ning selle tagajärjeks on kaotatud töövõime ning määratud puue. 5 (7)
2-18-12643 Kostja palub menetlus TsMS § 335 alusel peatada kuni tema tervenemiseni. Kohtu poolt teostatud kostja telefonilisel ärakuulamisel teatas kostja, et soovib menetlust peatada vähemalt viieks aastaks.
17.Hageja on seisukohal, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja toob välja, et kostja poolt esitatud dokumentidest ei ole näha, kas töövõime kaotus on täielik või osaline. Kui kostjal on osaline töövõime kaotus, siis võib kostja töötada, et teenida täiendava sissetuleku oma kohustuste täitmiseks. Kostja poolt esitatud arsti tõendi järgi tegeleb kostja oma haigusliku seisundi täpsustamisega arstide juures. Kui kaua kestab haigestumine ja millal tuvastatakse haigestumise põhjust, ei saa prognoosida. Seega on hageja seisukohal, et menetluse peatamine ei vii soovitud tulemuseni, vaid venitab protsessi. Hageja on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab täita hagiavalduses esitatud nõudeid.
18.Kohus asub seisukohale, et kostja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 355 kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Kohus selgitab, et kui poole tervislik seisund takistab tema menetluses osalemist, siis tuleb kohtul hinnata, kas see kujutab endast mõjuvat põhjust menetluse peatamiseks. Menetluse peatamine toob kaasa asja lahendamise viibimise. Kohus peab mõlema poole huve kaaludes hindama, kas menetluse peatamine on põhjendatud. Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul olukorda, kus kostja ei saaks oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Kostja on menetluses aktiivselt osalenud ning esitanud kohtule oma vastuväited hagile. Eeltoodust tulenevalt puudub alus menetluse peatamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
22.Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ning põhjendatud tunnitasu oleks 50 eurot, milleni palub kohtul tunnitasu ka vähendada. 6 (7)
2-18-12643
23.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele.
24.Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et see on põhjendatud järgmises ulatuses. Hageja on palunud kindlaks määrata lepingulise esindaja kulu järgmiste toimingute suhtes: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamise 2 tundi. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamise (sh ettevalmistavad toimingud) põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi, võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu. Edasiste toimingute eest ei ole hageja palunud lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrata.
25.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja esindaja tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot.
26.TsMS § 174 lg 10 ütleb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Äriregistrist nähtuvalt ei ole hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
27.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 440 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.