Eesti Inkasso OÜ hagi Quality Food OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
440,44 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg •
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 25-21), lepinguline esindaja: Julia Vaganova (e-post [email protected]) Kostja: Quality Food OÜ (registrikood 12133769, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kastani tn 46, e-post [email protected]), lepinguline esindaja: Tõnis Kõiv (isikukood XXX, Legal Services OÜ, registrikood 11835206, asukoht Lõõtsa 8A, Tallinn 11415, e-post [email protected])
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Quality Food OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Quality Food OÜ-lt Eesti Inkasso OÜ kasuks arvest nr XXX tulenev võlgnevus summas 200,22 eurot ja perioodil 26.06.2018-06.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,56 eurot.
3.Jätta rahuldamata Eesti Inkasso OÜ viivisenõue summas 171,66 eurot.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tsiviilasi nr 2-20-105037 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-105037 (Eesti Inkasso OÜ hagi Quality Food OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks).
2.Hagiavalduse (dtlk 26-29) kohaselt osutas Külmaservis OÜ 14.06.2018 Quality Food OÜ-le (kostja) külmutusseadme remonti. Pärast osutatud teenust ja kostja poolt töö vastuvõtmist oli kostjale Külmaservis OÜ poolt väljastatud arve nr XXX (edaspidi arve) summas 200,22 eurot (dtlk 30). Kostja jättis arve tasumata ning ei ole reageerinud Külmaservis OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Külmaservis OÜ loovutas oma nõude Eesti Inkasso OÜ-le (hageja). Kostja ei täitnud oma kohustust ka hageja ees ning ei ole reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 200,22 eurot ja viivise perioodil 19.06.2018 kuni 06.04.2020 0,25% päevas põhinõudelt, kokku summas 200,22 eurot.
3.Hagi vastuses (dtlk 45-47)on kostja märkinud, et arve nr XXX ei tõenda arvele märgitud tööde tegemist, kostjale üleandmist ja kostjal maksekohustuse tekkimist. Hagile lisatud töökorraldus on kostja jaoks üllatuslik, kostja ei ole töökorralduses märgitud töid tellinud, neid ei ole kostja teadmise kohaselt teostatud, kostja volitatud esindaja ei ole töid vastu võtnud. Kuna kostjale teadaolevalt ei olnud Külmaservis OÜ-l mingit nõuet kostja vastu, jättis kostja tähelepanuta hageja poolt 16. jaanuaril 2020 ja 27. jaanuaril 2020 saadetud võlateatised. Kostja selgitas, et hagile lisatud töökorraldust nägi kostja esmakordselt hagi materjalide seas ning praeguseks puuduvad kostjal võimalused kontrollida töökorralduse tegelikkusele vastavust, sest väidetava töö teostamise koht (Karritehas) on suletud ja töötajatega töölepingud lõpetatud. Küll aga juhib kostja tähelepanu faktile, et töökorralduses märgitud isik (V. N.) ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige, kellel oleks õigus võtta kohustusi kostjale. Lisaks leiab kostja, et viivis, mida hageja nõuab ei ole seadusjärgne ja mistahes muu viivise kokkulepe hageja ja kostja vahel puudub.
4.Hageja selgitas oma vastuses kostja vastusele (dtlk 55-56), et ka 12. juunil 2018 osutas Külmaservis OÜ kostjale teenust, mille vastuvõtmise kohta oli Külmaservis OÜ ja kostja vahel allkirjastatud tööde vastuvõtmise akt (dtlk 57). Akti alusel oli väljastatud XX.XX.XXXX arve nr XXX (dtlk 58), mis on kostja poolt täies ulatuses tasutud (dtlk 59). Kahe päeva pärast tellis kostja Külmaservis OÜ poolt vaidlusaluse teenuse, mis jäi kostja poolt tasumata vaatamata sellele, et oli üleantud kirjaliku aktiga. Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kostja poolt tasutud arves nr XXX kajastatud töö oli teostatud
Tsiviilasi nr 2-20-105037 Külmaservis OÜ poolt samal aadressil (XXX) ja vastuvõetud sama kostja töötaja (V. N.) poolt, kui ka vaidlusalune töö.
5.Kostja märkis (dtlk 67-69) seepeale, et arve nr XXX alusel teostatud tööd olid ainukesed tööd, mille kostja tellis, sai, võttis vastu ja tasus. Antud töö on osutatud ja antud töö osas puudub poolte vahel vaidlus. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Oma lõplikes seisukohtades on kostja muutnud oma seisukohta ja selgitanud, et hagejal ja kostjal oli siduv kokkulepe 12. juuni 2018 töö sisu ja hinna kohta ning hagejal ei olnud õigust ületada kokkulepitud eelarvet (VÕS § 639 lg 1). 14. juunil 2018 käis kostja 12.06.2018 tehtud tööd parandamas, st lepingutingimustele vastavusse viimas. Tööde lepingutingimustele vastavusse viimine toimub töövõtja kulul (§ 646 lg 1). Kostja on seisukohal, et akti allkirjastamine on poolte vahel aktsepteeritav tellitud tööde üleandmise vastuvõtmisena. Antud juhul aga ei ole kostja töid tellinud ja akti allkirjastamine ei ole lepingu sõlmimine.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kuivõrd tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja on selgitanud kohtule, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu töö teostamise eest VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 ja 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
10.Hageja on tööde teostamise ja üleandmise kohta esitanud kohtule töökorralduse nr XXX, millest nähtub, et Quality Food OÜ on tellinud Külmaservis OÜ-lt 14.06.2018 külmaseadme parandustöid Karritehases. Tööde vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud V. N. Lisaks on hageja esitanud kohtule 12. juunil 2018 sama isiku poolt allkirjastatud töökorralduse akti nr XXX (dtlk 57), mille alusel on kostjale esitatud arve nr XXX (dtlk 58) ning maksekorraldus (dtlk 59), millest nähtub, et kostja on arve nr XXX tasunud.
11.Hageja on seisukohal, et nimetatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping külmaseadme remondiks. Kostja on aga seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja temalt tööd tellis. Lisaks on kostja menetluse lõpus asunud seisukohale, et 14. juunil 2018 teostatud tööde näol on tegemist puuduste kõrvaldamise, mitte uue töövõtuga.
12.TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu
Tsiviilasi nr 2-20-105037 eraldi kontrollima (vt RKTKo 3-2-1-20-02 p 9). Seda võib kindlasti eeldada tehingu tegemisel töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ettevõttes ongi suunatud selliste tehingute tegemisele.
13.Töötamise registri kohaselt oli V. N. kõnealusel perioodil Quality Food OÜ-s registreeritud töötaja. Lisaks sellele on kostja selgitanud, et 12. juuni 2018 töökorralduse akti alusel väljastatud arve nr XXX alusel teostatud tööd olid kostja poolt tellitud ja heaks kiidetud. Seega nähtub poolte vahelisest praktikast, et vastavasisulise akti allkirjastamine antud isiku poolt oli pooltele aktsepteeritav. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul alusetu kostja väide, et V. N. ei olnud õigustatud isik antud töökorraldusele alla kirjutama. Seega on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et aktile kantud tööd olid kostja poolt tellitud ja hageja poolt teostatud.
14.Lisaks eelnevale on kostja oma viimases seisukohas selgitanud, et hagejal ja kostjal oli siduv kokkulepe 12. juuni 2018 töö sisu ja hinna kohta ning hagejal ei olnud õigust ületada kokkulepitud eelarvet (VÕS § 639 lg 1). Kui hageja käis 14. juunil 2018 kostja asukohas
12.juunil 2018, so kaks päeva varem tehtud tööd ümber tegemas, siis on need 12. juunil 2018 tehtud töö lepingutingimustele vastavaks viimise tööd, mis peab toimuma töövõtja kulul (§ 646 lg 1). Kostja on seisukohal, et akti allkirjastamine on poolte vahel aktsepteeritav tellitud tööde üleandmise vastuvõtmisena. Antud juhul aga ei ole kostja töid tellinud ja akti allkirjastamine ei ole lepingu sõlmimine.
15.Esmalt selgitab kohus, TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole algsetes menetlusdokumentides tuginenud sellele, et 18.06.2018 esitatud arvel märgitud tööd oleks tehtud justkui puuduste kõrvaldamise raames. Esitades sellised vastuväited viimases seisukohas on kostja võtnud hagejalt võimaluse neile vastu vaielda. Seega on kohtu hinnangul tegemist hilinenud seisukohaga. Samas selgitab kohus, et lisaks sellele, et tegemist on hilinenult esitatud uute asjaoludega, ei ole need kohtu hinnangul ka tõendatud. 12. juuni 2018 töökorralduse aktist nähtub, et vahetati ventilaator. Seevastu 14. juuni 2018 töökorraldusest nähtub, et vahetati kondensaator, filter, andur ja toru ning teostati seejuures vajalikke töid. Seega ei nähtu kohtule, et tegemist oleks olnud puuduste kõrvaldamisega, kuna mõlemal korral on teostatud täiesti erinevaid töid. Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejat puuduste esinemisest teavitanud või et neid üldse oleks esinenud.
16.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes, külmaseadme remondiks. Töövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale 14. juuni 2018 töökorralduse akti (dtlk 31), millele on alla kirjutanud V. N. ja mille alusel on kostjale väljastatud arve nr XXX (dtlk 30), mille kostja on jätnud tasumata.
17.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et arvel nr XXX oleks märgitud ebamõistlik tasu, tuleb 200,22 eurot lugeda mõistlikuks tasuks tehtud töö eest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
18.Käesoleval juhul muutus tasunõue sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtpäeva saabumisel. TsÜS § 134 lg 1 sätestab, et tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Sama sätte lg 2 kohaselt määratakse tähtaeg aastate,
Tsiviilasi nr 2-20-105037 kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Arve nr XXX kohaselt kohustus Quality Food OÜ tasuma arvel märgitud summa 7 päeva jooksul. Seega oli arve summas 200,22 eurot maksetähtajaks 25.06.18 kell 24.00 ja nõue muutus hageja jaoks sissenõutavaks 26.06.2018. kell 00.00. Kuivõrd kostja ei ole arvest tulenevat võlgnevust siiani tasunud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 200,22 eurot.
19.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud kostja vastu ka viivisenõude perioodil 19.06.2018 kuni 06.04.2020 0,25% päevas, kokku summas 200,22 eurot. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et viivis, mida hageja nõuab ei ole seadusjärgne ja mistahes muu viivise kokkulepe hageja ja kostja vahel puudub. Kohus nõustub sellega, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe 0,25% viivise osas. Hageja on küll varasemal arvel nr XXX märkinud viiviseks samamoodi 0,25% ning kostja on nimetatud arve tasunud, kuid selle arve tasumist ei saa pidada nõustumiseks viivisemäära osas.
20.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-144-09 märkinud, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri ei ole hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Kolleegium möönab, et majanduskäibes võib asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.
21.Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostja varasemalt viivist maksnud, ei saa asuda seisukohale, et pooled oleks kokku leppinud teistsuguses viivisemääras kui seadusjärgne.
22.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Tsiviilasi nr 2-20-105037
23.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 26.06.2018, siis arvestab kohus viivist alates 26.06.2018 kuni 06.04.2020 VÕS § 113 lg 1 järgses määras põhinõudelt 200,22 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 28,56 eurot.
24.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 200,22 eurot ja viivisenõude summas 28,56 eurot ning jätab rahuldamata viivisenõude summas 171,66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt (57% ulatuses), tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
27.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.