Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

käibemaks 79.40 eurot, s.o kokku 476.40 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (arveldusarve XXX).

P osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 09.06.2020 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub seega võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgniku ainsaks varaks on L P osakud, kuid tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 15 759.00 euro ulatuses, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 08.06.2020 vastuse kohaselt puuduvad võlgniku kohta andmed täitemenetluse registris. Ajutine haldur on seega välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal on kindel soov edasi töötada ning võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud käesoleval aastal. Võlgniku kohustused ühes kuus on kordades suuremad kui sissetulek ning seega võlgnevused järjepidevalt suurenevad. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 397.00 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, s.o kokku 476.40 eurot, hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ AngE Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.