lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-12722/41

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-12722/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond75024260(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12722

Tsiviilasi

T.A. hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1244 eurot 41 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): T.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu; registrikood 75024260), lepingulised esindaja Vladislav Iljin ja Leonid Gulov

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Viru Maakohtu 6. märtsi 2020 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus T.A. kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.T.A. (hageja) esitas 27. augustil 2018 Viru Maakohtule hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu; kostja) vastu, milles palus mõista enda kasuks välja varalise kahju hüvitise 244 eurot 41 senti ja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja allasutuses XXXXXX korrapidajana. Hageja ülesandeks oli mh kontrollida, et pärast tööpäeva lõppemist oleks kõik XXXXX aknad ja uksed suletud, samuti et üldkasutatavates ruumides oleks elektriseadmed välja lülitatud. Hageja täitis 3. jaanuaril 2017 oma tööülesandeid ja kell 20.20 asus kontrollima XXhoone ruume. Kontrolli käigus viibis hageja XXhoone teisel korrusel ja märkas, et jõulukuuse tuled olid sisse lülitatud. Tulede väljalülitamiseks pidi hageja minema XXhoone esimesele korrusele. Trepp teiselt korruselt esimesele korrusele ei olnud valgustatud. Sellega ei taganud kostja hageja töökohal töökeskkonnale kehtestatud ohutustingimusi. Hageja kukkus trepil ning sai selle tulemusena trauma. Hageja teatas juhtunust oma otsesele ülemusele ja suundus koheselt pärast tööpäeva lõppu traumapunkti. Traumapunktis tuvastati hagejal vasaku labajala kanna nihestus. Hageja oli ajutiselt töövõimetu perioodil 4. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2017. Haigekassa ei tasunud töövõimetushüvitist määras 100% alates esimesest päevast, sest vastavalt tööõnnetuse uurimise lõpetamise aktile ei olnud tegemist tööõnnetusega. Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitist alates töövõimetuse 9. päevast määras 70% ühe kalendripäeva keskmisest kulust (kokku 184 eurot 28 senti). Kostja maksis hagejale jaanuari 2017 eest töötasu 107 eurot 99 senti. Hageja keskmine töötasu on 461 eurot. Saamata jäänud tulu on seega 168 eurot 73 senti. Kulud ravimitele on 75 eurot 68 senti. Kokku on hagejale tekkinud varaline kahju 244 eurot 41 senti. Lisaks tekkis hagejale ka mittevaraline kahju. Trauma tekitas hagejale füüsilist valu ja kannatusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ruumides ei ole õnnetusjuhtumit toimunud. Ruumid on varustatud liikumisanduritega videovalvega. Oletatava juhtumi paik jääb ühe videokaamera vaatevälja. Videokaamera salvestisest nähtub, et hageja osutatud ajal ja kohas ei ole kedagi viibinud. Tööinspektsiooni tööõnnetuse teatisest nähtuvalt pöördus hageja arsti poole 3. jaanuaril 2017 kl 20.30. See välistab õnnetusjuhtumi toimumise samal ajal kostja ruumides. Hageja liikus kostja ruumides pärast väidetava õnnetusjuhtumi toimumist ilma nähtavate raskusteta. See näitab,

et hageja ei tundnud kannatusi. Hageja trauma ja kostja vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ega vastuta selle eest.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 6. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt saab haginõude õiguslikuks aluseks olla nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kui ka VÕS § 1043. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli väidetava kahju tekkimise ajal (3. jaanuaril 2017) kostja töötaja töölepingu alusel. Maakohus viitas töölepinguseaduse (TLS) § 40 lg-le 5, § 28 lg 2 p-le 6, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg-le 1 ning VÕS § 628 lg-le 5, § 127 lg-le 2 ja 3. Lisaks viitas maakohus hageja vande all antud ütlustele ning tunnistaja XXXXXX ütlustele. Kostja esitas videovalve kaamera salvestise trepilt, kus hageja väidetavalt pidi kukkuma. Vaidlust ei ole selles, et valvekaamera reageeris liikumisele ja hakkas salvestama üksnes liikuva objekti ilmumisel kaamera vaateväljas. Hageja väitel võis ta kukkuda trepil kl 20.20 kuni 20.30. Valvekaamera oleks sellisel juhul pidanud hageja trepil liikumise ja võimaliku kukkumise salvestama. Kaamera salvestuse järgi ei olnud kl 19.04 – 20.42 trepil ühtegi inimest liikumas. Maakohus ei lugenud tõendatuks hageja väidet, et valvesüsteemi kell oli tegelikust kellaajast 15 minutit erinev. Maakohus luges valvekaamera salvestuse usaldusväärseks tõendiks. Hageja ütlused on subjektiivsed. Tunnistaja E.J. ja jäähokitreener kuulsid kahju tekitavast sündmusest hagejalt. Eelneva tõttu leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitanud sündmuse toimumist tema väidetud ajal ja kohas. Puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Maakohus viitas VÕS §-le 1043, § 1044 lg-le 3, § 1045 lg 1 p-le 2 ning § 1050 lg-le 1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudub põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel. Seega puudub üks deliktilise vastutuse eeldus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kahju tekitamise aja ja koha tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised tõendid: jäähokitreeneri kirjalikud selgitused, tunnistaja XXXXXX ütlused, tööinspektsiooni tööõnnetuse teatis, hageja vande alla ütlused. Neid tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud kahju tekitanud sündmuse toimumist hageja väidetud ajal ja kohas. Maakohus vähendas hageja vande all antud selgituste kui tõendi väärtust, nimetades neid ütlusi subjektiivseteks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et valvesüsteemi kell oli tegelikust kellaajast 15 minutit erinev. Hageja esitas kohtule foto 1, mis näitab monitori ehk videokontrolliseadet, millele edastatakse kostja ruumides paigaldatud videovalve kaamera fikseeritud pildid. Hageja esitas ka foto 2, mis näitab sama monitori taimeri, mobiiltelefoni taimeri ja kellasihverplaati, kus on fikseeritud aeg foto tegemisel. Monitori taimer näitab 07:33:31, mobiiltelefoni taimer 07:18 ja kellasihverplaat 07:18:25. Seega on hageja tõendanud, et kostja esitatud videosalvestises fikseeritud ajavahemik ei klapi tegeliku õnnetusjuhtumi ajavahemikuga (erinevus on vähemalt 15 minutit).
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Nähtuvalt hagiavaldusest on hagi esitamise eesmärgiks saada kostjalt kui tööandjalt tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitist (lisaks Haigekassa poolt tasutud töövõimetuse hüvitisele täiendav saamata hüvitis seoses tööõnnetusega, ravimid ja mittevaralise kahju). Hagis esitatud asjaolude kohaselt täitis hageja 3. jaanuaril 2017 oma tööülesandeid, kell 20.20 kukkus ta valgustamata trepil ning sai selle tulemusena trauma (vasaku labajala kanna nihestus). Hageja oli ajutiselt töövõimetu perioodil 4. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2017 ning Haigekassa ei tasunud töövõimetushüvitist määras 100% alates esimesest päevast, sest vastavalt tööõnnetuse uurimise lõpetamise aktile ei olnud tegemist tööõnnetusega.
8.Töövõimetuse hüvitise, sh tööõnnetusest põhjustatud töövõimetuse hüvitise maksmist reguleerib RakS, mille § 54 lg 1 p 6 järgi maksab Haigekassa kindlustatud isikule tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. RakS § 53 lg 1 esimese lause järgi makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. RakS § 53 lg 4 kohaselt teeb kindlustatud isiku tööandja töövõimetuslehele oma kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seega sõltub hüvitise maksmine tööandja tehtud kandest töövõimetuslehel.
9.Nii õnnetuse toimumise ajal (3. jaanuaril 2017) kui ka praegu kehtiva TTOS § 24 lg 1 kohaselt selgitab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused uurimine, mille korraldab tööandja. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud TTOS § 24 lg 4 nägi ette, et tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi ning et uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Praegu kehtiva TTOS § 24 lg 5 kohaselt uurib Tööinspektsioon vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Eeltoodust tuleneb, et olukorras, kus tööandja ja töötaja vaidlevad selle üle, kas tööõnnetus toimus või mitte, peab Tööinspektsioon juhtumi asjaolusid uurima ega saa mh tugineda sellele, et tegu oli kerge tööõnnetusega.
10.Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tugineb väidetavale tööõnnetusele, kuid tööõnnetuse toimumise (või mittetoimumise) tuvastamine (s.h tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimine) ei kuulu kohtu pädevusse, siis on hagi jäetud õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus töötajaga juhtub õnnetus ja tööandja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud tööõnnetusega, kuid töötaja ei nõustu sellega, ei ole iseenesest välistatud töötaja õigus esitada tööandja vastu kohustamishagi tööandja kohustamiseks tegema tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitise saamiseks vajalikud toimingud, paludes ühtlasi asendada tööandja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-11858 p 14).
11.Asjas ei ole TTOS § 24 lg 1 ja lg 4 järgides tuvastatud, et hageja poolt väidetud tööõnnetus oleks toimunud ning seetõttu on maakohus jätnud õigesti rahuldamata hageja hagi saamata jäänud töövõimetuse hüvitise ja ravimite maksumuse väljamõistmiseks kostjalt. Samuti on õigesti jäetud rahuldamata mittevaralise kahju nõue.
12.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust ei määra.

Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja