Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(7)

2-18-12722 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 244,41 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja allasutuses Narva Paemurru Spordikoolis korrapidajana. Hageja ametijuhendi kohaselt oli hageja tööülesandeks muu hulgas kontrollida, et peale tööpäeva lõppemist oleks kõik spordikooli aknad ja uksed suletud ning et üldkasutatavates ruumides oleks elektriseadmed välja lülitatud. Hageja täitis 03. jaanuaril 2017 oma töökohal tööülesandeid vastavalt graafikule alates kell 15.00-st kuni 22.30-ni. Kell 20.20 asus hageja kontrollima spordikooli ruume kooskõlas ametijuhendiga. Kontrolli käigus viibis hageja spordikooli teisel korrusel ja märkas seal, et jõulukuuse tuled olid sisse lülitatud. Jõulukuuse tulede väljalülitamiseks pidi hageja suunduma spordikooli esimesele korrusele. Trepp teiselt korruselt esimesele ei olnud valgustatud ja hageja kukkus trepil ning sai kukkumise tagajärjel jala trauma. Hageja teatas juhtunust oma otsesele ülemusele ja suundus koheselt peale tööpäeva lõppu traumapunkti. Traumapunkti sõidutas hagejat tema tütre abikaasa. Hageja saabus traumapunkti kell 22.40 ning arstliku ülevaatuse käigus tuvastati hagejal vasaku kanna labajala kanna nihestus. Hagejale avati haigusleht ja hageja suunati ambulatoorsele ravile. Hageja oli ajutiselt töövõimetu alates 04. jaanuarist 2017 kuni 01. veebruarini 2017. Eesti Haigekassa ei maksnud hagejale töövõimetushüvitist määras 100% ühe tööpäeva keskmisest tulust töövõimetuse perioodi eest 04. jaanuarist 2017 kuni 01. veebruarini 2017, kuna vastavalt tööõnnetuse uurimise lõpetamise aktile ei olnud tegemist tööõnnetusega. Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitist haigestumise eest alates töövõimetuse üheksandast päevast määras 70% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hageja väitel ei taganud kostja hageja töökohal seadusega töökeskkonnale kehtestatud ohutustingimusi, trepi valgustus ei olnud piisav tagamaks töötaja ohutust, mille tõttu hageja kukkus trepil ning sai kukkumise tagajärjel tervisekahju. Hagejale põhjustas varalist kahju kukkumise tagajärjel saadud tervisekahjust põhjustatud sissetulekute vähenemine ning kulud ravimitele ja protseduuridele. Eesti Haigekassa maksis hagejale töövabastuse päevade eest alates 04. jaanuarist 2017 kuni 01. veebruarini 2017 kokku 184,28 eurot, tööandja maksis hagejale jaanuari 2017 kuu eest palka 107,99 eurot. Hageja keskmine palk moodustab 461 eurot ning hageja varaline kahju saamata jäänud tulust on 168,73 eurot. Lisaks on hageja teinud seoses tervisekahjuga kulutusi ravimitele kokku 75,68 eurot. Kokku moodustab kostja kui tööandja poolt hagejale tekitatud varaline kahju 244,41 eurot. Hageja väitel põhjustas kukkumise tagajärjel saadud trauma hagejale füüsilist valu ja kannatusi ühe kuu jooksul töövõimetuse ajal. Hagejale negatiivsed tagajärjed tekkisid valulistest protseduuridest ning ebamugavustest igapäevaelus ja tööl. 2(7)

2-18-12722 Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja trauma ja hageja töö või töökeskkonna vahel puudub põhjuslik seos, õnnetusjuhtumit kostja ruumides pole toimunud. Kostja viitab, et hageja väitel sai hageja tööl olles trauma 03. jaanuaril 2017 ajavahemikul 20.20 kuni 20.30. Oletatav juhtum leidis aset Narva Jäähalli tagaosa trepil, mis viib abiruumist tribüünidele. Hageja väidab, et ta komistas trepil, väänas jala välja ning kukkus maha, seejärel tuli trepist alla esimesele korrusele. Kostja selgitab, et Narva Jäähalli ruumid on varustatud liikumisanduritega videovalvega. Oletatava juhtumi paik jääb ühe videokaamera vaatevälja. Videokaamera salvestisest nähtub, et avaldaja osutatud ajal ja kohas ei ole kedagi viibinud, mingit liikumist hoones pole toimunud. Valvekaamera hakkas tööle vaid siis, kui möödasõitvad sõidukid liikusid väljaspool hoonet. Kui avaldaja tõepoolest oleks tema osutatud ajal ja paigas liikunud, oleks kaamera salvestiselt avaldaja liikumised kindlasti nähtavad. Kostja viitab, et hageja väitel jõudis hageja haiglasse orienteeruvalt kell 22.40 ning ootas arsti vastuvõttu elavas järjekorras. Kostjale edastas tööinspektsioon tööõnnetuse teatise, mille koostaja on kirurg Jan Saan. Teatise punkti 9 kohaselt pöördus avaldaja arsti poole aga 03. jaanuaril 2017 kell 20.30. See asjaolu välistab õnnetusjuhtumi toimumise võimalikkust samal ajal kostja ruumides. Hageja väidab hagiavalduses, et pärast tööpäeva lõppu viis teda traumapunkti tütre abikaasa, traumapunkti jõudis hageja kell 22.40. Enne haiglasse pöördumist käis ta kodus, et võtta kaasa isikut tõendav dokument ja raha. Kostja viitab teisele, jäähalli sissekäigu poole suunatud videokaamera salvestisele, millest nähtub, et hageja sõitis töölt minema kell 22.24, eelnevalt kustutas jäähallis valgustuse. Hageja elukoht asub XXX. Veebilehe XXX andmetel võtab selle marsruudi läbimine autoga 6 minutit. Võttes arvesse asjaolu, et hageja on käinud ka kodus, võib suure tõenäosusega väita, et kostja arvutisüsteemi kellaaeg vastas väidetava õnnetusjuhtumi ajal tegelikkusele. Seega trepivaatega videosalvestise kellaaeg oli õige. Kostja pöörab kohtu tähelepanu ka asjaolule, et esitatud trepivaatega videokaamera salvestisel on jäädvustatud trepivaade alates kella 19.04 kuni kelle 22.42. Sellel ajavahemikul ei ole kaamera vaates midagi toimunud. Kostja viitab, et kui pärast õnnetusjuhtumit läks hageja trepist alla 1. korrusele, et kustutada jõulukuuse tuled, oleks hageja liikumised videosalvestisel kindlasti nähtavad. Kostja leiab, et hageja trauma ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ega vastuta kahju tekitamise eest seaduse alusel. Kostja juhib ka tähelepanu, et hageja liigub kostja ruumides pärast väidetava õnnetusjuhtumi toimumist ilma nähtavate raskustega (salvestise aeg 00:50-01:06 ja 03:07-03:24). Asjaolu, et hageja liikus vabalt ja tegi tööd kuni tööpäeva lõpuni, tõendab, et hageja ei tundnud kannatusi või et väidetav õnnetusjuhtum oleks kuidagi negatiivselt mõjutanud hageja igapäevast elu. Kostja palub jätta hagiavaldust täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. 3(7)

2-18-12722 Hageja seisukoht kostja vastustele Hageja selgitab, et monitor ehk videokontrolliseade, millele edastatakse tööandja ruumides paigaldatud videovalvekaamera fikseeritud pildid, kus toimus õnnetusjuhtum, näitab õigest ajast erinevat kellaaega. Monitori kell näitab 07:33:31, mobiiltelefoni kell näitab 07:18 ja seinakell näitab 07:18:25. Hageja väitel kostja poolt esitatud videosalvestises fikseeritud ajavahemik ei klapi tegeliku õnnetusjuhtumi ajavahemikuga, kuna erinevus tegeliku kellaaja ja videovalvekaamera fikseeritud kellaaja vahel moodustab vähemalt 15 minutit. Kostja poolt esitatud videosalvestus ei lükka ümber hageja väited selle kohta, et õnnetusjuhtum toimus tööandja ruumides, trepil, ajavahemikul alates kella 20.20 kuni 20.30. Hageja leiab, et hagi tuleb rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Lähtuvalt hagihinnast 1244,41 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja lihtmenetluse sätete kohaselt. Kooskõlas TsMS § 444 lg 2 võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista tervisekahju hüvitise varalise kahju eest 244,41 eurot ja mittevaralise kahju eest 1000 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Haginõude õiguslikuks aluseks saab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 3 järgi tervise kahjustamise puhul olla nii VÕS § 115 lg 1 (lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena) kui ka VÕS § 1043 (deliktilise nõudena). Vaidlust ei ole, et hageja oli väidetava kahju tekkimise ajal 03. jaanuaril 2017 kostja töötaja töölepingu alusel. Vastavalt VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töölepinguseaduse (TLS) § 40 lg 5 esimese lause kohaselt hüvitatakse töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju VÕS § 628 lõike 5 alusel. Lähtuvalt VÕS § 628 lg 5 peab töölepingu korral käsundiandja (tööandja) käsundisaajale (töötajale) hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. TLS § 40 lg 5 teise lause kohaselt eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju. Hageja väitel põhjustas kostja kui tööandja hagejale kahju sellega, et valgustus töökohal oli puudulik ja selle tõttu hageja kukkus trepil. 4(7)

2-18-12722 Kooskõlas TLS § § 28 lg 2 p 6 on tööandja eelkõige kohustatud tagama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 esimese lause kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 lg 1 kohaselt peavad töökohad olema piisavalt valgustatud. Vaidlust ei ole, et trepp, kus hageja väitel hageja kukkus, oli valgustamata. Kohus järeldab, et kostja kui tööandja rikkus seadusest tulenevat kohustust tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning sellega rikkus kostja ka töölepingut. Lepingu rikkumise korral tuleb VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitada üksnes kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja mis VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt oli või pidi olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja kahju hüvitamise nõue on kooskõlas VÕS § 628 lg 5, kuna tuleneb töölepingu täitmisega tavaliselt seotud ohust ning kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes, kostja kui tööandja on kohustatud tagama töötajale sellise töökeskkonna, mis ei põhjustaks töötajale tervisekahju. Tegu on kahjuga, mis tervisekahju põhjustamisel on lepingut rikkunud poolele ehk kostjal ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt töölepingu rikkumine põhjustas hagejale kahju või mitte. Hageja väitel kukkus hageja Narva Jäähalli tagaosa trepil kella 20.20 ja 20.30 vahel, kui tööülesannete täitmisel laskus trepist alla teiselt korruselt esimesele kustutama jõulukuuse tulesid. Kukkumise tagajärjel sai hageja tervisekahju, väänas välja jala. Kostja esitas vastuväite, et hageja poolt väidetud ajal ja kohas hageja ei viibinud ja seega puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja tegevuse vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel peab lähtuma conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eeltoodust tulenevalt peab tööandjapoolne rikkumine olema põhjustanud töötajale kahju, st ilma tööandjapoolse rikkumiseta ei oleks hagejale kahjulikku tagajärgi saabunud ega kahju tekkinud. Hageja tõendab oma väidet ütlustega vande alla (t.l.-119). Hageja ütluste kohaselt tuli ta Narva Jäähalli tagaosa valgustamata trepist alla, et kustutada esimesel korrusel asuvast lülitist jõulukuuse valgustus. Pimedast trepist laskumisel hageja komistas ja kukkus ning väänas jala, mis lõpuks üles paistetas. Kukkumine toimus 03. jaanuaril 2017 kella 20.20 ja 20.30 vahel. Hageja tõendist (t.l.19, tõlge t.l.-60) selgub, et jäähokitreener tõi võtmed valveruumi kell 22.15 ja hageja kui korrapidaja näitas talle paistes jalga, sealjuures rääkis, et murdis jala trepist laskudes. Tunnistaja Jakovlevi ütluste kohaselt (t.l.-120) helistas hageja peale kella 21 ja rääkis tunnistajale, et vigastas töökohal oma jalga pimedast trepist alla tulles, ei näinud, kuhu jalga toetada. Kostja esitas kohtule videovalve kaamera salvestuse trepilt, kus hageja väidetavalt pidi kukkuma (kostja 21.09.2018 vastuse lisa 1). Salvestus on tehtud 03. jaanuaril 2017 kell 19.03 kuni 20.42, vastavad kirjed salvestuse aja kohta on ka videopildi ülaservas. Vaidlust ei ole, et valvekaamera reageeris liikumisele ja hakkas salvestama ainult liikuva objekti ilmumisel kaamera vaatevälja. 5(7)

2-18-12722 Seda kinnitab ka hoone akna taga liikunud autode salvestamine. Hageja vande alla antud ütluste kohaselt lahkus hageja valvelauast kell 20.20. Seejärel hageja kukkus trepil, tõusis püsti, kustutas kuuse tuled esimese korruse lülitist ja tuli tagasi valvelauda, kus kell näitas 20.30. Kohus järeldab, et hageja võis kukkuda trepil kell 20.20 kuni 20.30 ning valvekaamera oleks sellisel juhul pidanud hageja trepil liikumise ja võimaliku kukkumise salvestama. Kaamera salvestuse järgi alates kella 19.04 kuni 20.42 trepil ühtegi inimest liikumas näha ei olnud. Kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et valvesüsteemi kell oli erinev tegelikust kellaajast 15 minutit. Hageja tõendid (t.l.-83,84) näitavad aega, mis on määratud 22. novembril 2018, mitte ajal, mil hageja väidetavalt kukkus ehk

2-18-12722 Kohus järeldab, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud tervisekahju eest, puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja nõuab kostjalt 244,41 euro varalise kahju ja 1000 euro mittevaralise kahju hüvitamist. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded, moodustab hagihind kokku 1244,41 eurot. Hagi hind on 1244,41 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb hagejal hüvitada kostjale ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.