Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

5 alusel lepingust. Hageja teeb taganemisavalduse hagiavalduses. Hageja soovib VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel kostjale üle antud 71 201 euro tagastamist. Pooled ei sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Saksamaa kohtu kasuks. Kostja viidatud tüüptingimused ei saanud lepingu osaks. Kostja ei tutvustanud lepingu sõlmimise ajal hagejale enda tüüptingimusi ega teatanud, kus hageja saaks nendega tutvuda. Hagi allub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I bis määrus) art 7 lg 1(b) teise alapunkti alusel Eesti kohtule. Pooled sõlmisid segalepingu, mis koosnes kuivati remontimisest (töövõtulepingu osa), selleks tolmueraldusseadme müügist (müügilepingu osa) ning tolmueraldusseadme paigaldamisest ja seadistamisest (töövõtulepingu osa). Kostja kinnitusel oli tolmueraldusseade vajalik kostjalt varasemalt ostetud kuivati tolmuprobleemi lahendamiseks. Hagejal ei olnud tolmueraldusseadme ostmiseks eraldi huvi. Tolmueraldusseade tuli toimetada Eestisse ja kostja kohustus selle lõplikult Eestis asuvale kuivatile paigaldama ja seadistama. Kostja poolt hagejale teenuste osutamise koht on seega Eestis.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3

Lepingule kohaldub CISG, kuna hageja ja kostja asukohariigid on CISG-i osalisriigid ja pooled ei ole välistanud CISG-i kohaldamist (CISG art 1 lg 1 ja art 6). Pooled vaidlevad, kas nad sõlmisid kohalduva õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldub Saksa õigus. Poolte kokkuleppest sõltumata kohaldub Rooma I määruse art 4 lõike 1(a) järgi Saksa õigus, kuna kostja, s.o müüja harilik viibimiskoht, on Saksamaal. Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustik (Zivilprozessordnung (ZPO) § 38) võimaldab juriidilistel isikutel sõlmida kohtualluvuse kokkuleppeid. Kostja tüüptingimuste p 12.2 näeb ette, et kohtualluvus on kostja registrijärgse asukoha kohtul, kostja registrijärgne asukoht on Saksamaal. Kohtualluvuse kokkulepe võib sisalduda tüüptingimustes, kui mõlema poole allkirjastatud lepingu tekstis on sõnaselgelt tüüptingimustele viidatud või lepingus on otsesõnu viidatud varasemale pakkumusele, milles on viide ühe poole tüüptingimustele, kui tüüptingimused on teisele poolele edastatud (EKo 8.03.2018, C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA versus Lusavouga-Máquinas e Acessórios Industriais SA, p 29). Hagejale 10. veebruaril 2021 tehtud pakkumises ja 10. märtsil 2021 poolte allkirjastatud tellimuse kinnituses on viide, et tellimuse kinnitus põhineb kostja üldistel müügi- ja tarnetingimustel ja tellimuse kinnitamisega nõustub ostja müüja üldiste äritingimustega. Samas ei nähtu nimetatud dokumentidest, kust on kostja üldised müügi- ja tarnetingimused leitavad. Asja materjalidest ei nähtu, et need tingimused oleksid hagejale edastatud. Hagejat ei saa seega pidada avaldanuks kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise osas tahet. Kostja tüüptingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole seega sõlmitud ega kehtiv. Pooled sõlmisid müügilepingu. Asjaolu, et müügilepingu tingimuseks oli tolmueraldusseadme projekteerimine ja töölepanemine, ei tähenda, et tegemist oleks töövõtulepinguga. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese alapunkti kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada müügilepingust tuleneva hagi ka liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Lepingu järgi anti tolmueraldusseade üle Wutha-Farnrodas Saksamaal. Hagi allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel seega Saksamaa, mitte Eesti kohtule. Hagi allub Brüssel I bis määruse art 4 lg 1 alusel samuti Saksamaa kohtule. Hagi ei allu seega Eesti kohtule. Hagi jääb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ehk hagi tuleb esitada selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus? Kuidas sellisel juhul sisustada mõisteid "asjaomane kohustus" ja selle täitmise koht? 4) Kui vastus küsimusele 2 on jaatav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii teenuse osutamist kui müüki, tuleb lähtuda Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) toodud teenuse osutamise koha liikmesriigist või müügi koha liikmesriigist? Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärgiks oli parandada 2013. aastal hageja poolt kostjalt ostetud kuivati, mis asus Oisu alevikus Järvamaal. Hageja pöördus kuivati parandamiseks kostja kui kuivati müüja ja tootja poole. Keegi peale kostja ei oleks saanud kuivatit parandada, kuna selleks oli vaja kostja oskusteavet. Kostja saatis hagejale jaanuaris 2021 tolmueralduse joonise ja tööpõhimõtte skeemid ning sellele lahendusele tugineva seadme hinnapakkumise. Kostja oli seega valmis Eestis asuvat kuivatit parandama ja teatas hagejale, et remondi teostamiseks on vaja kuivatile paigaldada kostja toodetav tolmueraldusseade. Tolmueraldusseade ei olnud kostja poolt pakutud kaupade hinnakirjas. See valmistati spetsiaalselt kuivati probleemi kõrvaldamiseks. Pooled sõlmisid seega töövõtulepingu kuivati remontimiseks. Hageja tellis kostjalt, kui kuivati tootjalt, kuivati parandamise teenuse (töövõtuleping) ning ostis selleks kostjalt kuivati parandamiseks vajalikku varuosa, s.o tolmueraldusseadme (müügileping). Hagejal ei olnud tolmueraldusseadme vastu eraldi huvi, ta soovis kuivatit parandada. Kostja teadis seda. Kostja kohustus kuivati parandama. Kostja ei teinud kuivatit korda. Tolmueraldusseade ei tööta nii, et kuivati projekteerimisjärgset tootmisvõimsust saaks saavutada. Tolmueraldusseade tuli paigaldada Eestis asuvasse kuivatisse ja seadistada. Seda sai teha üksnes kostja, kuna see eeldas kostja oskusteavet. Poolte vahel on seega n-ö segatüüpi leping. Leping sisaldas kostja poolt hagejale osutatavate teenuste paketi. Kui poolte vahel on sõlmitud leping, mille raames üks isik osutab teisele isikule teises riigis asja parandamiseks teenust, mille täitmiseks ostab tellija töövõtjalt varuosasid, et viimane saaks oma kohustust täita, on tegemist teenuste osutamise pakettiga, s.o teenusega Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses. Hageja saab esitada nõude liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Hageja saab segatüüpi lepingute puhul, mis sisaldab nii teenuste osutamist kui ka selle raames müüki, valida kas esitada nõue liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati, või kus neid oleks tulnud osutada, või liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Brüssel I bis määruse art 7 on valikulise kohtualluvuse norm. Isegi kui segatüüpi lepingu puhul Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) ei kohaldu, kohalduvad Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(c) ja (a). Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Segatüüpi lepingute puhul, kus hageja eesmärgiks on tellida kostjalt teenus kuivati parandamiseks ning kuivati asub ja töid tuleb teha Eestis, tuli asjaomane kohustus täita Eestis. Hageja saab seega esitada hagi Eesti kohtusse. Hagi läbivaatamata jätmine oli põhjendamatu.

lepingu esemeks. Hageja nõue põhineb aga 10. märtsi 2021. a lepingul. Hageja väited segatüüpi lepingu sõlmimise kohta on põhjendamatud. 10. märtsi 2021. a leping ei olnud kuivati suhtes teenuse osutamise leping. Lepingu järgi ei hõlmanud leping kokkupanekut, ehitustööd, tolmueraldusseadme installeerimist. Hageja märkis hagis, et ta paigaldas tolmueraldusseadme ise kuivatile. Leping tuli täita ja täideti Saksamaal. Hagi allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel Saksamaa kohtule. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole põhjendatud, kuna hageja esitatud küsimused ei ole asjakohased ning tegemist on selge olukorraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

suhtes ei ole määruses erinorme, määruse art 7 lg 1(a). Müügi- ja teenuse osutamise lepingute puhul kohaldatakse Brüssel I bis määruse art 7 lõiget 1(b) sõltumata sellest, et leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid elemente. Olukorras, kus leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid elemente, tuleb tuvastada lepingule iseloomulik kohustus ning selle alusel kvalifitseerida leping Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses kas kaupade müügiks või teenuse osutamiseks, mitte määrata lepingust tulenev kohtualluvus Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) alusel (vt nt EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27 jj; EKo C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA, p-d 34–36). Kui lepingu iseloomulik kohustus on asja tarne, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 p 1(b) esimese taande mõttes kaupade müügiga. Kui lepingu iseloomulik kohustus on teenuse pakkumine, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 punkti 1(b) teise taande mõttes teenuse osutamisega (EKo C-381/08, Car Trim, p 32). Teenuse pakkumine tähendab, et see lepingu pool, kes teenust pakub, teeb tasu eest mingi kindla tegevuse (EKo 23.04.2009, C-533/07, Falco Privatstiftung ja Thomas Rabitsch, p 29 jj; 19.12.2013, C-9/12, Corman-Collins SA, p 37). Lepingu iseloomuliku kohustuse määramisel tuleb arvestada järgmist. Asjaolu, et tarnitav kaup tuli eelnevalt valmistada või toota, ei tähenda, et tegemist ei saa olla kaupade müügiga. Kui kauba tootmiseks vajalik materjal ei pärine ostjalt, viitab see, et tegemist on kaupade müügiga. Kui kaupa tootmiseks vajalik materjal pärineb ostjalt, viitab see, et tegemist on teenuse osutamisega. Kui müüja vastutab tema tegevuse tulemuseks oleva kauba kvaliteedi ja lepingule vastavuse eest, tuleks kalduda lepingu kaupade müügina kvalifitseerimise poole. Kui müüja vastutab vaid nõuetekohase, ostja juhiseid järgiva täitmise eest, tuleks kalduda lepingu teenuste osutamisena kvalifitseerimise poole. Valmistatavate või toodetavate kaupade tarnelepingud tuleb, olenemata juhistest, mille ostja on valmistatavate kaupade hankimise, töötlemise ja tarnimise kohta andnud, seega kvalifitseerida müügilepinguks, kui ostja ei ole tarnijat materjaliga varustanud ja tarnija vastutab kauba kvaliteedi ning lepingule vastavuse eest (EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27–43). Ainuüksi asjaolu, et müüja kohustub kauba ostja juures paigaldama või osutama ostjale pärast kauba tarnimist kaubaga seoses teenuseid, ei muuda lepingut, mida iseloomustab kaupade müük, teenuse osutamiseks (Magnus/Mankowski/Mankowski. Brussels Ibis regulation (2016) art 7 vrn 94–95).

tolmueraldusseadme seadistamine (dtl 41), mida kostja juulis 2022 ka tegi (dtl 83, 94). Nende tööde väärtus oli 3500 eurot (dtl 41). Lepingust ei nähtu, et kostja kohustuseks oleks olnud kuivati parandamine. Seda kinnitab ennekõike see, et kostja andis lepingus üksnes seadmetele garantii (dtl 43), kuid ei garanteerinud seda, et kuivati hakkab hageja soovitud viisil tööle. Ringkonnakohus leiab eelnevat kogumis arvestades seega, et poolte vahel sõlmitud lepingule iseloomulik kohustus on kaupade müük, mitte teenuse osutamine. Kostja poolt hagejale pärast kauba tarnimist lepingu raames osaliselt ka teenuste osutamine, ei muuda lepingule iseloomuliku kohustust teenuste osutamiseks.

kohustus kostja pärast tolmueraldusseadme kuivatile paigaldamist selle kuivati asukohas, s.o Oisu alevikus, üksnes seadistama. Kostja tegigi Eestis üksnes seda. Tolmueraldusseadme seadistamine moodustas aga väikese osa kogu lepingu alusel tehtust ja hagejale üle antust.

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.