Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

5236,41 21,364051% 108,55 5127,86 Maksu- ja 1577,25 6,435029% 32,70 1544,55 Tolliamet Lindorff Eesti AS

14,703974% 74,71 3529,29 Kokku: 24 510,38 100% 508,08 24 002,29

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD

Viru Maakohus kuulutas A. M. pankroti välja 06.09.2017. Pankrotihalduriks nimetati Mihkel Gaver ja toimkonda ei moodustatud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.08.2018.a. Kohus kinnitas 14.11.2018 määrusega jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 29.05.2020 kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 163 lg 3 alusel, halduri tasu määramiseks, halduri vabastamiseks ja füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ning jätta võlgnikule kuuluv kinnistu registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx võlgniku omandisse. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 14.08.2017 pankrotiavalduses. Teade A. M. (pankrotis) lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2020. Vastuväidete esitamise tähtajaks oli 16.06.2020. Kohtule teadaolevalt käesoleva seisuga vastuväiteid esitatud ei ole. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule kinnistu registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx, mis on halvas seisukorras (puudub siseviimistlus, välisuks on suletud laudadega, korterelamu on mahajäetud). Korter on koormatud hüpoteegiga 3195,58 eurot. Pankrotihaldur viis läbi vara müügiks 3 enampakkumist (25.10.2018-15.11.2019 alghind 1000 eurot; 23.12.2018-13.01.2019 alghind 500 eurot; 25.10.2019-01.11.2019 alghind 250 eurot), millised nurjusid, kuna enampakkumise osavõtjad puudusid. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võimalik vara müüa, kuna tegemist on elamiskõlbmatu ja väärtusetu varaga, nõudlus varale puudub, mistõttu pidas pankrotihaldur põhjendatuks jätta korteriomand võlgniku omandisse. Vara müümata ja võlgniku omandisse jätmine ei kahjusta võlgniku ega võlausaldajate huve. 22.05.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati anda nõusolek vara võlgniku omandisse jätmiseks, sellekohaseid vastuväiteid ei esitatud. Lisaks on võlgnikule tekkinud pankrotimenetluse käigus vahendeid sellest tulenevalt, et võlgniku sissetulekud on olnud lühiajaliselt suuremad kui igakuiselt arestimisele mittekuuluv summa. Võlgnikul õnnestus vahepeal töötada korraga kahes kohas, mis tõi kaasa sissetulekute kasvu. Paraku aga ei olnud võlgnikul kahes kohas paralleelselt töötamist kuigi kaua jätkata. Pankrotivaraks on füüsilise isiku 2018, 2019, 2020 tuludeklaratsioonide alusel tagastatud tulumaks 421,44 eurot ja

arvelduskontodel nr xxxxx ja nr xxxxx olevad rahalised vahendid 2783, 62 eurot (2780,74 + 2,88) eurot. Kokku on pankrotivara 3205,06 eurot. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja halduri tasude maksmiseks on vajalik teha järgmised väljamaksed: 12 pangaülekannet (ülekande tasu 0,38 eurot*12) summas 4,56 eurot, millise väljamakse teostab pankrotihaldur pärast lõpparuande kinnitamist. Pankrotimenetluses ei ole võõrandatud pandiõiguse alusel olevat vara ja pandiesemete müügist saadu puudub. Müümata pankrotivaraks on võlgnikule kuuluv korteriomand registriosa nr xxxxx ja vastava vara palus pankrotihaldur eeltoodud põhjendustel jätta võlgniku omandisse. Teistelt isikutelt saadav vara puudub. Pankrotihaldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha ja kohtukulud puuduvad. Pankrotihaldur selgitas, et pankrotivara on 3205,06 eurot ja pankrotimenetluse kulud on 1738,31 eurot, siis on jaotiste alusel võimalik teha väljamakseid kokku summas 1466,75 eurot (3205,06– 1738,31). I rahuldamisjärgus rahuldati nõuded täielikult summas 958,67 eurot (OÜ Inostranets, tunnustatud nõue 958,67 eurot, jaotis 100%, saamata jäänud jaotis 0, väljamakse 958,67 eurot) ja II rahuldamisjärgus rahuldati nõuded osaliselt summas 508,08 eurot. II rahuldamisjärgus jäi võlausaldajatel kokku saamata 24 002,29 eurot (Saamata jäänud jaotised: S.A. Cito OÜ 634, 06 eurot, Emailised OÜ 1074,65 eurot, Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 3423,30 eurot, AS Kiviõli Soojus 6267,33 eurot, Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 1394,66 eurot, Riigimetsa Majandamise Keskus 1006,59 eurot, R. M. 5127,86 eurot, MTA 1544,55 eurot ja Lindorff Eesti AS 3529,29 eurot). II rahuldamisjärgus ilmnenud ühe sendine erinevus tunnustatud nõuete (24 510,38 eurot), välja makstava ja saamata jäänud raha vahel tekkis ümardamise vahe. II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. III järgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. Pankrotimenetluse kulud tasutakse PankrS § 150 lg 2 kohaselt pankrotivara arvelt. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on pankrotivara suuruselt kuni 6400 eurot halduritasu suurus alammääras 20% vara suurusest. Seega, käesolevas asjas on pankrotivara suuruseks 3205,06 eurot ja pankrotihalduri tasu alammääraks on 641,01 eurot ja ülemmääraks 1121,77 eurot. Pankrotihaldur peab põhjendatuks alammäärast suurema tasu väljamõistmist summas 1346,15 (1121,77+ käibemaks 224,38 eur), mis vastab töö mahule, keerukusele ja halduri kutseoskustele. Viru Maakohus määras 06.09.2017 ajutise halduri tasu suuruseks 864 eurot ja 476,40 eurot (397 + käibemaks 79,40 eur) on haldurile hüvitatud riigi vahenditest ja 323 eurot jäeti pankrotivõlgniku kanda. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Haldur taotles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad ei teinud 14.08.2018 toimunud nõuete kaitsmise üldkoosolekul ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on pankrotihaldurile e-kirja teel andnud nõusoleku usaldusisiku ülesannete kohustuste täitmiseks. Pankrotihaldur leidis, et usaldusisikuks võib määrata võlgniku. 18.06.2020 kohtunõudes palus kohus pankrotihalduril selgitada pankrotivõlgniku maksejõuetuse põhjuseid. 22.06.2020 pankrotihalduri vastuse kohaselt on pankrotivõlgniku suhtes pankroti väljakuulutamisele eelnevalt kriminaalasjas nr 1-07-xxx Viru Maakohtu tehtud 17.11.2008 otsus, mille kohaselt tunnistati pankrotivõlgnik süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning pankrotivõlgnikult

mõisteti välja kohtukulud 849,50 EEK, õigusabikulud 1091,50 EEK ja sundraha 6525 EEK, kokku summas 541,08 eurot (8466 EEK). 08.12.2015 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-xxx tunnistati pankrotivõlgnik süüdi KarS § 199 lg 2 p 7-9, § 418 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning kannatanute tsiviilhagide rahuldamise tagajärjel mõisteti pankrotivõlgnikult ja V. K.lt solidaarselt välja 7617,90 eurot, eelnevale lisaks: sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 1518 eurot, ekspertiisikulud 1072 eurot, kokku summas 10 792,90 eurot. Pankrotivõlgnikul ei olnud võimalik kohtulahenditega väljamõistetud nõudeid tasuda ja eeltoodu tulemusel halvenes võlgniku majanduslik olukord, kuivõrd kohustused ületasid sissetulekuid. Otsustes kirjeldatud kuriteod ei ole PankrS § 162 lg 3 mõistes võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Pankrotivõlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal finantskohustused ka sellest, et tema elukaaslane V. K. kuritarvitas võlgniku usaldust ning võttis tema nimel rahalisi kohustusi (peamiselt järelmaksuga tooteid ja laene), kasutades selleks pankrotivõlgniku isikukoodi ja pangakontot. Võlanõuetega seotud hagid rahuldati, kuna pankrotivõlgnik ei vaielnud kohtumenetluses neile vastu ja seetõttu tekkisid temal endal võlanõuete täitmise kohustused. Võlanõuded pärinevad enne pankrotimenetluse algatamist, nüüdseks juba rohkem kui kümne aasta tagusest ajast, mille osas ei ole pankrotihalduril võimalik midagi ette võtta, kuna vastavate võlanõuete osas on kohtuotsused jõustunud ja teistmise jm tähtajad on samuti möödunud. Selles olukorras tuli pankrotihalduril võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses tunnistada ja alus vaidlustamiseks puudus. Arvestades siinjuures esile toodud aja möödumist, ei tule kõne alla ka kuriteoavalduste esitamine (aegumistähtaeg on KrMS § 199 lg 1 ja § 200 järgi 5.a), mh puuduvad pankrotivõlgniku identiteedi kasutamise kohta tõendid. Lisaks eeltoodule on pankrotivõlgnikul kohustused kommunaalettevõtete ees. Kokkuvõtvalt märkis pankrotihaldur, et võlgniku täitmata kohustused on erineva iseloomuga ja need on tekkinud erinevatel asjaoludel. Kuivõrd pankrotivõlgnikul ei olnud võimalik oma sissetulekutest tekkinud kohustusi täita, tekkis maksejõuetus ning selle põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul „muu asjaolu“ PankrS § 162 lg 3 mõttes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud lõpparuandega, leiab et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Haldur esitab kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud (PankrS § 162 lg 1 p 2). Kohus otsustab lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse (PankrS § 163 lg 3). Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur avaldas 06.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväiteid oli võimalus esitada 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus pankrotihalduri esitatud lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. PankrS § 163 lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et pankrotivõlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes ehk võlgniku suutmatus täita kohustusi. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgniku tegevuse eesmärgiks ei olnud süütegude toimepanemisel enda maksejõuetuse põhjustamine. Samas on süütegude toimepanemine kaasa toonud eeldatavalt vähemalt osalisel määral tema maksejõuetuse, arvestades eeskätt kriminaalasjades väljamõistetud nõudeid, mida pankrotivõlgnik ei ole suutnud heastada. Haldur palus määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1346,15 eurot (sh käibemaks). PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Pankrotivaras on rahaliste vahendite jääk 3205,06 eurot. Kohus määrab tasu suuruseks 1346,15 eurot (sh käibemaks), milline summa maksta välja pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo GAVER (arvelduskonto nr xxxxxxx). PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast lõpparuande kinnitamist. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega (PankrS § 170 lg 1 ja 2). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite (PankrS § 171 lg 1). Võlausaldajad ei ole vastuväidet võlgniku kohustusest vabastamise algatamisele esitanud. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 14.08.2017. Haldur taotles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt 22.06.2020 toodud seisukohaga ja leiab, et pankrotivõlgniku poolt täitmata kohustused on erineva iseloomuga, kuid maksejõuetuse põhjuseks on siiski muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus märgib ka, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal töötanud lühiajaliselt kahel töökohal, misläbi on võlgnik pankrotivara suurendanud 3205,06 euro võrra. Kohus möönab, et võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal täitnud kõiki võlgniku kohustusi vajaliku hoolsusega (st on töötanud üksnes lühiajaliselt ja edasine teave töötamise osas puudub), kuid võlgniku poolsed kohustuste täitmata jätmised ei ole sellised, mille alusel võiks kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 alusel. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ega teinud ettepanekuid usaldusisiku valimiseks. Kohus algatab A. M. kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Lõike 4 järgi peab eelnimetatud tulust üle andma 25%. Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Esimene aruanne tuleb esitada 26.06.2021. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.