Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-3624
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi A Vi vastu võla ja viivise nõudes
Menetlustoiming
hagiavalduse läbivaatamata jätmine Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: [email protected]); Asja läbivaatamine
Kostja: A V (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Kirjalik menetlus
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest kuna kostja alaline elukoht ei asu Eestis, ei allu vaidlus Eesti kohtule. Hageja väited, milliste kohaselt elab kostja vaatamata rahvastikuregistri kandele jätkuvalt Eestis, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Hageja märgitud kostja Eesti aadress oli rahvastikuregistri andmete kohaselt kehtiv kuni 29.01.2019. Käesoleval ajal elab kostja xxxx oblastis. Tallinna Linnakantseleil ning Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed, et kostja elaks alaliselt Eestis. TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. TsMS § 70 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene üldsätetest, et asi alluks Eesti kohtule. TsMS § 72 lg 1 p 1 näeb täiendavalt ette, et kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja xxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades ei näe ette, et hageja esitatud nõude osas oleks pädevaks kohtuks Eesti kohtus. Õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 näeb ette, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Juriidiliste isikute vastu esitatud hagides on nad pädevad siis, kui selle lepingupoole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega ei ole Eesti kohus pädev kostja vastu esitatud nõuet lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. TsMS § 317 lg 1 p 1 näeb ette, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 1 p 2 järgi võib menetlusdokumente avalikult kätte toimetada ka siis, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtul puudub alus eeldada, et kostjale ei saaks välisriigis dokumente nõuetekohaselt kätte toimetada. Menetlusdokumente ei toimetata avalikult kätte ainuüksi põhjusel, et kostja elukoht on välisriigis. Küll aga peab sellisel juhul Eesti kohtul olema pädevus asja lahendamiseks, mis antud juhul puudub. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.