Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-111160
Tsiviilasi
OÜ Akart Print hagi OÜ Puffet Invest vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 449,19 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Akart Print (registrikood 11174915, Tallinna tn 25-3, esindajad Loksa linn 74806, Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Erkki Evart (OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli, Endla tn 24-1, Tallinn 10142, telefon 55530998, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Puffet Invest (registrikood 10672835, Suve tn 2, Tallinn 10149); Kostja seaduslik esindaja: H R (e-post: xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
2.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt OÜ-lt Puffet Invest (registrikood 10672835) hageja OÜ Akart Print (registrikood 11174915) kasuks välja kahju hüvitis 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Akart Print kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes, viivisenõudes ja võla sissenõudmise kulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja erinevate trükiteenuste osutamisega. Hageja kliendiks oli kostja, kelle peamiseks tegevusalaks on turundusteenuse osutamine. Kostja tellis hagejalt mitmeid erinevaid teenuseid. Kostja toodud toodetele trükiti peale kostja poolt soovitud kirjad ja logod.
2.2018. a lõpus oli kostjal tasumata arve nr 7959 summas 65,30 eurot, arve nr 7865 summas 341,30 eurot, arve nr 7815 summad 19,20 eurot, arve nr 7768 summas 984,30 eurot, arve nr 7829 summas 671,05 eurot ja arve nr 7996 summas 100,80 eurot. Kokku oli kostjal tasumata arveid summas 2181,96 eurot. Arvete tasumise tähtaeg saabus 2017. aasta lõpus ja seega olid arved tasumata juba pikemat aega.
3.OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli koostas hagihoiatuse ning edastas selle kostjale koos tasumata arvetega. Kostjalt nõuti põhivõlgnevuse tasumist summas 2181,96 eurot ja õigusabikulu 120 euro tasumist. Hagihoiatuse tulemusena tasus kostja osa võlgnevusest summas 837,15 eurot viidetega arvetele nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx. 16.04.2019 esitas hageja Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1595,18 euro nõudes. Kostjal olid endiselt tasumata arved nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx. Täiendavalt nõudis hageja viivise tasumist summas 170,38 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot, riigilõivu tasumist summas 51,05 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Hageja nõudis ka edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist alates avalduse esitamisest.
4.Kostja esitas 13.05.2019 vastuväite ja teatas, et ta ei ole kätte saanud arveid xxxx ja xxxx. Kostja tasus arve nr xxxx summas 984,3 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse. Eelnevalt oli hageja lepinguline esindaja saatnud kostjale uuesti tema väitel puuduvad arved xxxx ja xxxx. Kostja tasus need arved 20.06.2019. Viivist ja menetluskulusid kostja ei tasunud.
5.Hageja luges põhivõlgnevuse tasutuks. Maksekäsu kiirmenetluse alustamise ajal oli hageja põhinõue seoses arvete nr xxxx, nr xxxx ja nr xxx tasumata jätmisega 1344,8 eurot. Hageja viivisenõude suurus on 179,19 eurot. Hageja on viivist arvestanud seadusjärgses määras.
6.Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1, mille kohaselt on võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hageja leidis, et ta saab nõuda 40 eurot iga sissenõutavaks muutunud arve eest. Kuna tasumata oli 3 arvet (nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx), on hageja sissenõudmiskulude nõue 120 eurot. Hageja nõudis ka enne kohtusse pöördumist kostja võlgnevusega seoses tekkinud täiendava kahju hüvitamist summas 130 eurot. Kahjuks on tasu, mida hagejal tuli oma esindajatele tasuda seoses konsultatsiooni ja nõudekirja/hagihoiatuse koostamisega. Kui kostja oleks kohustuse kohaselt täitnud, ei oleks hageja pidanud pöörduma juristide poole võlgnevuse sissenõudmiseks.
7.Hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro hüvitamist TsMS § 484 lg 2 alusel. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista viivise 179,19 eurot, sissenõudmise kulu 120 eurot, kahjuhüvitise 130 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palus määrata, et kõik kostjalt välja mõistetavad summad tuleb üle kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli pangakontole EE692200221013645545 AS-s Swedbank märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
8.Hagi täienduses loobus hageja nõudest mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja võttis hagejaga ühendust ja pakkus välja kompromissi, mis oleks olnud pool hagihinnast ehk 224,60 eurot. Hageja ei pidanud kompromissi võimalikuks, sest sellisel juhul jääks enamus menetluskuludest hageja kanda. Hageja tegi uue kompromisspakkumise summas 559,19 eurot. Hageja nõue käesolevas tsiviilasjas on 449,19 eurot, millele lisandub riigilõiv 100 eurot ning hageja õigusabikulud summas 560 eurot 14.10.2019 seisuga.
10.Hageja ei nõustunud kostja taotlusega vähendada viivist 10 euroni. Kostja on pikka aega olnud viivituses arvete tasumisega. Arved muutusid sissenõutavaks juba 2017. aasta septembris ja oktoobris. Sellest tulenevalt tuleb hagejale tasuda viivist.
11.Hageja ei nõustunud, et tema kahju nõue on tõendamata. Kuna kostja oli makseviivituses 6 tasumata arvega kokku summas 2181,96 eurot, esitati kostjale nõue, mis oli ka hagihoiatus. Selle tulemusena tasus kostja hagejale võlgnevuse osaliselt. Kulu on tõendatud ja kuulub tasumisele. Hageja esitas nõudekirja, mis on saadetud kostjale 13.11.2018 ning pangakonto väljavõtte, et esitatud arve on tasutud.
12.Iga menetlusdokumendi koostamisega kaasnevad hagejale täiendavad kulutused, mis omakorda nõutakse sisse kostjalt. Kostja võttis teadlikult riski, et tal tuleb tasuda menetluskulud. Hageja soovis, et kostja tasuks kompromissina 559,19 eurot.
13.21.04.2020 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Kostja tasus põhinõude, jättes tasumata viivise. Esialgu nõudis võlgnevuse tasumist hageja ise ja saatis maksemeeldetuletusi. Seejärel pöördus hageja SPT Inkasso OÜ poole, kui tulemust ei järgnenud. Edasi pöördus hageja OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli poole. Viimane saatis kostjale 13. novembril 2018 rahalise kohustuse täitmise nõude, mille manuses olid arved nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx (manuses vastavalt tähistatud numbritega xxxx-xxxx, xxxx-xxxx, xxxx-xxxx).
14.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et ta ei ole arveid varem saanud. Arveid on kostjale korduvalt saatnud hageja ise, SPT Inkasso OÜ ja hageja esindaja. Pärast hageja esindaja pöördumist tasus kostja 21.12.2018 837,15 eurot. Juristi poole pöördumise tõttu kandis hageja kulu 130 eurot, mis on hageja kasuks. Hageja saatis kostjale arved 13.1.2018. Kuna need olid tähistatud teiste numbritega, võis jääda mulje, et hageja ei ole kostjale arveid saatnud.
15.Hageja esindaja ei näinud kahetsusväärselt kohtu 24.01.2020 kirja, sest kohus ei ole seda hagejale saatnud. E-toimikus puudub märkus/kohustus menetlustoimingu tegemiseks. Hageja ei saanud teada, et tal on kohustus tõendite esitamiseks. Samuti oli hageja esindaja antud perioodil haige, käis eriarsti vastuvõtul ja ootas analüüside tulemusi. Hageja lepingulise esindaja tööarvuti läks rikki, hävis emaplaat ja kogu kirjavahetus. Hageja palus kohtu antud tähtaja ennistada.
16.Hageja on pärast teenuse osutamist alati märkinud arvele selle tasumise kuupäeva. Tegemist on poolevahelise tava ja praktikaga. Kostja tellis teenuse, hageja osutas selle ja esitas arve kohe tasumiseks. Hageja arvates puudus igasugune kahtlus, et kostja on arved kätte saanud. Kostja on
palunud saata kõik arved ja hageja on seda teinud 15.02.2018. Seega on hagejal õigus nii viivisele kui VÕS § 1131 lg 1 toodud sissenõudmiskulude hüvitamisele.
17.Poolte vahel oli suuline töövõtuleping, mille alusel kostja tellis teenuseid. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Kuna kostja on tasunud kohtumenetluse käigus põhivõla, ei ole selles osas enam vaidlust. Hageja nõuab vaid kolmelt arvelt viivist. Varasema aja eest ei ole hageja esitanud viivisenõuet. Hageja nõuab viivist vaid nendelt arvetelt, mis esitati maksekäsu kiirmenetluses. Kostja väide, et ta ei ole arveid kätte saanud, on korduvalt ümber lükatud ja alusetu. Kostja viivitas pika perioodi jooksul arvete tasumisega (rohkem kui 2,5 aastat), hagejal on õigus viivist nõuda ja pole põhjust jätta nõuet rahuldamata. Hageja ei ole nõudnud viivist kõigi arvete eest.
18.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et ta sai kohtu 24.01.2020 kirja alles 20.04.2020. Etoimikust ei nähtu, et hageja oleks kirja vastu võtnud. E-toimikus on märkus, et kiri on kätte toimetatud 24.01.2020. Hagejale jäi selgusetuks, mida see tähendab. Hageja esindaja oli haige kohtu kirja tegemise ajal 24.01.2020. Võis juhtuda, et kuigi esindaja võis võtta kirja vastu, ei jõudnud ta selle sisuga tutvuda. Hageja esindajale kirjutati ravimid välja 13.02.2020. Järelikult oli esindaja haige hoolimata sellest, et ta ei ole esitanud haiguslehte. Hageja palus uuesti tähtaja ennistada ja võtta asja juurde 21.04.2020 esitatud tõendid. Kohus ei ole teinud sisulist otsust hageja tähtaja ennistamise taotluse osas.
19.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 820 eurot. 160 eurot kulus kompromissläbirääkimiste pidamiseks. 400 eurot kulud hagi koostamiseks, mis võttis aega 5 tundi 160 eurot kulus hageja 21.04.2020 seisukoha koostamisele. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot. OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli ei ole käibemaksukohuslane. Hageja palub kõik hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud üle kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele EE692200221013645545 Swedbank. Kostja vastuväited
20.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas hageja kahjunõuet 130 eurot arusaamatuks. Kostja viitas, et ta sai hagi materjalid tähitud kirjaga kätte 31.10.2019 ja võttis samal päeval ühendust hagejaga ning pakkus kompromissi. 01.11.2019 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles pakkus kompromissina välja 749,19 tasumise 3 kuu jooksul. Hageja pakkumine ületas hagi hinda 300 euro ulatuses. Kostja pakkus kompromissina 50% hagi hinnast ehk 224,60 eurot. Hageja keeldus kompromissist ning soovis saada 559,19 eurot. Hageja uus pakkumine ületas hagi hinda 100 euro võrra.
21.Kostja palus vähendada viivist 10 euroni. Hageja kahjunõuet pidas kostja tõendamatuks ja võla sissenõudmise kulu nõuet alusetuks. Põhivõlgnevus oli hagi esitamise ajaks tasutud. Hageja ei ole huvitatud mõistlikust kompromissist. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja tasus 03.05.2019 hagejale arve nr 7768 alusel 984,3 eurot ning 20.6.2019 arvete nr xxxx ja xxxx alusel 360,50 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasus hagejale 21.12.2018 arvete nr xxxx, xxxx ja xxxx alusel 837,15 eurot.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale täiendavalt arvete nr xxxx, xxxx ja xxxx tasumisega viivitamise eest viivist ning kas kostja peab tasuma hagejale võla sissenõudmise kulu ja kohtueelse õigusabikulu.
25.Käesolevas asjas andis määras kohus menetlustähtajad kindlaks 24.01.2020 pöördumises (toimiku lk 111-112). Kohus andis hagejale täiendavalt aega nõude põhistamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 25.02.2020. Tähtaegselt hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja esitas täiendavaid tõendeid koos menetlusdokumendiga 21.04.2020. Samas dokumendis esitas hageja tähtaja ennistamise taotluse. Kohus tagastas 22.04.2020 määrusega hilinemisega esitatud tõendid, sest need olid esitatud hilinemisega ning esindaja ei olnud tõendanud hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Lisaks ei põhistanud hageja esitatud tõendite asjakohasust.
26.27.04.2020 esitas hageja kohtule korduva tähtaja ennistamise ja tõendite vastuvõtmise taotluse. Kohus leiab, et hageja 27.04.2020 taotlus ei kuulu rahuldamisele. Esmalt osundab kohus, et kohtu määratud tähtaja ennistamist menetlusnormid ette ei näe. TsMS § 67 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohtu määratud tähtaega võib kohus TsMS § 64 lg 1 alusel põhistatud avalduse algusel või omal algatusel pikendada mõjuval põhjusel. TsMS §-st 66 tuleneb, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
27.TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab jätkuvalt, et hageja esindaja ei ole põhistanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu ta lasi mööda kohtu määratud tähtaja. Tõendite esitamine mitu kuud pärast kohtu antud tähtaja möödumist toob ilmselgelt kaasa menetluse venimise. Hageja esindaja väited tähtaja möödalaskmise põhjuste kohta on kohut eksitavad ja tõendamata.
28.TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eeltoodust tuleneb, et mõjuv põhjus esineb siis, kui haigestumine ei võimalda esindajal menetlustoimingut teha. Ainuüksi ambulatoorselt arsti külastamine või retseptiravimi väljakirjutamine ei tähenda automaatselt võimetust teostada menetlustoiminguid.
29.TsMS § 422 lg 2 näeb ette, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Hageja esindaja ei ole esitanud vastavat vormikohast tõendit. Hageja esindaja ei ole sisuliselt esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et alates 24.01.2020 (mil kohtu pöördumine talle kätte toimetati) kuni 21.04.2020 (mil ta esitas kohtule täiendavad tõendid) esines tal selline haigestumine, mis takistas menetlustoimingute tegemist.
30.Kohus toimetas 24.01.2020 pöördumise hageja esindajale kätte e-toimiku vahendusel
24.01.2020 (toimiku lk 113). Hageja esindaja väited, et talle ei ole kohtu pöördumist kätte toimetatud, on eksitavad. Hageja esindaja on ise möönnud, et ta sai kohtu pöördumise kätte, kuid ei süvenenud saadetud pöördumisse. Kohus selgitas hageja esindajale e-toimikus märke „kätte toimetatud“ tähendust (toimiku lk 128).
31.Hageja esindaja esitas kohtule väljavõtte e-patsiendi süsteemist (toimiku lk 120), mille kohaselt osutati talle ambulatoorset arstiabi ajavahemikul 21.01.2020 kuni 07.02.2020. Esitatud tõendist ei nähtu, et esindaja oleks olnud sellel ajal töövõimetu või haiglaravil. Lisaks esitas hageja esindaja kohtule väljavõtte, mille kohaselt oli talle 13.02.2020 koostatud ravimi retsept. Ka sellest tõendist ei saa järeldada, et esindaja oli töövõimetu. Kohtu määratud tähtaeg saabus alles 25.02.2020. Seega ei olnud hageja esindajal haigestumisest tulenevalt mistahes takistusi esitada kohtule tähtaegselt seisukohti ja tõendeid, sest hagejal oli võimalik toiminguid teha kuni 25.02.2020.
32.Hageja esindaja esitas kohtule OÜ xxxx tööakti (toimiku lk 121), mille kohaselt oli hageja esindaja toonud arvuti teenuse osutaja juurde. Tööakt on koostatud 26.03.2020. Akti koostamise ajaks oli kohtu määratud tähtaeg möödunud. Seega ei saanud hageja esindajal tekkida mõjuvat põhjust kohtu tähtaja järgimata jätmisel tulenevalt sellest, et tema arvuti ei olnud töökorras. Hageja esindaja lasi mööda kohtu määratud tähtaja ilma mõjuva põhjuse olemasoluta.
33.21.04.2020 esitas hageja uusi tõendeid (sh mitmeid e-kirju), kuid ei selgitanud esitatud tõendite puhul, mida ta nendega tõendada soovib. Menetlusdokumendis endas ei ole kõiki lisatud tõendeid loetletud. TsMS § 236 lg 4 sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Seega esitas hageja esindaja tähtaja möödumisel puudustega taotluse. Kui kohus oleks taotluse rahuldanud ja esitatud tõendid vastu võtnud, oleks see ilmselgelt toonud kaasa menetluse venimise, sest kohus oleks pidanud andma hagejale täiendavalt aega puuduste kõrvaldamiseks ning esitatud tõendite asjakohasuse põhistamiseks. Lisaks olid osad 20.04.2020 esitatud tõendid juba varasemalt kohtule esitatud. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja 27.04.2020 korduva taotluse tähtaja ennistamiseks ja tõendite vastuvõtmiseks.
34.Kohus leiab, et vaidluse sisulises osas kuulub rahuldamisele üksnes hageja kahju hüvitamise nõue summas 130 eurot. Hageja väitis, et tegu on õigusabikulude kandmisest tulenenud kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja esitatud arveid ei tasunud, pidi hageja kasutama õigusbüroo abi. Pärast nõudekirja esitamist tasus kostja osad arved. Kostja leidis, et hageja kahju nõue ei ole tõendatud.
35.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale nõudekirja koos hagihoiatusega. Nõudekiri saadeti kostjale e-kirjaga 13.11.2018 (toimiku lk 37-39). Nõudekirja lõpus on märgitud, et sellele on lisatud tasumata arved. Samas ei ole nõudekirjale lisatud konkreetset lisade nimekirja, mistõttu ei saa nõudekirjast järeldada, millised konkreetsed arved olid sellele lisatud.
36.Nõudekirjas palus hageja kostjal muuhulgas tasuda arved nr xxxx, xxxx ja xxxx (toimiku lk 40-41, lk 45). Kostja tasus kolm viidatud arvet maksekorraldusega 21.12.2018 (toimiku lk 47). Hageja esitas oma esindaja 13.11.2018 arve hagejale summas 130 eurot (toimiku lk 58) nõudekirja koostamise eest. Hageja tasus arve 19.11.2018 (toimiku lk 108).
36.Eeltoodust võib järeldada, et pärast hageja esindajalt nõudekirja saatmist tasus kostja esitatud nõude osaliselt. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tal oli arvete tasumise kohustus. Kostja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõudele muid vastuväiteid peale selle, et nõue ei ole tõendatud. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendatud. Hageja on tõendanud kostjale nõudekirja saatmist ning kulu, mille hageja selle koostamise ja saatmise eest kandma pidi. VÕS
§ 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 130 eurot.
37.Hageja viivisenõue summas 179,19 eurot ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nimetatud nõude rahuldamise eeldusi. Hageja esitas kohtule viivisearvestused (toimiku lk 55-57), kus ta arvestas arvetel nr xxxx, xxxx ja xxxx märgitud summadelt viivist seadusjärgses määras alates arvetel märgitud tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 03.05.2019 arve nr xxxx puhul ja kuni 20.0 6.2019 teiste arvete puhul.
38.Hageja esitas kohtule arved nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx, milliste tasumisega viivitamise eest ta kostjalt viivist nõudis (toimiku lk 42-44, toimiku lk 48-50). Arve nr xxxx oli koostatud 06.10.2017 ning selle maksetähtajaks oli 13.10.2017. Arve nr xxxx oli koostatud 19.09.2017 ning selle maksetähtajaks oli 26.09.2017. Arve nr xxxx oli koostatud 04.09.2017 ja selle maksetähtajaks oli 05.09.2017. Kostja eitas arvete saamist nende koostamise kuupäevadel. Kostja väitis, et sai need arved kätte alles kohtumenetluse ajal.
39.Kostja tasus arve nr xxxx 03.05.2019 (toimiku lk 51). Teised kaks arvet nr xxxx ja xxxx tasus kostja 20.06.2019 (toimiku lk 54). Seega tasus kostja arved pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule.
40.Kohus selgitas hagejale 24.01.2020 pöördumises (toimiku lk 111—112) vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada vaidlusaluste arvete kostjale kättetoimetamist enne kohtumenetluse algust. Kohus samuti selgitas, et viivise nõudmiseks ei ole piisav üksnes arvele maksetähtaja märkimisest. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kuna hageja nõudis kostjalt iga arve osas viivist alates arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast, oleks pidanud hageja tõendama, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma arved viimastel märgitud tähtaegadel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
41.VÕS § 821 lg 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel kas arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest või kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist või kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks.
42.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga suulise töövõtulepingu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega oleks hagejal töövõtutasunõude sissenõutavaks muutumise aja tõendamiseks tulnud välja tuua, millal võttis kostja vastu arvetel märgitud tööd. Neid asjaolusid ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Ainuüksi arvete saatmine kostjale ei toonud kaasa hagejale õigust nõuda viivist arvetel märgitud maksetähtaegade möödumisest alates. Isegi juhul, kui arved saadeti kostjale koos hageja esindaja 13.11.2018 nõudekirjaga, ei tõenda see tasunõude sissenõutavaks muutumist alates nõudekirja saamisest. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud
asjaolusid, mis võimaldaksid tal nõuda kostjalt viivist alates arvetele nr xxxx, xxxx ja xxxx märgitud maksetähtpäevadele järgnevast päevast ega mistahes hilisemast ajast alates, ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele.
43.Kohus leiab, et ka hageja võla sissenõudmise kulu summas 120 eurot ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitas hagejale 24.01.2020 pöördumises, et viimane on esitanud sissenõudmise kulu mitmekordses ulatuses koos kahju nõudega, millisel viisil esitatud nõue ei saa kuuluda rahuldamisele.
44.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna käesoleval juhul oli hageja viivisenõue alusetu, ei saa sellest tulenevalt rahuldamisele kuuluda ka võla sissenõudmise kulu. Lisaks ei näe VÕS § 1131 lg 1 ette, et kui võlgnevus tuleneb mitmest arvest, võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmise kulu mitmekordses ulatuses. Lisaks on kohus juba pidanud põhjendatuks hageja kahju hüvitamise nõuet summas 130 eurot. VÕS § 1131 lg 2 näeb ette, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla alusetu rikastumine. VÕS § 1131 lõikest 2 ei tulene, et kui võlausaldaja tõendab suurema kahju nõude olemasolu, kui on toodud VÕS § 1131 lõikes 1, on tal lisaks kahju nõudele endiselt õigus nõuda võla sissenõudmise kulu. VÕS § 1131 lg 1 eesmärgiks on sätestada selline kulu, mida ei pea tõendama. Kui tegelik kulu on tõendatud, kuulub hüvitamisele tegelik kulu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja võla sissenõudmise kulu nõue summas 120 eurot rahuldamisele.
45.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
46.Kohus rahuldas hageja nõude 130 euro ulatuses. Kompromissina nõudis hageja kostjalt kord 749,19 euro tasumist (toimiku lk 87), kord 559,19 euro tasumist (toimiku lk 92). Hageja ettepanekud ületasid hagi nõuet. Kostja saatis hagejale ettepaneku tasuda kompromissina 224,60 eurot (toimiku lk 88). Hageja keeldus sellest. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kostja. Kuna kostja ei esitanud kohtule rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude taotlust, ei määra kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.