OÜ KODU HALDUS hagi Tallinn, J. Kunderi tn 29 korteriühistu vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KODU HALDUS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
7302,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914), lepinguline esindaja Heldur Raig Kostja (vastustaja): Tallinn, J. Kunderi tn 29 korteriühistu (registrikood 80103049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.11.2019 otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinn, J. Kunderi tn 29 korteriühistult OÜ KODU HALDUS kasuks põhivõlg 6547,20 eurot, käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viivis 1470,21 eurot ja alates 20.06.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Tallinn, J. Kunderi tn 29 korteriühistu kanda. 1(12)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ KODU HALDUS (hageja) esitas 05.02.2019 Harju Maakohtule hagi Tallinn, J. Kunderi tn 29 korteriühistu (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 6547,20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 229,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid 01.11.2007 haldusteenuste osutamise lepingu nr HL-256 (haldusteenuste leping), mille kohaselt hageja osutab kostjale haldusteenust. Kostja ja Aktsiaselts Tallinna Vesi sõlmisid 23.11.2007 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002766 (leping, veeleping), millele kirjutas alla kostja volitatud esindaja hageja juhatuse liige AA. Lepingu lisas 1 määratleti liitumispunkti (ühiskanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu kanalisatsiooniga) asukoht kinnistu piirist väljaspool. 2016. a kevadel tekkisid kostjal kanalisatsioonitorustiku kasutusel probleemid, torustik ummistus ja reovesi hakkas üle ujutama Kunderi 29 asuva maja keldrikorrust. Aktsiaselts Tallinna Vesi teatas, et viga on trassi osas, mis jääb 23.11.2007 sõlmitud lepingus määratletud tinglikust liitumispunktist Kunderi 29 poolsesse trassiossa ja selle trassiosa korrasoleku ja funktsioneerimise eest vastutab lepingu kohaselt kostja.
3.Aktsiaselts Tallinna Vesi oli nõus täitunud kanalisatsioonikaevusid ja torustikku paakautodega tühjendama kuni kostja leiab torustiku parandava ettevõtte. Kostja teavitas Aktsiaseltsi Tallinna Vesi, et saadud kanalisatsioonitorustiku parandustööde hinnapakkumistest valis ta välja Kaeveabi OÜ pakkumise summas 8275,20 eurot ja oli nõus järelmaksuga maksma 240 eurot kuus, millega Kaeveabi OÜ ei nõustunud. 30.03.2017 informeeris hageja Aktsiaseltsi Tallinna Vesi, et pooled leppisid kokku, et töö toru parandamiseks tellitakse Kaeveabi OÜ-lt. Pooled leppisid ühtlasi omavahel suuliselt kokku, et kanalisatsioonitööde tööde tellijaks ja koheseks maksjaks pärast tööde teostaja poolt arve esitamist jääb hageja ning kostja kohustub hageja poolt tööde eest tasutud summad hagejale tasuma kahe aasta jooksul alates 20.05.2017 igakuiselt. Lisaks leppisid pooled kokku ka kokkuleppe kirjalikus vormistamises pärast tööde algust. Hageja sõlmis heas usus 03.04.2017 Kaeveabi OÜ-ga töövõtulepingu nr 21 tööde kogumaksumusega 6547,20 eurot. Kaeveabi OÜ teostas tööettevõtulepingus 2(12)
ettenähtud tööd ja esitas hagejale arve 6547,20 eurot. Kostja keeldus mais 2017 varem kokkulepitud maksegraafiku kirjalikust vormistamisest, kuna hageja rikkus kostja arvates poolte vahel sõlmitud haldusteenuse osutamise lepingut, mistõttu tekkis kostjale seoses talle kuuluva kanalisatsioonitorustiku osa purunemise likvideerimisega kahju. Kostja arvates on torustike liitumispunktid lepingus määratletud valesti. Hageja esitas 15.08.2018 kostjale kanalisatsiooni toru vahetuse eest arve nr 1683 summas 6547,21 eurot. Kostja jättis arve tasumata, kuna kostjal ei ole kohustust seda arvet tasuda. Hageja leiab, et pooled on sõlminud lepingu, mille alusel kohustus kostja hagejale tasuma kahe aasta jooksul igakuiste osamaksetena 6547,20 eurot.
4.Kui kokkuleppe olemasolu ei leia tõendamist, tugines hageja alternatiivselt ka käsunduslepingu (haldusteenuste lepingu), käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Kevadel 2016 tekkis kostjal ulatuslik probleem kanalisatsioonitorustikuga. Aktsiaselts Tallinna Vesi tuvastas, et probleemseks kohaks on toruosa, mis asub liitumispunktist kostja kinnistu pool ning millise puuduse eest vastutab vastavalt AAe allkirjastatud lepingule kostja. Tulenevalt lepingu lisadest nr 1 ja 2 asus Aktsiaselts Tallinna Vesi seisukohale, et avariiline toru tuleb korda teha kostja kulul. Kanalisatsioonitorustiku probleem oli väga ajakriitiline. Tegu oli olukorraga, kus reovesi uputas kostja liikmetele kuuluvat korterelamut ning kaeve tuli reoveest tühjendada iga päev või päeva tagant. Märtsis 2017 ei olnud kostja jõudnud tõsikindla järelduseni, kes tekkinud probleemi eest vastutab ja kelle kulul tuleb puudusega toru korda teha. Usaldades hagejat ja tuginedes viimase professionaalsusele, uskus kostja, et haldaja ei sõlmiks Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi kostjale kahjulikke tehinguid. Kostja oli kevadel 2017 valmis selleks, et kui hageja keeldub puudust omal kulul kõrvaldamast, siis teeb seda kostja ise, kuid nõuab hagejalt kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2 ja VÕS § 115 lg-le 1. Kostja ei saa olla vastutav hageja eksimuse või teadmatuse eest. Just selliste kulude kandmisest hoidumiseks ongi kostja sõlminud haldusteenuse lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva professionaalse haldajaga. Kohe, kui kostja selgitas hagejale, et hageja on Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi 23.11.2007 veelepingut sõlmides võtnud kostjale põhjendamatuid kohustusi, asus hageja sõlmitud lepingut muutma. Kostja hinnangul on see selge indikatsioon, et ka hageja mõistis tegelikult, et on veelepingut sõlmides eksinud, hageja ja kostja vahelist haldusteenuse osutamise lepingut rikkunud ning kostja huve kahjustanud. Sellise kostja huvide kahjustamise tõttu oligi hageja kohustatud omal kulul probleemi lahendama ehk tellima reoveetoru paranduse 6547,21 euro eest.
7.Hageja väide selle kohta, et pooled leppisid omavahel suuliselt kokku, et kanalisatsioonitööde tellijaks ja koheseks maksjaks pärast tööde teostaja poolt arve esitamist jääb hageja ning kostja kohustub hageja poolt tööde eest tasutud summad hagejale tasuma kahe aasta jooksul alates 20.05.2017 igakuiselt, ei vasta tõele. Tegelikult said pooled kokkuleppele, et hageja kõrvaldab oma rikkumise viivitamatult 3(12)
enda kuludega ning koostöö jätkub. Hageja käitumine on sellest tulenevalt vastuolus VÕS §-dega 6 ja 7.
8.Hageja ei saa nõuda kostjalt Kaeveabi OÜ teostatud tööde kulu hüvitamist haldusteenuse osutamise lepingu alusel, kuivõrd hageja poolt Kaeveabi OÜ-lt tööde tellimine ei olnud käsundi täitmise osaks. Hageja ei saa nõuda kostjalt Kaeveabi OÜ teostatud tööde kulu hüvitamist käsundita asjaajamise ega ka alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd vastavate sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi 28.11.2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus jättis hageja nõude VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldamata, kuna oli täitmata esmane eeldus (poolte vahel sõlmitud leping). Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping selle kohta, et kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale Kaeveabi OÜ teostatud kanalisatsioonitööde eest 6547,20 eurot. Kostja esitatud 26.05.2017 kirjast nähtuvalt keeldus kostja sõlmimast hagejaga kokkulepet 6547,20 euro tasumiseks.
11.Maakohtu hinnangul ei kuulunud hageja nõue rahuldamisele ka VÕS § 628 lg 2 alusel. Poolte vahel sõlmitud haldusteenuse osutamise leping on käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Hageja ei tõendanud, et ta tegutses kanalisatsioonitrassi remontimiseks töövõtulepingu sõlmimisel Kaeveabi OÜ-ga käsundisaajana ning 6547,20 euro ulatuses kulude kandmine kaasnes käsundi täitmisega. Haldusteenuse osutamise lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks tagada ühistule tema poolt hagejalt tellitud teenuste kvaliteetne osutamine. Hageja ei täitnud Kaeveabi OÜ-lt töid tellides ja tööde eest tasudes käsundit, s.t ei sõlminud lepingut kostja nimel ja kuludega. Kõnealune töövõtuleping sõlmiti hageja ja Kaeveabi OÜ vahel. Maakohus ei nõustunud hageja 25.10.2019 seisukohaga, et tegemist sai olla haldusteenuse lepingu täitmisega, kuna haldusteenuse lepingu p 3.5 annab väidetavalt täiendavate kokkulepete võimaluse käsundite täiendamiseks. Haldusteenuse lepingu p 3.5 teise lause kohaselt täiendavate teenuste osutamise kokkuleppe hilisemal sõlmimisel, lähtuvad pooled vastava kokkuleppe ajal haldaja poolt kehtestatud hindadest ja tingimustest. Seega tuli täiendavate teenuste osutamine eelnevalt kokku leppida. Vastavat kokkulepet hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei olnud hagejal Kaeveabi OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimiseks kostja volitust. Kostja selgitas, et kuivõrd tema ei olnud nõus kandma ise kulutusi kanalisatsioonitorustiku parandustööde eest ning leidis, et nende kulude eest peab vastutama hageja, kes sellise põhjendamatu kulu tekitas, ei ole kostja andnud hagejale volitust sõlmida kostja nimel töövõtulepingut Kaeveabi OÜ-ga.
12.Järgnevalt analüüsis maakohus, kas hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus leidis, et hageja tegi töövõtulepingu sõlmimisel ja arve tasumisel kulutusi teise isiku, s.o kostja kasuks ilma, et kostja oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Kõnealune probleem tekkis ühiskanalisatsiooni toru sellel osal, mille korrashoiu eest vastutab kostja. Seega oli kostjal Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud lepingust tulenev kohustus toru korrashoiuks ning hageja ajas kostja asja. Hageja 14.06.2019 esitatud volikirjast nähtuvalt sõlmis 23.11.2007 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste 4(12)
müügilepingu nr T0002766 kostja esindajana AA. Nimetatud volikirjast ei nähtu, et AA sõlmis lepingu hageja esindajana. Volikirjast nähtub üheselt, et volitus lepingu sõlmimiseks anti AAele, mitte hagejale. Samuti on nimetatud leping kehtiv. Täidetud ei ole aga VÕS § 1018 lg 1 tingimused, s.t kostja ei kiitnud asjaajamist heaks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja selge ja ühemõtteline heakskiit asjaajamiseks tuleneb poolte e-kirjavahetusest. Nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (VÕS § 1023 lg 3). Kohus leidis, et hageja tegutses kanalisatsioonitorustiku remonditööde osas töövõtulepingu sõlmimisel ja tasumisel kostja kasuks tegutsemise tahtlusega (teise isiku soodustamise tahtlusega). Hageja teadis, et tal ei ole kohustust sõlmida kostja eest töövõtulepingut ega tasuda tehtud töö eest. Hageja ei tõendanud, et ta oli kohustatud töövõtulepingu sõlmimiseks tulenevalt kostjaga sõlmitud tehingust. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole ka hageja enne asjaajamisele asumist väljendanud enda kavatsust esitada hiljem hüvitisnõudeid. Seega ei ole täidetud kõik VÕS § 1018 lg 1 kohaldamise eeldused.
13.Viimasena kontrollis kohus, kas hageja nõude saab rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Käesoleval juhul esineb VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 nimetatud asjaolu, s.o hageja tegutses kanalisatsioonitorustiku remonditööde osas töövõtulepingu sõlmimisel ja tasumisel kostja kasuks tegutsemise tahtlusega (teise isiku soodustamise tahtlusega). Seega ei käitunud hageja heauskselt VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Kohus leidis, et hageja sai asjaajamisele asumisel aru, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus. Kohus asus seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja ei ole teinud kulutusi kostjale kuuluva eseme suhtes. Kostja krundi piiridest väljapoole jääv torustik ei kuulu kostja omandisse. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 6547,20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 229,60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus rikkus tõendite hindamise, asjaolude tuvastamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus kohaldas ka ebaõigesti materiaalõiguse norme, leides, et hageja nõude eeldused ei ole täidetud.
16.Maakohus kohaldas vääralt käsundita asjaajamise sätteid ja jättis ebaõigesti käsundita asjaajamise eeldused tuvastamata. Hageja käitumist sai kvalifitseerida kui käsundita asjaajamist ja hagejat käsundita asjaajajana VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes.
17.Maakohus eksis VÕS § 1018 kohaldamise eelduste kontrollimise järjekorras, jättes mh mõned kõnealuse sätte eeldused üldse kontrollimata. Nii õiguskirjanduse kui ka Riigikohtu suuniste järgi tuleb asjaajamise heakskiitmist soodustatu poolt (§ 1018 lg 1 p 1) kontrollida käsundita asjaajamise õigustatuse eeldusena alles siis ning üksnes sellisel 5(12)
juhul, kui asjaajamine ei vasta soodustatu huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele või kui asjaajamine ei ole soodustatu jaoks oluline. Kui kohus tuvastab, et asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, puudub vajadus käsitleda soodustatu eeldatavat tahet või heakskiitu asjaajamisele (Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 18).
18.VÕS § 1018 lg 1 p 2 esimese alternatiivi kohaselt tuleb soodustatu huvi eeldada siis, kui ta avaldas soovi, et tema asja aetaks (andis nõusoleku asjaajamiseks). Vaidlusalusel juhul tõendavad kostja sooviavaldust, et tema asja aetaks või kostja tegevust, millega ta väljendab nõusolekut käsundita asja ajamiseks eelkõige järgnevad tõendid: kostja 19.03.2017 e-kiri, kostja 28.03.2017 e-kiri ja 30.03.2017 – 04.04.2017 kirjavahetus. Eelnimetatud tõendite valguses on üheselt mõistetav nii VÕS § 1018 lg 1 p 2 sätestatud tahteavaldus ja soov käsundita asjaajamiseks kui ka poolte arusaam, et kanalisatsioonitööde tööde tellijaks ja koheseks maksjaks peale tööde teostaja poolt arve esitamist jääb hageja ning kostja kohustub hageja poolt tööde eest tasutud summad hagejale hüvitama. Läbirääkimise objektiks sai üksnes olla võimalik hüvitise maksegraafiku pikkus. Kostja ei andnud hagejale teada, et tegelikult kostja remonttööde eest maksta ei kavatse. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi nõuet hageja vastu. Maakohus tuvastas, et AA oli 23.12.2007 lepingu sõlmimiseks volitatud isik, mitte hageja, mistõttu puuduvad kostjal mistahes nõuded hageja vastu. Seega on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p 2 sätestatud eeldus.
19.Juhul kui asuda seisukohale, et menetluses kogutud tõendid ei kinnita kostja avaldatud huvi või tahet, jättis maakohus täielikult käsitlemata kostja kui soodustatu eeldatava huvi ja tahte (VÕS § 1018 lg 1 p 2 teine alternatiiv) esinemise menetluses kogutud tõendite pinnalt. Õiguskirjanduses on leitud, et soodustatu huvi ja eeldatavat tahet võib eeldada siis, kui asjaajamine on soodustatu objektiivsetes huvides. Tähtsust ei oma soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadustest. Ka asjaajamise halb tulemus ei muuda asjaajamist iseenesest õigustamatuks. Vaidlusalusel juhul tellis hageja kostja huvides kostja kasutuses olevate kanalisatsioonitorude parandamise ning tasus töö eest. Vaieldamatult oli kostja kohustuseks tagada vee- ja kanalisatsiooni korrashoid ja toimimine kõigi korteriomanike jaoks, mistõttu vastas hageja asjaajamine kostja eeldatavale tahtele ning oli tema huvides. Seda eriti olukorras, kus 28.03.2017 teavitas kostja e-kirjaga Aktsiaseltsi Tallinna Vesi, et kostja on kanalisatsiooni parandamistööde eest Kaeveabi OÜ-le nõus järelmaksuga tasuma 240 eurot kuus. Samu tingimusi pakkus kostjale ka hageja.
20.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt puudub selgesõnaline heakskiit käsundita asjaajamiseks. Kohus nentis ilma igasuguse põhjenduseta, et heakskiit puudub, rikkudes sellega lahendi põhjendamise kohustust. Selge ja ühemõtteline kostja nõusolek asjaajamisele VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses tuleneb poolte kirjavahetusest (hagi lisad 7 ja 8). Kostja ei esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks, et saades korduvalt hagejalt kirju peatsete tööde alustamise ja tellimise kohta, ei olnud kostja nõus hageja poolt tööde tellimisega. Seega saab kostja tegevusest järeldada kaudse tahteavaldusena asjaajamise heakskiitmist VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes.
21.Maakohus jättis kontrollimata, et lisaks eeltoodule oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Korteriomandiseadus kohustas kostjat tagama 6(12)
kanalisatsioonitorustiku korrashoiu ning korteriomanikele kanalisatsiooni toimimise. Tegemist on seadusest tuleneva ning avalikes huvides (mitmete korteriomanike huvides) olulise kostja kohustusega. Ummistus ohustas ka kõiki ümberkaudseid elanikke. Seega oli täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p 3 tulenev eeldus.
22.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei olnud käsundita asjaajamise sätete kohaldamine võimalik ka seetõttu, et hageja ei esitanud tõendeid hüvitisnõuete esitamise kavatsuse kohta. VÕS § 1023 lg-s 3 sätestatu ei tähenda, et asjaajaja peaks enne asjaajamisele asumist soodustatule teatama, et ta kavatseb nõudeid esitada. Hageja teatas kostjale korduvalt, et nad peavad sõlmima pärast parandustöid eraldi kokkuleppe kulutuste hüvitamiseks (millest kostja on teadlik). Hageja on äriettevõte ning kõik teenused on kostjale seni olnud tasulised. Tegemist ei ole mittetäieliku ega kõlbelise kohustuse täitmisega. Kostja on menetluse käigus omaks võtnud, et arve tasumisest keelduti, kuna kostja leidis, et AA tekitas kostjale kahju, mitte sellepärast, et hageja pidigi algusest peale tasuma kostja kohustuste täitmise eest. Seega on kohtu järeldus VÕS § 1023 lg 3 kohaldamise kohta ebaõige.
23.VÕS § 1041 ja 1042 kohaldamise osas märkis maakohus arusaamatult, et VÕS § 1041 ei kohaldu, kuna antud juhul esineb VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 nimetatud asjaolu, s.o hageja tegutses kanalisatsioonitorustiku remonditööde osas töövõtulepingu sõlmimisel ja tasumisel kostja kasuks tegutsemise tahtlusega (teise isiku soodustamise tahtlusega). Kuigi kohus andis mõista, nagu oleksid VÕS § 1018 kohaldamise eeldused täidetud, ei kohaldanud kohus hageja nõude rahuldamiseks nimetatud sätet. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 1020 lg-st 1 tulenevat teavitamiskohustust. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud remontööde tellimisest kui ka töö hinnast.
24.Kostja rikastus hageja arvel, keeldudes kohustuse täitmise asemel pahatahtlikult hageja kulutuste hüvitamisest. Kostja vabanes hageja tehtud soorituse läbi oma kohustuste täitmisest (veevärgi ja kanalisatsiooni normaalse toimimise tagamine) ning hageja ei olnud kõnealuse kanalisatsioonitoru remondi kulutuste sooritamiseks kohustatud. Seega on hagejal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist alternatiivselt ka VÕS § 1041 alusel.
25.Kohus nõustus põhjendamatult kostja seisukohaga, et hageja ei ole teinud kulutusi kostjale kuuluva eseme suhtes, kuna kostja krundi piiridest väljapoole jääv kanalisatsioonitorustik ei kuulu kostja omandisse. Maakohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel ja millistel tõenditel vastavasisuline järeldus põhineb.
26.Hageja palub ringkonnakohtul kontrollida haginõuet ka lepingulistel alustel. Maakohus leidis, et hageja esitatud e-kirjavahetus ei tõenda poolte vahel suulise lepingu sõlmimist, kuid kostja esitatud 26.05.2017 kirjast nähtuvalt keeldus kostja sõlmimast hagejaga kokkulepet 6547,20 euro tasumiseks. Lisaks leidis kohus põhjendamata, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele kokkuleppe puudumise tõttu ka VÕS § 628 lg 2 alusel. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
7(12)
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi uue otsusega hagi rahuldada.
29.Hageja esitas kostja vastu nõude 6547,20 euro saamiseks tulenevalt sellest, et hageja oli tellinud Kaeveabi OÜ-lt kostja kanalisatsioonitrassi remondi ja tasunud Kaeveabi OÜ-le selle eest 6547,20 eurot. Hageja väitis, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tellib Kaeveabi OÜ-lt töö ja tasub selle eest ning kostja hüvitab tehtud kulutused vastavalt. Juhul kui kohus ei tuvasta kokkuleppe olemasolu, tuleneb tasumise kohustus pooltevahelisest haldusteenuste osutamise lepingust või alternatiivselt on tegemist käsundita asjaajamisega või alusetu rikastumisega. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja täitis Kaeveabi OÜ-lt töö tellimise ja selle eest tasumisega oma kohustuse, kuna hageja juhatuse liige oli kostja nimel Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi lepingut sõlmides rikkunud käsundit ja määranud liitumispunkti kostjat kahjustavalt. Kui hageja juhatuse liige oleks olnud hoolikas ja leppinud kokku liitumispunkti asukoha kinnistule lähemale, ei oleks kostja pidanud tegelema torustiku remondiga. Kokkuleppe olemasolu kulutuste kandmiseks kostja eitas.
30.Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: 01.11.2007 sõlmisid pooled haldusteenuste osutamise lepingu nr HL-256, mille alusel osutab hageja Kunderi tn 29 ühistule haldusteenust; kostja, keda esindas hageja juhatuse liige AA, ja Aktsiaselts Tallinna Vesi sõlmisid 23.11.2007 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002766, mille lisade 1 ja 2 järgi asus kinnistu Kunderi tn 29 liitumispunkt Aktsiaseltsi Tallinna Vesi trassidega 10,5 – 11 m kaugusel kinnistu piirist; 2016 purunes reovee toru osas, mille korrasoleku eest vastutas kostja; hageja ja Kaeveabi OÜ sõlmisid 03.04.2017 töövõtulepingu kanalisatsioonitoru remonttööde teostamiseks ja hageja tasus selle eest Kaeveabi OÜ-le 6547,21 eurot.
31.Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas hagejal oli kohustus tellida Kaeveabi OÜ-lt kostja reoveetrassi parandamine ja kas kostja pidi selle eest tasuma.
32.Vaidluse lahendamisel tuli esmalt tuvastada, kas kostjale tulenes kohustus tasuda hageja poolt Kaevaeabi OÜ-lt tellitud tööde eest tulenevalt pooltevahelisest lepingust ja alles siis, kui tuvastamist ei leia lepingust tulenev kohustus tasuda, kontrollida nõude rahuldamist käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise normide järgi. Riigikohus on selgitanud, et õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada mh, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev tasunõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks (vt RKTKo nr 3-2-1-87-06, p 12; RKTKo nr 3-2-1-91-06, p-d 12 ja 14; RKTKo nr 3-2-1107-07, p-d 16 ja 17, RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 11). Kuigi hageja praeguses asjas esmaselt väitis, et hageja nõude aluseks on pooltevaheline leping, ei välista see kolleegiumi arvates nõude rahuldamist käsundite asjaajamise õiguse kui ka alusetu 8(12)
rikastumise õiguse järgi, mis tulevad kõne alla siis, kui lepingu olemasolu ei ole tõendatud.
33.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjale ei tulenenud 01.11.2007 sõlmitud haldusteenuste osutamise lepingust kohustust hageja poolt tehtud kulutusi hüvitada ja selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et hageja ei täitnud reoveetrassi remonttöid tellides ja nende eest tasudes 01.11.2007 lepingu järgseid kohustusi. Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel ennekõike apellatsioonkaebuse väidetest ja hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta peab maakohtu otsust selles osas ebaõigeks.
34.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust, et poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja kanalisatsioonitrassi remonditööd tellib hageja Kaeveabi OÜ-lt, tasub töö eest ja hiljem kostja hüvitab tööde maksumuse. Maakohus ei ole tuvastanud, kas pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja tellib trassi remondi. Poolte seisukohad on selles osas vastuolulised. Mõlemad möönavad, et läbirääkimised trassi parandamise tööde teostamiseks toimusid, kuid kostja on järjepidevalt väitnud, et tema ei olnud nõus sõlmima kokkulepet hagejaga, et tema peab tasuma tööde eest, ja kui hageja poleks Kaeveabi OÜ-ga lepingut sõlminud, oleks ta seda teinud ise ja pärast nõudnud tööde eest tasutu tagasi hagejalt, põhjusel, et hageja juhatuse liige oli Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi lepingu sõlmimisel, millega määratleti liitumispunkti asukoht, käitunud kostjat kahjustavalt. Järgnevalt hindab kolleegium poolte poolt kokkuleppe kohta esitatud tõendeid. Kostja on 28.03.2017 e-kirjas teatanud Aktsiaseltsile Tallinna Vesi, et ta kohtub hageja esindajaga, et probleem lahendada (tl 26), 30.03.2017 teatas hageja juhatuse liige Aktsiaseltsile Tallinna Vesi, et kohtumine kostjaga oli edukas ja lepiti kokku, et hageja tellib tööd toru parandamiseks Kaeveabi OÜ-lt (tl 30). Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodud tõenditest järeldada, milline oli poolte kokkuleppe sisu, s.t kas pooled leppisid kokku selles, et hageja tellib Kaeveabi OÜ-lt tööd ja tasub ise või siis selles, et kostja andis hagejale käsundi töö tellimiseks või kostja üksnes möönas, et hageja võib töö tellida. 03.04.2017 e-kirjas on hageja juhatuse liige kostjale kirjutanud, et ootab töö teostaja lepingut ja kui see on olemas, siis saab ka poolte vahel sõlmida kokkuleppe (tl 30), mis kolleegiumi arvates tõendab, et poolte vahel kokkulepet sõlmitud ei olnud. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et suulise kokkuleppe sõlmimist tõendab kostja lepingulise esindaja 26.05.2017 kiri (tl 33). Kolleegium hageja väidetega ei nõustu. 26.05.2017 kirjast nähtub, et hageja saatis kostjale kulude hüvitamise kokkuleppe projekti ja kostja keeldus kokkulepet sõlmimast, kuna leidis, et hageja oli ise vastutatav kulu tekkimise eest ja lepingu Kaeveabi OÜ-ga sõlmis hageja oma kohustuste täitmiseks. Seega ei tõenda 26.05.2017 kostja esindaja kiri kokkuleppe olemasolu, muid väiteid puutuvalt pooltevahelisse kokkuleppesse, et hageja tellib Kaeveabi OÜ-lt toru parandamise ja kostja hüvitab hiljem kulud, hageja apellatsioonkaebuses esitanud ei ole. Arvestades eeltoodut, on õige maakohtu järeldus, et tõendamata on, et poolte vahel oli leping, et hageja tellib Kaeveabi OÜ-lt kostja trassi parandamise ja kostja hüvitab hageja kulud.
9(12)
35.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldusi osas, milles maakohus tuvastas, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele käsundita asjaajamist reguleerivate normide järgi.
36.VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: p 1 järgi soodustatu kiidab asjaajamise heaks, p 2 järgi asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja p 3 järgi asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline ning lg 2 järgi ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Seega poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest.
37.Esmalt tuleb tuvastada, kas hageja on Kaeveabi OÜ-lt töid tellides teinud midagi kostja kasuks ehk ajanud kostja asja. Kolleegium leiab, et kuna reoveetrass oli katki osas, mille korrasoleku eest vastutas kostja, siis selle parandamise tellides ja Kaeveabi OÜ-le tehtud töö eest tasudes täitis hageja kostja kohustuse, s.t tegutses kostja kasuks. Kostja ei vaielnud maakohtu menetluses vastu sellele, et tema pidi tagama trassi korrasoleku ja seega ka katkiläinud trassi parandama.
38.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hagejal oli õigus või kohustus kostja reoveetrassi parandada. Kolleegiumi arvates esitatud tõenditest seda järeldada ei saa. Kuigi kostja on hageja juhatuse liikmele teinud etteheited 2007. aastal Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi lepingu sõlmimise osas, ei saa sellest järeldada, et hagejal oli kohustus trass parandada või et hageja soovis seda teha ise, et väidetav õigusrikkumine heastada. Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmis kostja esindajana kostja volikirja alusel lepingu hageja juhatuse liige AA (tl 98), mistõttu ei saa väidetavat käsundi rikkumist Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi lepingu sõlmimisel otseselt ette heita hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kohustus trassi parandamise tellima ja selle eest tasuma oma väidetava lepingurikkumise heastamiseks. VÕS § 107 lg 2 järgi peab heastamise tahet väljendama kohustust rikkunud isik ja heastamise eelduseks on kahjustatud poole teavitamine heastamise kavatsusest ning pakutavast heastamise viisist ja ajast. Kostja ei ole sellekohaseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. See, et kostja oma hilisemas kirjavahetuses on sellist seisukohta avaldanud, ei tähenda, et hageja oleks soovinud väidetavat rikkumist heastada.
39.Kolleegium leiab, et hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks ehk soov soodustada hagejat. Kuna hageja ei ole kunagi nõustunud sellega, et temal on kohustus reoveetrass parandada ja tasuda selle eest ning hageja oli teadlik kostja kohustusest trass parandada, siis tegutses hageja eesmärgiga täita kostja kohustus. Kolleegium tuvastas eelnevalt, et 10(12)
kostja väited, et hageja täitis Kaeveabi OÜ-ga lepingut sõlmides enda kohustust, ei ole tõendatud. Seega on täidetud VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud eeldus.
40.Kuna katkine toru asus liitumispunktist kostja kinnistu poolel ja kostja oli vastutav selle korrashoiu eest, siis hageja poolt toru parandamine vastas kostja huvidele. Kostja teadis, et ta peab toru parandama ja selle üle pidas ta Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi kirjavahetust ning leping Kaeveabi OÜ ja kostja vahel jäi sõlmimata ainult selle tõttu, et kostjal polnud tasumiseks raha (tl 24-26). Eeltoodust järeldub, et kostjal oli endal eelnevalt tahe toru parandada, mistõttu vastas hageja tegutsemine kostja tegelikult tahtele. Kostja eeltoodud asjaolusid vaidlustanud ei ole. Järelikult oli täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 toodud tingimus alusetu rikastumise õigussuhtest tuleneva nõude rahuldamiseks.
41.Vaidlust ei ole, et kostja oli teadlik sellest, et hageja sõlmib Kaeveabi OÜ-ga lepingu trassi parandamiseks ja kostja nõustus sellega. Eeltoodu tuleneb poolevahelisest ekirjavahetusest. Kostja ei ole esitanud hageja tegutsemisele vastuväiteid. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta ei teadnud kuludest, s.o tasust, mis kuulub tasumisele Kaeveabi OÜ-le. Eelnevalt oli kostja ise Kaeveabi OÜ-ga pidanud läbirääkimisi trassi parandamise lepingu sõlmimiseks ja talle oli tehtud hinnapakkumine. Seega oli täidetud VÕS § 1020 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustus.
42.VÕS § 1023 lg 1 järgi käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Vaidlust ei ole, et hageja tasus tehtud töö eest Kaeveabi OÜ-le 6547,21 eurot 02.06.2017 (tl 99). Kolleegiumi arvates saab hageja poolt tehtud kulutust pidada vajalikuks. Kostja ei ole esile toonud, et sama töö oleks saanud teha odavamalt. Lisaks oli kostja töö oletatavast maksumusest teadlik, kuna pidas eelnevalt ise Kaeveabi OÜ-ga läbirääkimisi sama töö teostamise üle.
43.VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal õigust nõuda kulude hüvitamist. Seega välistaks kulude hüvitamise nõude rahuldamise, kui hageja oleks Kaeveabi OÜ-ga lepingu sõlmimisel avaldanud, et ta ei soovi kostjalt kulude hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et hageja oleks avaldanud kostjale, et ta kannab kulud ise ja ei soovi hüvitamist. See, et kostja on e-kirjades väljendanud Aktsiaseltsile Tallinna Vesi, et hageja peaks töö tegema oma arvel, sellist järeldust teha ei võimalda, kuna eeltoodu ei väljenda hageja kavatsust vaid kajastab kostja soovi. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et VÕS § 1023 lg 3 kohaldamiseks on piisav see, kui hageja ei ole kostjale enne trassi parandamist väljendanud oma soovi saada kulud hiljem hüvitatud. Ringkonnakohtu arvates maakohtu arusaam VÕS § 1023 lg-st 3 on ekslik, kuna kulutuste hüvitamise välistab see, kui käsundita asjaajaja avaldab eelnevalt, et ta ei soovi kulude hüvitamist.
44.Arvestades eeltoodut kuulub hageja nõue kulutuste 6547,20 eurot hüvitamiseks rahuldamisele.
45.Hageja nõudis kostjalt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi viivise väljamõistmist alates 30.08.2017. Kolleegium leiab, et viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna hageja on kostjale esitanud arve 6547,20 euro tasumiseks 15.08.2018 ja võlg tuli tasuda 11(12)
29.08.2017, siis oli kostja maksekohustusest teadlik ja nõue on 30.08.2017 seisuga sissenõutav ning kostja on kohustuse täitmisega viivituses. Hagi esitamise seisuga (05.02.2019) oli viivise suurus 229,60 eurot (tl 37). Ringkonnakohus mõistab viivise välja ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga. Viivise arvutamiseks kasutab ringkonnakohus viivisekalkulaator.ee veebilehte. Viivise suuruseks on 1470,21 eurot ja kostja on viivituses olnud 1025 päeva. Alates 20.06.2020 kuulub viivis TsMS § 367 järgi tasumata summalt väljamõistmisele kuni kohustuse täitmiseni.
46.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul arvates menetlus lõpetava lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.