lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-91-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 01.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-91-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
01.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1018 lg 1, 2Käsundita asjaajamise mõisteVÕS § 1023 lg 1Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmineVÕS § 1024 lg 4Mittenõuetekohane asjaajamineVÕS § 137 lg 1Kahju hüvitamine mitme isiku pooltAÕS § 75Koormatiste ja kulutuste kandmineKOS § 11TsMS § 229Tõendi mõisteTsMS § 3Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 5 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (45)

lahend.ee
2-22-4821/109Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.20252-22-11755/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.20232-20-16051/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.12.20222-17-11890/55Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.20222-16-17491/80Riigikohtu tsiviilkolleegium17.06.20212-19-1933/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-91-06 Tartu, 1. november 2006. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu OÜ M hagi R.E. M vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 204-691 OÜ M kassatsioonkaebus Hageja OÜ M (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Mati Senkel Kostja R.E. M 2. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ M esitas 14. juunil 2004. a Tallinna Linnakohtusse hagi R.E. M vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Xxxxx x asuva korterelamu korteri nr x elanik ning hageja hooldas seda maja. 9. mail 2003. a kolimise käigus mööbli vedamiseks lifti kasutades lõhkus kostja 1. korruse liftiðahti uksed, mille tagajärjel tuli need välja vahetada. Liftiuste vahetus ja lifti endisesse töökorda seadmine läks maksma 20 868 krooni 30 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta ei ole liftiõnnetuses süüdi. Kostja ei kasutanud lifti kolimiseks, vaid sisenes lifti isiklike asjadega. Lifti sisenemisel hakkasid lifti uksed sulguma, mida kostja üritas takistada, pannes jala uste vahele, kuid lifti uksed ikkagi sulgusid selliselt, et kostja käes olevad kokkupressitud papist plaadid jäid uste vahele. Kuigi kostja vajutas korduvalt lifti nupule, uksed ei avanenud ja lift hakkas liikuma. Kostja leidis, et lift ei tohtinud hakata liikuma enne uste lõplikku sulgumist. Liftile ei olnud tehtud nõuetele vastavat tehnilist kontrolli. Kostja ei vastuta töökorras mitteoleva lifti eest. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka seetõttu, et ta on nõudnud Xxxxx x maja elanikelt sisse lifti taastamise kulud. Tõendamata on nii kostja õigusvastane tegu kui ka tema süü.
Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1041Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue
VÕS § 1042Kulutuste hüvitamise nõue
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
VÕS § 78Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt
2-17-8929/80
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
16.06.2020
2-18-14248/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.02.2020
2-17-5468/81Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2019
2-17-5201/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.01.2019
2-17-13582/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2018
3-18-1496/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.11.2018
2-17-7999/68Riigikohtu tsiviilkolleegium24.10.2018
3-17-1282/52Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.07.2018
2-16-5933/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.07.2018
2-18-3265/22Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja02.05.2018
2-17-13582/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.04.2018
2-16-19324/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2018
2-16-5189/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2017
2-17-3654/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.10.2017
2-16-18189/7Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja02.10.2017
2-15-107427/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja29.06.2017
2-17-1082/14Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja17.04.2017
2-16-5444/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.2017
2-16-5189/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.03.2017
2-15-17250/33Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.09.2016
3-16-1514/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.08.2016
2-14-55418/47Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.05.2016
3-2-1-23-16Riigikohus04.05.2016
3-2-1-175-15Riigikohus24.03.2016
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 3. oktoobri 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 20 868 krooni 30 senti ja kohtukulud 1750 krooni. Linnakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud kostja kirjalikus vastuses esitatud väide, et kostja pani ka oma jala lifti uste vahele, kuid uksed sulgusid sellele vaatamata. Majandusministri 1. juuli 2002. a määruse nr 38 § 10 lg 5 p 1 ja § 11 lg 1 mõttes loetakse ðahtiuksed ja kabiiniuksed sulgunuks ning kabiin võib hakata liikuma ka siis, kui uste paneelide vahele jääb väike vahe. Kuna tegemist oli uue

liftiga, siis ei tohtinud ðahtiukse paneelide vahe ja kabiiniukse paneelide vahe olla üle 6 mm. Kostja ei ole tõendanud, et uste vahele jäänud plaadid olid rohkem kui 6 mm paksud. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja oli papist plaate ukse vahele jättes raskelt hooletu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Linnakohus leidis, et lifti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tegemata jätmine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et vaidlusalune sündmus toimus seetõttu, et lift ei olnud tehniliselt korras. Lifti lõppkontrolli vastavussertifikaadist nähtub, et lift oli tehniliselt korras. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et osa majaelanikest on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud hüvitanud. Tulenevalt VÕS §-st 1043 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt.

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus tühistas 26. aprilli 2006. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja kohtukulud.
6.Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellele oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis, saavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes korteriomanikud. Hageja nõue ei ole ka teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue VÕS § 1041 mõttes, kuna hageja seletuste kohaselt oli ta maja haldajana nii õigustatud kui kohustatud laskma liftiðahti ukse parandada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet pidada veel mõnel muul õiguslikul alusel esitatud nõudeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud. Hageja arvates rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, rajades otsuse hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi tõendiks, välistades sellega VÕS §-st 1041 tuleneva nõude. Samuti on ringkonnakohus neid kostja selgitusi vääralt hinnanud. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes põhjendamata, milliste tõendite hindamise tulemusel ja millise seaduse alusel jõuti järeldusele, et tegemist ei või olla mõne muu võlasuhtega kui hageja esile toodu. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata poolte vahel oleva õigussuhte või selle puudumise. Hageja arvates on täidetud VÕS §-s 1018 sätestatud ehtsa õigustatud käsundita asjaajamise eeldused, mistõttu on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Õigustamata käsundita asjaajamise korral võib hageja VÕS § 1041 alusel nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Hageja nõudele võib kohalduda ka VÕS § 1042, mis sätestab kulutuste hüvitamise.
8.Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole isikuks, kes saaks kostjalt nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja ei ole liftiðahti omanik. Järelikult ei saa tema VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 tugineda. Vaidlust ei ole selles, et vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et seoses omandi kahjustamisega saavad deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude esitada üksnes kaasomanikud. Korteriomaniku, tema perekonnaliikmete, ajutiste elanike ja korteriomandit kasutavate isikute kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega. Kolleegium märgib, et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teisele korteriomanikule kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena korteriomandiseaduse (KOS) § 11 kõrval muid sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt ka tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-38-05 (RT III 2005, 18, 187) ja 6. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-69-06 (RT III 2006, 30, 265)). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p 2 järgi algatas kohus tsiviilasja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Kolleegium on sellest sättest tulenevalt tunnustanud korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220). Õigus pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 3 lg-st 2. Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel (VÕS § 139).
11.Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks tema nõuet rahuldada muul õiguslikul alusel. Kolleegium leiab, et kuna õigusliku kvalifikatsiooni andis hageja nõudele linnakohus ning hageja ei toonud esile asjaolusid, mis oleksid olnud kvalifikatsiooni muutmise aluseks, siis ei pidanud ringkonnakohus analüüsima kõikide võimalike nõuete olemasolu.
12.Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejal võinuks iseenesest vastavate eelduste olemasolu korral tekkida VÕS § 1018 ja VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel lifti remontimiseks kantud kulude hüvitamise ja tasu maksmise nõue elamu korteriomandi reaalosadest väljapoole jäävate mõttelise osade kaasomanike, sh kostja vastu osas, mida üks või teine kaasomanik pidi kandma vastavalt AÕS § 75 lg-le 1. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude (VÕS § 1018 ning VÕS § 1023 lg-d 1 ja 2) kohaldamiseks pidanuks vaidlusalust juhtumit aluseks võttes hageja tõendama järgmised eeldused: 1) hageja tegutses korteriomanike soodustamise eesmärgil (VÕS § 1018 lg 2); 2) hageja ei olnud kohustatud lifti remontima lepingust või seadusest tulenevalt; 3) korteriomanikud kiidavad heaks, et hageja remontis lifti (VÕS § 1018 lg 1 p 1), lifti remontimine vastas korteriomanike huvidele ja nende avaldatud või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) või see oli vajalik olulistes avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 kolmes punktis nimetatud eeldustest ei oleks esinenud, võinuks hagejal korteriomanike vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tal puudub korteriomanike asja ajamisele (lifti remontimisele) asumiseks õigustus VÕS § 1018 lg 1 alusel (vt VÕS § 1024 lg 4).
13.Kui hageja remontis lifti eesmärgiga lõpetada kostja kui lifti kahjustamise eest vastutava isiku kohustus kahju hüvitada, oleks hageja nõue võinud olla põhjendatud VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel või VÕS § 1024 lg-st 4 tulenevalt alusetu rikastumise õiguse alusel ka siis, kui ta oleks tõendanud, et kostja oli kohustatud hüvitama teistele korteriomanikele lifti kahjustamisega põhjustatud kahju (vt käesoleva otsuse p 10) ning et kostja nimetatud kohustus lõppes lifti remontimisega VÕS § 78 järgi.
14.Hagejal ei saanud tekkida nõudeid käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õiguse alusel juhul, kui lifti remontimise aluseks oli leping korteriomanikega või muu isikuga. Kolleegium märgib, et asjas jäi ebaselgeks, kas hageja remontis lifti hoolduslepingu alusel või oli lifti remontimise näol tegemist lepinguvälise sooritusega. Võis olla, et hageja täitis lifti remontimisega temal lasuvat lepingu rikkumisest või õigusvastasest teost tulenevat kahju hüvitamise kohustust. Kui kostja oli sama kahju eest vastutav teiste korteriomanike ees (vt p 10), siis võib hagejal olla kostja kui kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 137 lg 1) tagasinõue kostjale langevas osas (VÕS § 137 lg-d 2 ja 3).
15.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Sellise rikkumise tõttu ei tule aga ringkonnakohtu otsust tühistada, sest see ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.