OÜ Ferrander hagi SmartStuff OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Ferrander, registrikood 10608381; esindaja
D. V.
Kostja: SmartStuff OÜ, registrikood 11641156; esindajad
A. A., H. K., J. J.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Tuvastada, et kostjal on tekkinud õigus tasaarvestada hageja üüri- ja kõrvalkulude nõue 2019. aasta detsembri eest summas 192,22 eurot (ilma käibemaksuta) hagejale tasutud tagatisrahaga.
3.Lugeda hageja nõue kostja vastu üüri- ja kõrvalkulude nõudes summas 192,22 eurot tasaarvestuse tagajärjel lõppenuks.
Jätta rahuldamata kostja taotlus määrata kostja menetluskuludena kindlaks kostja juhatuse liikmete tööaja väärtus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ Ferrander esitas 12.04.2020 Tartu Maakohtusse hagiavalduse SmartStuff OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja on üürileandja, kes sõlmis 05.01.2012 kostjaga üürilepingu ning andis üürile ruumid aadressil Xxx, üldpinnaga 28 m2. 01.02.2017 muutsid pooled üürilepingut ning üüritavat pinda suurendati 63 m2-le. 16.12.2019 lõpetasid pooled üürilepingu ning samal päeval tagastas kostja ruumid hagejale. Pooled allkirjastasid sellekohase akti. Hageja leiab, et kostja tagastas ruumid halvemas seisundis, kui nende üleandmisel kostjale üürilepingu sõlmimisel. Hageja hinnangul oli ruumide väärtus kahanenud seinad olid auke täis ning nii mustad, et vajasid ülevärvimist, aknalauad olid hävinud ja koosolekulaud oli vigastatud. Üüritud ruumi pole kasutatud sihtotstarbeliselt. Hageja nõudis 10.01.2020 kostjalt 450 eurot ruumide remontimiseks, mille lisas 31.12.2019 esitatud arvesse nr 19218. Samuti teatas hageja kostjale, et jätab endale üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha, kuna kostja on lepingu kestel korduvalt viivitanud arvete tasumisega. Kostja ei ole tasunud arvet nr 19218, mis sisaldab detsembri 2019 eest üüri- ja kõrvalkuludest ning remonditööde summast. Hageja leiab, et remondikulude hüvitamise nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mitte leppetrahviga, ning kostja on rikkunud üürilepingus sätestatud kohustust tagastada ruum üleandmisega samas seisundis. Hageja leiab ka, et kostja oli vähemalt 27 korral jätnud arved õigeaegselt tasumata. Kostja rikkus süstemaatiliselt lepingus sätestatud kohustust tasuda arved 10 päeva jooksul pärast arve väljastamist. Hageja leiab, et tal on õigus jätta endale kostja makstud tagatisraha. Hageja selgitab, et tõstis 2019. aastal üüritasu VÕS § 299 alusel ning teavitas kostjat sellest 02.10.2018. Hageja taotleb mõista kostjalt välja põhinõue summas 748,49 eurot, viivist alates 15.01.2020 kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulude hageja kasuks väljamõistmist. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustu esitatud hagiavaldusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja selgitab, et sõlmis hagejaga üürilepingu nr XXX 05.01.2012. Kostja teatas hagejale üürilepingu nr XXX lõpetamise soovist e-kirja teel 22.10.2019, mille peale saatis hageja kostjale 16.12.2019 e-kirja teel ruumide valduse üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja koristas ruumid ning andis ruumid koos allkirjastatud aktiga üle hagejale
2(10)
17.12.2019. Hageja võttis ruumid vastu pretensioonideta, millele lisas 03.01.2020 allkirjastatud akti. 03.01.2020 saatis hageja kostjale tasumiseks arve nr 19201, mida hageja kohtule pole esitanud. Kostjale üllatuseks sisaldas arvel ka remonditööde rida. Kostjal puuduvad pretensioonid üüri- ja kommunaalkulude tasumiseks, kuid pole nõus remonditööde eest tasuma, sest puudub sellesisuline kokkulepe. Kostja on seisukohal, et VÕS § 336 lg 1 kohaselt oli hagejal kohustus ruumid enne vastu võtmist üle kontrollida ja esitada omapoolsed pretensioonid. Seda tehtud pole. Sellele tähelepanu juhtides sai kostja hagejalt vastuseks 10.01.2020 e-kirja, milles hageja esitas nõudekirja ning uue arve nr 19218, milles oli tagatisraha tagastamine välja jäetud. Kostja üritas leida kompromissi, kuid hageja keeldus igasugusest diskussioonist. Kostja hinnangul oli hagejal võimalik 2 kuu jooksul enne välja kolimist käia ruume inspekteerimas. Teiseks oli kostja enda hinnangul kasutanud ruume sihtotstarbeliselt, hoidnud ja korrastanud heaperemehelikult ning ruumide seisukord on halvenenud üksnes hariliku kulumise tõttu. Üürilepingu kehtivuse ajal ruumides tahvlite, riiulite ja televiisori seintele kinnitamise on kostja hagejaga suusõnaliselt kooskõlastanud ja saanud selleks nõusoleku. Hageja pole sellele kordagi esitanud vastuväiteid või nõuet varasema olukorra taastamiseks. Kostja hinnangul pole hageja nõue endale üürilepingu nr XXX tagatisraha jätmiseks põhjendatud. Ehkki kostja möönab, et on mõnel korral arvete tasumisega hilinenud, siis pole see olnud tahtlik. Samuti on kostja pärast meeldetuletuse saamist tasunud arve võimalikult kiiresti. Enamasti on arved tasutud enne maksetähtaja saabumist. Hageja pole kordagi rakendanud oma õigust küsida hilinenud päevade eest viivist või rakendanud muid sanktsioone. Ka alates kostja poolt üürilepingu lõpetamise soovist teada saamist kuni hageja poolt allkirjastatud aktiga ruumide vastuvõtmiseni polnud hageja esitanud kostjale nõuet arvega hilinemise tõttu tagatisraha endale jätmise kohta. Kostja leiab, et seetõttu tekkis tal hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et temalt enam leppetrahvi ei nõuta. Hageja tõstis 2019. aastal üüri ilma kirjalikku kokkulepet sõlmimata, mis on vastuolus üürilepinguga. Lepingus on kokku lepitud üürisummas 3,20 eurot m2 kohta, kuid alates 2019. aasta algusest esitatud üüriarvetel on märgitud ruutmeetri hinnaks 3,52 eurot. Sellest tulenevalt on kõik 2019. aastal esitatud arved vastuolus üürilepinguga ning kostja on maksnud 2019. aastal üüri 221,76 eurot kokkulepitust rohkem. Kostja pole esitanud hagejale selle kohta vastunõuet lootuses konfliktiolukord mõistlikult kompromissi teel ära lahendada. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele mõista kostjalt välja viivis ja hageja menetluskulud. Kostja hinnangul on hageja nõuded alusetud ning sellest tulenevalt pole menetluskulude nõue põhjendatud. Lisaks on kostja teinud omalt poolt kõik, et konflikt lahendada ning otsinud võimalusi ja abi kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Sellest tulenevalt on kostja teinud omalt poolt kõik menetluskulude vältimiseks. Kostja leiab, et hageja esitatud arve nr 19218 pole kooskõlas seadusega ning seetõttu pole kostja kohustatud ka seda tasuma. Kostja on nõus tasuma antud arvel toodud üüri ja kommunaalkulude nõuetega, mille saaks tasaarveldada kostjale kuuluvast tagatisrahast summas 201 eurot ja 60 senti (ilma käibemaksuta). Tehtav tasaarveldus jätab hagejale kohustuse tagastada tagatisrahast üle jääv summa ehk 9 eurot ja 39 senti. Veel on nõus kostja konflikti lahendamise ja hea tahte eesmärgiks kompromissina hüvitama 6 radiaatori õhutusresti asendamise, jätma hagejale 4 rulood ning maksma maksimaalselt 200 eurot muude kulutuste tegemiseks.
3(10)
Kohtuotsuse põhjendused
3.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva tsiviilasja seisukohast tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: -
pooled sõlmisid 05.01.2012 üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile äriruumi üldpinnaga 28 m2 asukohaga xxx (dtl 160-163);
-
01.02.2017 muutsid pooled üürilepingut ning kostja asus üürima samas asukohas asuvaid ruume nr 22 ja 23, kokku üldpinnaga 63 m2(dtl 40);
-
pooled lõpetasid üürilepingu 16.12.2019 ning üüritud ruumid on hagejale üle antud (dtl 36).
I
6.Tulenevalt lepingu p 5.2.11 kohustus kostja peale lepingu lõppemist tagastama hagejale üüritud ruumid „esialgsega samaväärses seisundis“.
7.Tulenevalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
8.Kohus peab tuvastama, milline oli üüritud ruumide seisukord nii kostjale üleandmisel kui hagejale tagastamisel. Seejärel tuleb iga puuduse osas tuvastada, kas see on tekkinud lepingu kestel ning kas need on sellised, mis on kaasnenud eseme lepingujärgse kasutamisega.
9.05.01.2012 üürilepinguga (dtl 160-163, edaspidi leping) ja ruumide valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (dtl 164) loeb kohus tõendatuks, et hageja andis 05.01.2012 kostjale üle ruumi nr 22, mille tehniline seisukord üleandmise ajal oli akti kohaselt „hea“. Aktis on muuhulgas fikseeritud, et ruumide seisukorra kirjeldamiseks aktile fotosid lisatud ei ole.
10.Üürilepingu muudatusega 01.02.2017 (dtl 40) loeb kohus tõendatuks, et alates 01.02.2017 andis hageja lisaks eelnevalt üleantud ruumile nr 22 kostjale täiendavalt üürile ruumi nr 23. Kokku anti kostjale üürile seega 2 ruumi, nr 22 ja nr 23. Kohtule ei ole esitatud ruumi nr 23 üleandmise-vastuvõtmise akti. Poolte esitatud materjalidest ja seisukohtadest järeldab kohus, et sellist akti ei koostatudki.
4(10)
11.Seega puuduvad nii ruumi nr 22 kui 23 kohta konkreetne ruumide seisukorra kirjeldus, sh fotod ruumide üleandmise ajal vastavalt 2012. aastal ning 2017. aastal.
12.Pärast üürilepingu lõpetamist tagastas kostja 16.12.2019 hagejale üüritud ruumid, mille kohta on hageja 16.12.2019 koostanud ruumide valduse üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 36, 74). Kostja allkirjastas akti ning tagastas selle hagejale 17.12.2016 (dtl 75). Hageja on akti enda poolt allkirjastatuma saatnud kostjale 03.01.2010 (dtl 76). Akti kohaselt on ruumide tehniline seisukord üleandmise momendil: ruum 22 rahuldav, ruum 23 – hea. Ruumide seisukorra kirjeldamiseks on aktile lisatud fotod (dtl 145-158).
13.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei sisalda lepingu sõlmimisel kostjale üleantud ruumide seisukorra kohta muud informatsiooni, kui ruumile nr 22 antud hinnang „hea“, mida ei ole mingil viisil täpsustatud, sh pildimaterjaliga. Ruumide tagastamisel tehtud fotod ei võimalda teha mingeid järeldusi sellest, milline oli ruumide seisukord nende kostjale üleandmisel.
14.Kohus ei saa esitatud tõendite alusel teha järeldust, et 16.12.2019 tagastatud ruumid ei olnud esialgsega samaväärses seisundis. Ainsaks pidepunktiks on 05.01.2012 aktis ruumi nr 22 kohta fikseeritud hinnang „hea“ vs 16.12.2019 aktis sama ruumi kohta antud hinnang „rahuldav“. 16.12.2019 ruumide tagastamisel aktis mingeid konkreetseid puudusi fikseeritud ei ole. Küll on hageja esitanud kostjale 10.01.2020 nõudekirja, milles leiab, et ruumide väärtus on kahanenud seetõttu, et seinad on täis auke; seinad on nii mustad, et tuleb üle värvida; aknalaud on hävinenud; koosolekulaud on vigastatud.
15.Arvestades asjaoluga, et puudub asjakohane ja piisavalt detailne informatsioon ruumide seisukorra kohta nende üleandmisel kostjale, ei saa kohus järeldada, nagu oleks ruumide seisukord olnud nende tagastamisel hagejale halvem kui üleandmisel kostjale. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja esitatud tõendid asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud lepingu p 5.2.11 kohustust. Nimetatud sätte kohaldamine nõuaks kohtu arvates mõlema, nii ruumide esialgse seisukorra kui tagastamisel oleva seisukorra detailsemat fikseerimist. Seega on hageja väited selle kohta, et ruumide seisukord on võrreldes nende üleandmise ajaga kostjale halvenenud, jäänud täielikult tõendamata. II
16.Hageja on viidanud ka lepingu p 5.2.10, mille kohaselt kohustus kostja hoidma üüritud ruume korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema hooldusremonti. Lepingus puuduvad hooldusremondi osas.
konkreetsemad
kokkulepped
ruumide
korrashoiu
ja
17.Tulenevalt VÕS § 334 lg 2 üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
5(10)
18.Tulenevalt lepingu p 2.1 ning 5.2.2 kohustus kostja kasutama üüritud ruume kontoripinnana. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks üüritud ruume kasutanud mingil muul otstarbel kui kokku lepitud.
19.Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud tõenditest järeldada, et kostja ei oleks hoidnud üüritud ruume korras, heakorrastatuna ning vajadusel teinud hooldusremonti.
20.Hageja 10.01.2020 nõudekirjas esitatud pretensioonid ruumide seisukorra kohta ei ole kohtu hinnangul asjakohaselt tõendatud. Lisatud fotodest ei nähtu kohtule ruumide seisukorras mingit olulist vara hävinemist, halvenemist või muud taolist. Hageja pole ka lisanud ei 16.12.2019 aktile, 10.01.2020 nõudekirjale ega kohtule esitatud menetlusdokumentidele ühtegi selgitust, mida peaks kohus iga konkreetse foto alusel järeldama. Kohus järeldab esitatud fotodest ainult seda, et tegemist on tavapäraste bürooruumidena kasutuses olnud äriruumidega.
21.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tõendanud ka seda, et kostja oleks rikkunud leping p 5.2.10 sätestatut. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et üüritud ruume oleks kasutatud vastuolus lepinguga. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et üüritud ruumide puhul oleks tuvastatud harilikust suurem kulumine, seisukorra halvenemine või muutused VÕS § 334 lg 2 mõttes.
22.Tulenevalt VÕS § 336 üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudusest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
23.Vaidlust ei ole selles, et ruumid tagastati 16.12.2019 ning tagastamise kohta koostati akt. Seega andis kostja ruumid üle ning hageja võttis ruumid vastu. Aktis ühtegi puudust ei fikseeritud.
24.Tulenevalt VÕS § 336 oli hageja kohustatud kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest. Sellised võimalikud puudused, nagu augud seintes, hävinud aknalaud, mustad seinad, katkine koosolekulaud ei ole puudused, mida ei saa kohe, kohapeal ruumide üleandmisel tavapärase ülevaatusega avastada. Tegemist ei ole varjatud puudustega. Võimalikud hageja nimetatud puudused oleksid pooled pidanud fikseerima ruumide valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis. Seda ei tehtud. Pea kuu aega hiljem kostjale esitatud nõudekiri ei täida kohtu arvates käesolevas asjas VÕS § 336 toodud kriteeriumit „viivitamata“. Hageja on kohtu hinnangul kaotanud õiguse esitada kostjale võimalikest üleantud ruumide puudustest tulenevaid nõudeid.
25.Kohus leiab kokkuvõttes, et hageja esitatud remondikulude nõue seonduvalt väidetavate tõendamata jäänud puudustega ruumide üleandmisel ei ole põhjendatud. Kohus ei pea võimalikuks remondikulusid kostjalt välja mõista ning ei asu analüüsima remondikulude summat ega täpsemat koosseisu.
6(10)
III
26.Lepingu p 4.7 leppisid pooled kokku, et lepingu allkirjastamisel tasub kostja hagejale tagatise summas 107,52 eurot (sh km). Kui kostja rikub lepingu p 5.2.5 kohustusi, on hagejal õigus jätta tagatis lepingu lõpetamisel endale. Lepingu muutmisel 01.02.2017 muutsid pooled tagatise suurust 241,91 euroni. Poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust ja kohus loeb tuvastatuks, et tagatise summa on hagejale makstud.
27.Kohtu hinnangul on lepingu p 4.7 kokkulepitud tagatise puhul sisuliselt leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes. Tegemist on rahasummaga, mille üürnik on deponeerinud üürileandja kontole ning mille puhul on pooled leppinud kokku, et üürnikupoolsel lepingu p 5.2.5 rikkumisel on üürileandjal õigus jätta lepingu lõpetamisel tasutud raha endale. Seega vastab kokkulepitud tingimus kohtu hinnangul olemuslikult leppetrahvile.
28.Hageja leiab, et tal on tulenevalt lepingu p 4.7 tekkinud õigus jätta tagatisraha endale, kuivõrd kostja on lepingu kestel korduvalt viivitanud arvete maksmisega.
29.Lepingu p 5.2.5 tulenevalt on kostja kohustatud tasuma üüri ning kõrvalkulusid lepingu p 4 sätestatud korras. Lepingu p 4 sätestab üüri suuruse ja kõrvalkulude arvestuse korra, samuti üürniku kohustuse tasuda üüri ja kõrvalkulusid üks kord kuus 10 päeva jooksul pärast üürileandja poolt arve väljastamist (p 4.5).
30.10.01.2020 kostjale saadetud nõudekirjas (dtl 38) toob hageja välja arved, mille puhul on kostja tasumisega viivitanud – arved nr 19037, nr 18093, nr 18073, nr 17154.
31.Kostja leiab, et on ligi 8 aastat kestnud ruumide üürimise jooksul mõnel korrale üüri ja kommunaalkulude arvete tasumisega hilinenud, aga mitte tahtlikult. Viimane tasumisega hilinemine juhtus kostjal 2019. aasta juuli arvega, kus makse hilines 11 päeva (dtl 70).
32.Lepingu p 4.7 sõnastusest lähtuvalt kohaldub kohtu arvates leppetrahvi nõudmise õigus ka ühekordsel lepingu p 5.2.5 sätestatud kohustuse rikkumisel. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on üürilepingu kehtivuse perioodi jooksul rikkunud kohustust tasuda lepingus kokkulepitud ajal üüri ja kõrvalkulusid. Viimane rikkumine on toimunud juuli 2019 arvega nr. 19109 , mis esitati 02.08.209, maksmise tähtaeg oli 10.08.2019 ning tasuti 21.08.2019 (dtl 245). Seega on täidetud eeldus leppetrahvi nõudmiseks – kostjapoolne rikkumine.
33.Tulenevalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
34.Hageja on kostjale teatanud tagatise endalejätmisest 10.01.2020 nõudekirjas. Kohus loeb sellise teate hagejapoolseks kostja teavitamiseks sellest, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi. Asjaolu, et leppetrahvi tasumine praegusel juhul tähendanuks deponeeritud tagatise jätmist hagejale pärast lepingu lõppemist, ei oma VÕS § 159 lg 2 mõttes tähtsust.
35.Hageja 10.01.2020 nõudekirjas viidatud tasumisega viivituses olnud arvete osas tuvastab kohus järgmist (dtl 245): Nr 19037, maksetähtaeg 10.04.2019; tasutud 06.05.2019; Nr 18093, maksetähtaeg 10.07.2018; tasutud 23.08.2018; 7(10)
Nr 18073, maksetähtaeg 10.06.2018; tasutud 10.07.2018; Nr 17154, maksetähtaeg 10.09.2017; tasutud 10.10.2017.
36.Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et kostja on olnud viimati viivituses 02.08.2019 koostatud arve nr 19109 tasumisega, mille maksetähtaeg oli 10.08.2019 ning mis tasuti 21.08.2019. Hageja ei ole asjaolule, et viimane viivitatud arve oli nr 19109, vastu vaielnud. Kohus tuvastab, et viimane arve tasumise tähtaja rikkumine toimus arve nr 19109 tasumisel ning hageja pidi sellest teada saama arve tasumisel 21.08.2019.
37.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks teatanud leppetrahvi nõudest kostjale enne 10.01.2020 nõudekirja. Kohus järeldab eelnevast, et viimasest lepingurikkumisest pidi hageja saama teada augustis 2019 ning teade leppetrahvi nõude kohta esitati jaanuaris 2020, seega ca 5 kuud hiljem. Kohtu hinnangul ületas hageja mõistliku aja leppetrahvi nõudest teatamiseks. Kohtule pole esitatud ühtegi selgitust, miks ei asunud hageja nõudma leppetrahvi kohe pärast rikkumisest teadasaamisest. Seda enam on möödunud mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamisest eelnevate arvete tasumisega viivitusse jäämiste osas. Kohtu hinnangul ning arvestades VÕS § 159 lg 2 sätestatuga on hageja lasknud mööda mõistliku aja leppetrahvi nõudest teatamiseks ning kaotanud seega õiguse leppetrahvi nõuda. Seega pole hagejal tekkinud õigust jätta kostja tasutud tagatist endale. IV
38.VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
39.Kostja on menetluses esitanud seisukohtades olnud nõus arvel nr 19218 toodud üüri ja kommunaalkulude nõuetega, kokku 192,22 eurot ilma käibemaksuta, mis tasaarveldatakse kostjale kuuluvast tagatisrahast summast 201,60 eurot ilma käibemaksuta (dtl 91-92). Seega on kostja esitanud kohtu hinnangul menetluses tasaarvestuse vastuväite.
40.Kohus märgib, et kuivõrd hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, s.o tagatist endale jätta, on kostjal tekkinud õigus deponeeritud rahasumma tagasi nõuda. Samuti on kostjal kohtu hinnangul tekkinud õigus oma üürikohustusi tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 mõttes deponeeritud rahasumma ulatuses.
41.Kostja poolte menetluses tehtud kompromissipakkumist (dtl 91-92), mis hõlmab tasaarvestuse tegemist tagatisrahast, loeb kohus kostja tasaarvestuse avalduseks VÕS § 198 mõttes. Hageja ei ole kompromissiga, seega ka tasaarvestusega nõustunud.
8(10)
42.Kohtu hinnangul on kostjal tekkinud õigus tasaarvestada arvel nr 19218 toodud üüri- ja kommunaalkulude nõue summas 192,22 eurot (ilma käibemaksuta) kostjale tasutud tagatisrahast. Selles ulatuses loeb kohus hageja nõude lõppenuks.
43.Kohus jätab nii hageja põhinõude kui viivisenõude täies ulatuses rahuldamata.
V
Menetluskulud
44.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda,
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
46.Kostja esitas 13.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kuigi kostja ei ole ostnud sisse juriidilise abi teenust, on kostjal tekkinud käesolevas asjas menetluskulud. Kostja põhitegevus on inseneriteenuse pakkumine ning ettevõtte kõik seaduslikud esindajad on ettevõttes tegevinsenerid. See osa ajast, mis kulus tsiviilasjas dokumentide koostamisele, oleks vastasel juhul ettevõtte poolt inseneritööna välja müüdud ja ettevõtte kasuks saanud tasustatud. Kostja menetluskulud tulenevad seega kohtule esitatud dokumentide koostamisele kulunud ajast ning on määratud ettevõtte poolt pakutava teenuse tunnihinnaga. Kostja hinnangul on ta kulutanud tsiviilasjas kokku aega 33 tundi ehk teinud tööd 1485 eurot väärtuses. Hageja ei ole oma seisukohta kostja menetluskulude osas esitanud.
47.Kohus märgib, et kostjat esindasid käesolevas tsiviilasjas kostja juhatuse liikmed, s.o seaduslikud esindajad. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega saab juriidilisest isikust menetlusosaline menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks, et ka juriidilise isiku juhatuse liige võib lepingu alusel samale juriidilisele isikule menetlusosalisena osutada õigusabiteenust, ning sellisel juhul on võimalik määrata kindlaks ka õigusabikulusid.
48.Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks volitanud ennast lepingulise esindajana käesolevas menetluses esindama oma juhatuse liiget või liikmeid, sh H. K.it, kes on kostja menetlusdokumentidele alla kirjutanud.
49.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust kohtu hinnangul ei tulene, et juriidilise isiku seaduslike esindajate puhul oleks võimalik määrata kindlaks menetluskulusid kostja
9(10)
soovitud viisil. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata.
50.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.