Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-19-14786

OÜ Y on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (2442 €) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ Y töövõtjana (QQ) ja XX tellijana sõlmisid 29.04.2017 projekteerimise töövõtulepingu nr 117 (leping), mille objektiks on xxxxxxxx xxxxxxx xx x asuva korterelamu rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekti koostamine eelprojekti mahus. Projekt telliti ja oli vajalik korteriomandite seadmiseks Harju Maakohtu 04.07.2016 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel. Lepingu p-de 2.1. ja 5.1 kohaselt kohustus töövõtja koostama tellijale eelprojekti kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt ning lepingu p-de 2.1, 3.1 ja 5.1 kohaselt kohustus tellija tasuma töö eest 2600 eurot, millest tööde alustamisel tasutakse 1040 eurot, tööde valmimisel 1040 eurot ning peale ehitusloa registrikannet 520 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 1 kuu alates ettemaksu, projekteerimistingimuste ja krundi topo-alusplaani edastamisest tellija poolt töövõtjale. Töö täitjale võib lisanduda erinevate ametiasutuste kooskõlastamise aeg, mis ei sõltu pooltest. Hageja tasus 13.03.2018 Tallinna Linnakantseleile riigilõivu 250 eurot ehituslubade ja kasutuslubade eest. 14.03.2018 sai hageja teate Ehitusregistrist, et ehitise teatis on esitatud registrisse ja võetud menetlusse 14.03.2018, kuid andmed vajavad täiendavat kontrolli. Lepingu alusel koostatud projekt oli puudustega, 15.03.2018 teavitas töövõtja arhitekt WW, et tuleks teisiti projekti esitada ja tasuda riigilõivu 500 eurot. 11.07.2017 ja 16.03.2018 tasus hageja kostjale kaks osamakset kokku 2080 eurot vastavalt lepingu p-le 5.1. Arhitekt WW ei kõrvaldanud puuduseid, 28.10.2018 palus ta hagejal mitte lubada oma advokaadil linnavalitsusest projekti kohta teabenõudega aru pärida, hiljem asus hagejat süüdistama lepingu rikkumises, kuna viimane ei esitanud projekteerimistingimusi, mis võimaldavad töö eelprojekti mahus esitada. 16.12.2018 e-kirjaga väljastati hagejale esmakordselt koostatud eelprojekt pdf dokumendina. 10.01.2019 sai hageja esindaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametist (TLPA) xxxxxxxx x elamus projekti kohta menetluse nr 129168 märkuste koondlehe, millel oli viimane märkus 03.04.2018. Kõrvaldatava puudusena ei ole esitatud märkuste lehel, et eelprojekti eitamiseks oleks olnud vaja esitada projekteerimistingimused. 11.02.2019 pöördus hageja esindaja päringuga WW`i poole lepingu täitmise käigu kohta, 22.01.2019 e-kirjaga teatas QQ, et WW on surnud, et projekti venimises on süüdi hageja ise. 12.02.2019 esitas hageja kostjale lepingu täitmise nõude, millele hageja 18.02.2019 vastas teatega, et ütleb lepingu üles tellija viivituse ja olulise lepingurikkumise tõttu,

2-19-14786

kuna tellija ei ole esitanud ega kavatsegi esitada projekteerimistingimusi ning töövõtja nõuab töötasu 2080 eurot. 08.03.2019 edastas hageja kostjale vastuse kostja 18.02.2019 teatele, XX lepingust taganemise teate, lepingu ülesütlemise teate ja leppetrahvi nõude. 18.03.2019 teatas OÜ Y esindaja, et ta ei nõustu esitatud tagasitäitmise nõude ega leppetrahvi nõudega. 28.08.2017 tasus hageja xxxxxxx xxxxxxx OÜ arve nr 54/17 alusel xxxxxxx xx x geodeetilise alusplaani eest, milline oli vajalik kostjale arhitektuurse eelprojekti koostamiseks ning mis osutus kostjapoolse lepingurikkumise tõttu asjatuks kuluks ning hageja otseseks kahjuks. Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et kostja rikkus kohustust koostada hagejale kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt xxxxxx xxxxxx xxxxxxx x asuva korterelamu rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekt eelprojekti mahus. Kostja tehtud töö on puudustega, kostja keeldus põhjendamatult puudusi kõrvaldamast, kostja ei teinud tööd tähtaegselt, mistõttu hageja taganes kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingust ning esitas kostjale lepingu tagasitäitmise rahalise nõude koos viivise ja leppetrahvi nõudega. Hageja leiab, et xxxxxxx x rekonstrueeritava korterelamu eelprojekt ei vasta arhitektuursele eelprojektile esitatud nõuetele, mis on vajalik ehitusteatise esitamiseks. Kostja pidi TLPA koostatud menetluse nr xxxxxx märkuste koondlehe märkuste kohased puudused kõrvaldama ja eelprojekti uuesti esitama, kuid kostja seda ei teinud, keeldudes 16.12.2018 e-kirjas hagejale eelprojektiga edasi tegelemast enne kui hageja esitab talle projekteerimistingimused. Kostja nõue projekteerimistingimuste arhitektuurse eelprojekti koostamiseks on vastuolus ehitusseadustiku § 26 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldustega, millal väljastatakse projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks. Asjaolu, et kostja oli lepingusse sisse kirjutanud projekteerimistingimuste esitamise kohustuse, mida tegelikkuses ehitusseadustiku kohaselt ei ole hageja elamu ümberehituse projekteerimisel nõutav ning mida seetõttu ka hagejale TLPA poolt ei väljastata, et tähenda, et kostja saaks hagejale, tuginedes tellija viivitusele, ütelda lepingu üles. Tegemist ei ole tellijapoolse lepingurikkumisega, vaid töövõtja poolse ebaõige tellija kohustuste kirjeldamisega lepingus, st tellija esitamisega, mida tellijalt antud lepingu täitmiseks ehitusseadustiku alusel nõuda ei saa. Kostja on käitunud hageja suhtes projekteerimistingimuste esitamise kohustuse panemisel lepingusse usutavalt ekslikult, kuid nende nõudmisel lepingu täitmisel ja selle kohustuse mittetäitmisel lepingu ülesütlemisel vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, millega on rikkunud VÕS §-des 6 ja 7 sätestatut. Eeltoodust lähtudes nõuab hageja kostjalt lepingu tagasitäitmisest tulenevalt põhinõudena 2080 eurot ja lepingujärgset leppetrahvi 130 eurot, lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 12.03.2019 kuni 25.09.2019 summas 95,04 eurot ja alates 26.09.2019 summalt 2210 kuni nõude täieliku täitmiseni, otsest kahju geodeetilise alusplaani koostamise eest 264 eurot ja kahju kohtueelse õigusabi osutamise kulu eest 1275 eurot ning kahjunõuetelt (kokku 1539 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Eelistungil on hageja vähendanud otsese kahju nõuet geodeetilise alusplaani koostamise eest 150 euroni vastavalt xxxxxx xxxxxxx OÜ teatisele.

Kostja vastuväited Hageja on jätnud tähelepanuta, et tegemist on arhitektuurse osa projekti koostamisega eelprojekti mahus, mitte põhiprojekti või tööprojekti koostamisega. Sellisel põhjusel on hageja ka lepingust taganenud. Kostja leiab, et lepingust taganemine on alusetu, samuti on alusetud hageja muud

2-19-14786

nõuded, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Olukorras, kus hageja on tellinud arhitektuurse osa projekti eelprojekti, ei saa hageja eeldada ehitusloa või ehitusteatise väljastamist – nimetatuks on vajalik kõikide vajalike ehitusprojekti osade koostamine. Kostja märgib, et hagejal ei ole olnud kunagi etteheiteid selle kohta, et tellitud arhitektuurse osa eelprojekt ei oleks vastanud 04.07.2016 Harju Maakohtu lahendis märgitud põhimõtetele. Lisaks on pooled kokku leppinud lepingu p-s 5.2, et töövõtja kohustub tellijat informeerima taotluste esitamisest ametiasutustele vajalike kooskõlastuste saamiseks ning teatama kooskõlastuse saamise tähtaja ja/või tõrgetest kooskõlastuse saamisel sh vajadusest projektis puuduste kõrvaldamiseks. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (Määrus) § 8 sätestab üldised nõuded eelprojektile ning sama määruse § 14 lg 2 kohaselt ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadeks on asjakohasel juhul p 2 järgi arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur, kui ehitusprojekt hõlmab sisearhitektuurset või maastikuarhitektuurset projekteerimist. Määruse § 14 lg 3 kohaselt ehituse ümberehitamise korral sisaldab ehitusprojekt vajadusel lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele ja osadele olemasoleva ehituse mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehituse auditi andmeid. Arvestades asjaolusid, et hageja ise on kinnitanud ebaseaduslike ehitustööde tegemist, siis on ehitusloa taotluse rahuldamiseks vajalik ehituse mõõdistusprojekt või olemasoleva auditi andmete esitamine ning seda hageja enda poolt. Ehitusloa saamiseks/ehitusteatise saamiseks tuleb aga esitada kõik ehitusprojekti osad, mitte ainult arhitektuurse osa eelprojekt. Määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis ning ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest nõuetest. Olukorras, kus on tegemist ümberehitamisega või läbi viidud varasemad ebaseaduslikud ehitustööd, on vajalik esitada ka mõõdistusprojekt ja olemasoleva ehitise auditi andmed. Eelprojekti staadiumi eesmärk on ehituse võimalike lahendusalternatiivide kaalumine ning ehitusprojekti tellija ametiasutuste ja puudutatud isikute jaoks aktsepteeritava projektlahenduse väljavalimine. Seda projektlahendust hakatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumides detaliliseerima. Vaidlust ei ole selles, et telliti arhitektuurilise osa eelprojekt. Seega tuleb hinnata, kas see vastas sisult seadusele. Hageja on väitnud, et eelprojekt on puudustega põhjusel, et 03.04.2018 on TLPA esitanud omapoolsed seisukohad seonduvalt projektiga, kuid ükski nimetatud puudustest ei seondu arhitektuurse osa eelprojekti kohustuslike osadega vastavalt Määruse §-le 16. Ehitusloa taotluseks on vajalik esitada kõik ehitusprojekti osad. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on tellinud ainult arhitektuurse osa ehitusprojekti, mitte kogu Määruse § 14 lg 2 ulatuses oleva ehitusprojekti ning kindlasti mitte Määruse § 14 lg-s 3 sätestatud ümberehitamise korral vajaliku mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehituse auditi andmed, millele on vaadatud ka TLPA oma märkuste lehel. Kostja selgitab, et hageja ei saa eeldada, et tellides arhitektuurse eelprojekti, saab hageja ehitusloa/ehitusteatise. Nimetatuks on vajalik kõik teised ehitusprojekti osad. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt oleks arhitektuurilise osa ehitusprojekt taganud ehitusloa või ehitusteatise väljastamise. Määruse § 24 kohaselt kui ehitusteatisega koos tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt, peab ehitusprojekt vastama käesolevas peatükis sätestatud ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Hageja pidi tegema ehitusloa väljastamiseks täiendavaid toiminguid, mis jäid kõik lepinguliste kohustuste mahust väljaspoole. Kostja ei ole rikkunud ka lepingu p-s 5.2 märgitud kohustust. Hagiavalduse lisast nr 5 nähtub, et hagejat teavitatakse vajadusest esitada täiendavaid nõudeid ning puudustest kirjalikult. Seega oli hageja teadlik, et kontrollitakse täiendavaid asjaolusid. Lisaks on kostjat teavitatud sellest, et projekt ei ole kooskõlastatud.

2-19-14786

Hageja märgib, et kokku on lepitud, et kostja peaks väljastama projekti dwg failina. Nimetatud kohustust ei tulene lepingust. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud selles, et arhitektuurse eelprojekti ja tasu saamise üheks lepinguliseks tingimuseks oleks nimetatud arhitektuurilise eelprojekti alusel antakse ehitusluba. Hageja on välja toonud, et on tasunud xxxxxxx xxxxx OÜ-le tellitud geodeetilise alusplaani eest 264 eurot, mis on tänaseks kaotanud kehtivuse, kuid hageja väide on eksitav ja vastuolus seadusega. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 alusel ei ole piiratud geodeetilise alusplaani kehtivust. Hageja on küll viidanud linnavalitsuse määrusele nr 52, kuid pole välja toonud, et geodeedilist alusplaani saab ka uuendada. Kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub ka viiviste nõue. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole mitte kunagi projekteerimistingimusi kostjale edastanud. Seega oli hagejal õigus neid nõuda ning keelduda seni omapoolsetete tööde tegemisest. Ebaõiged on hageja viited selle kohta, et projekteerimistingimuste olemasolu ei olnud vajalik, kuna ehitusseaduse § 27 lg 1 sätestab, millal on vajalik projekteerimistingimuste olemasolu. Projekteerimistingimusi on vaja olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta ning nimetatud asukohas see nii ka oli. Kostja selgitab, et hageja oli majas teinud olulisi muudatusi, mis ei olnud kooskõlas ehitusregistris registreerituga. Nimelt on majas gaasiküte, kuigi seda ei tohiks olla. Nimetatud puudus on tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel ning hageja oleks pidanud esitama vastava projektdokumentatsiooni või puudumise korral läbi viima ehitise ohutuse hindamiseks auditi. Kahju hüvitamise nõudes õigusabikulude näol leiab kostja, et hagejal ei olnud vajalik nimetatud kulutuste teostamiseks pöörduda advokaadibüroo poole. Tegemist ei ole õiguslikult sedavõrd keeruliste toimingutega, mis vajaksid advokaadibüroo sekkumist. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Projekteerimise mahu ehk projekti staadiumi, mida oleks vaja saavutada tulemuse saavutamiseks, määratles kostja. Hageja esitas kostjale ka hinnapakkumiseks täiendavad andmed. Kostja reklaamis ennast ning tegi hinnapakkumise arhitektina. Hageja informeeris kostjat kõigist talle teadaolevatest asjaoludest ja eesmärgist, milleks talle soovitavat tööd on vaja, kostja määratles lepingus hageja soovitud tulemuse ja nimetas tehtava töö rekonstrueerimisprojekti arhitektuurse osa eelprojektiks. Kostja tugineb täna Määruse nr 97 sätetele, kuid kostja ei ole lepingueelsetel läbirääkimistel ega ka lepingu täitmisel esitanud hagejale nõudeid kostjale eelprojekti koostamiseks kas mõõdistusprojekt või ehituse audit. Kostja ei ole esitanud hagejale mingeid muid nõudeid, mida hageja ei oleks täitnud kui vaid nõue esitada projekteerimistingimused ja seda ka alles 19.12.2018. Kostja küsis täiendavaid andmeid elamu küttelahenduse ja ventilatsiooni kohta enne eelprojekti TPLA-sse esitamist. Vastuväidetes püüab kostja leida tegemata tööle õigustust Määrusest. Kostja koostas eelprojekti ning esitas selle koos lisadega 14.03.2018 TLPA-sse kooskõlastamiseks, et kooskõlastamise järgselt esitada ehitusteatis. Kostja teadis, et koostatavas projektis esinevad puudused tuleb kõrvaldada, mis on arhitektide töös tavapärane ning kostja on teavitanud hagejat ka enda tegevusest seoses esitatud märkuste kõrvaldamisega. Ehitusseadustikust tulenevalt ei ole vaja xxxxxxx x korterelamu ümberehituse eelprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, seda nõuet ei esita ka teemaplaneering „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“. Muid aluseid kui projekteerimistingimuste esitamise nõue kostja lepingu ülesütlemisel ei esitanud. Kostja viitab Riigikohtu praktikale ja leiab, et kostja tänased

2-19-14786

vastuväited seoses nõuetega ehitusprojektile näitavad, et kostja on hageja suhtes käitunud pahas usus. Kostja vastuväited seoses TLPA märkustega projekti kooskõlastuse menetluses on vaidlus TLPA-ga kui instantsiga, kes peab hindama ja kooskõlastama kostja töö, mitte vaidlus hagejaga kui tellijaga. Ilma puuduste kõrvaldamiseta ja projektile kooskõlastusi saamata ei ole võimalik kostjal oma töövõtulepingut kohaselt täita. Puudused projektis kinnitavad, et töövõtja töö ei vasta lepingutingimustele ja hageja soovitud tulemusele. Hagejal oli lepingu sõlmimisel ja täitmisel õiguspärane ootus, et kostja täidab lepingut ja lepingu täitmise tulemusena kostja koostatud eelprojekt kooskõlastatakse ja selle alusel on võimalik esitada ehitusteatis. Menetluse nr xxxxxx märkuste koondlehel on tehtud märkused kostja esitatud eelprojekti kohta ning seal ei ole nõuet, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja koostada arhitektuurne põhiprojekt. Lepingus ei ole täpsustatud, millises formaadis peale paberkandjal esitamist tuleb esitada töö digitaalselt. Digitaalne on nii pdf, Word kui ka dwg faili formaat. Arvestades, et arhitekti tööd koostatakse AutoCad programmis dwg faili formaadis, tuleb see üle anda ka tellijale selles formaadis digitaalselt. Hagejale kui tellijale kuulub VÕS § 646 lg 5 alusel juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, õigus ise töö parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ilma dwg alusel edastatud tööta ei ole võimalik olemasolevat tööd parandada ja tuleb teha täielikult uus töö. Kostja väited, et hageja poolt tellitud geoalus on kehtiv, on ebaõige. Tallinna linnas kehtiv Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 52 - 27.05.2009 kohaselt võib maa-ala planeerimiseks ning ehitusprojekti aluseks kasutatav mõõdistustöö olla kuni ühe aasta vanune. Hageja vaidleb jätkuvalt vastu kostja väitele, et hagejal oli kohustus taotleda projekteerimisele eelnevalt projekteerimistingimused. Tegelikult oli kostjal võimalik eelprojekt töövõtulepingu alusel koostada ning kostja nõue projekteerimistingimuste esitamiseks tuleneb tõenäoliselt asjatundmatusest. Vastuseks kostja väidetele seoses gaasiühendusega leiab hageja, et ta esitas kostjale elamu ülevaatuseks ning kogu dokumentatsiooni. Kui kostjal oli probleeme gaasikütte kohta selgituse küsimisega projektis, pidi ta andmeid küsima hagejalt. Kostja väide, et tegemist on ebaseadusliku gaasiühendusega, on ebaõige. Hagejal on sõlmitud leping OÜ-ga xxxxx, kes paigaldas gaasikatla ning teostas ühenduse. Tõenäoliselt ei soovinud kostja lihtsalt projekti seletuskirja parandada ja selleks andmeid koguda. Mis puudutab õigusabikulude nõuet, siis hageja kulutused õigusabile, millised on esitatud kahjunõudes, on tehtud peale seda, kui kostja edastas 16.12.2018 e-kirja ja asus nõudma projekteerimistingimusi. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud esindaja ajakulu 10.01.2019 linnavalitsuses, on põhjendamatu ning hageja on ajakulu kohta esitanud ka tõendi. Advokaat ise ehitusregistris kliendi andmetele juurde ei pääse. Kohtu põhjendused

2-19-14786

2)kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja tellijana tellis eelprojekti korteriomandite seadmiseks vastavalt Harju Maakohtu 04.07.2016 kinnitatud kohtumäärusele (tl 10-14). Seda, et poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised ja et hageja teavitas kostjat lepingu eesmärgist, kohtumäärusest ja soovitavast tulemist, kinnitab pooltevaheline kirjavahetus (tl 18-19). Samuti on kostja elamu üle vaadanud. Kostja määratles hageja poolt teadaolevate asjaolude ja vajaliku tulemuse saavutamiseks tehtava töö mahu ja vormi eelprojektina ning esitas hinnapakkumise projekteerimise kestvusega 1 kuu alates ettemaksu või projekteerimistingimuste saamisest (tl 18).

2-19-14786

määramine“. Kuigi kostja väidab, et kohustus projekteerimistingimuste esitamiseks tuleneb EhS § 27 lg-st 1, reguleerib nimetatud säte projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul. Planeerimisseaduse § 125 sätestab detailplaneerimise kohustuslikkuse tingimused ja nimetatud seaduse lg 1 nõuab linnades detailplaneeringu koostamist p 1 kohaselt hoone püstitamiseks ja p 2 olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatavast mahust. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lg 1 sätestab, et enne 2003.a. 01.jaanuari esitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitusele võib anda ehitus- või kasutusloa ja lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 ja 2 sätestatule. Alates 01.07.2015 kehtiv EhS § 26 reguleerib projekteerimistingimusi detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel, lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus; lg 2 kohaselt pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või rajatise: 1)püstitamiseks või rajamiseks; 2)laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Seega ei ole xxxxxxxx x korterelamu ümberehituse eelprojekti koostamiseks vaja projekteerimistingimusi ning seda nõuet ei esita ka hageja viidatud teemaplaneering. Kostja projekteerimistingimuste esitamise kohustuse panemisel lepingusse käitunud ilmselt ekslikult, samas projekteerimistingimuste esitamise kohustuse mittetäitmine lepingu ülesütlemisel on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Muid aluseid kui projekteerimistingimuste esitamise nõue ei ole kostja lepingu ülesütlemisel esitanud. Lepingupoolel lasub nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teavitada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega. Kostja vastuväited seoses projekteerimistingimuste nõudega on vastuolus hea usu põhimõttega ning ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemisel.

2-19-14786

teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ilma dwg alusel edastatud tööta ei ole võimalik olemasolevat tööd parandada ja tuleb teha täielikult uus töö. Kostja tehtud töö oli puudustega, kostja keeldus puudusi kõrvaldamist ega teinud töid tähtaegselt (tl 50-51), mistõttu esitas hageja VÕS § 646 alusel lepingu täitmise nõude (tl 52-53). Vastuseks hageja lepingu täitmise nõudele teatas kostja 18.02.2019, et ta ei täida lepingut, vaid ütleb selle ühepoolselt üles (tl 55). VÕS § 647 lg 3 kohaselt lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja taganes kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu lepingust ja esitas kostjale lepingu tagasitäitmise nõude koos viivise ja leppetrahvi nõudega (tl 56-58). Kostja 18.03.2019 e-kirjas ei nõustunud lepingu tagasitäitmise ja leppetrahvi nõudega (tl 60-61).

2-19-14786

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on mh asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on hagejat XXi esindanud vandeadvokaat Äili Rodi Maria Mägi Advokaadibüroost, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 13 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (lisaks käibemaks), lisaks sõidukulu seoses istungiga 72 eurot ja riigilõiv hagi esitamise eest 350 eurot, kokku summas 2484,50 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub lisada eelnevale õigusabikulu kohtuistungil esinduse aja eest. Vastavalt 01.06.2020 kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1 tund ja 13 minutit (tl 147153), so 182,50 eurot. Seega kokku hageja menetluskulud on 2667 eurot. Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev:

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et hageja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohuslane ning käibemaksu menetluskuludelt tagasi ei saa. Hageja palub esindaja tasud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja on vastu vaielnud hageja menetluskuludele, leides, et menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hageja seisukohtade ebaselgusega. Samuti on kostja olnud korduvalt valmis arutama hagejaga võimalikku kompromissi, kuid hageja on sellest resoluutselt keeldunud ning pole isegi enda poolset kompromissipakkumist teinud, mistõttu on põhjustanud enda menetluskulude suurenemise. Kokkuvõttes leiab kostja, et isegi hagi rahuldamise korral ei oleks õige mõista kostjalt välja enam kui 50% hageja menetluskuludest.

2-19-14786

Kostja vastuväite osas hageja seisukohtade ebaselgusega, märgib kohus, et praegusel juhul on kohus siiski hageja hagi rahuldanud täies ulatuses, mistõttu ei ole kostja vastuväide selles osas asjakohane. Samuti mitte osas, mis puudutab hageja keeldumist kompromissist ning et hageja pole endapoolset kompromissipakkumist teinud. TsMS §-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega kostja vastusega tutvumisele, hageja vastuse koostamisele kostja vastusele 5 tundi (9.12.2019 toimingu ajakulu), kuid hinnates viidatud vastuse mahtu ja sisu, loeb kohus 09.12.2019 dokumendi koostamise ja selle ettevalmistamisega seotud ajakulu põhjendatuks kokku 4 tunni ulatuses. Samuti loeb kohus 01.06.2020 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kohus, analüüsinud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (18.09-24.09.2019; 25.10.2019; põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 7 tunni ja 15 minuti ulatuses, millele lisandub esindus 01.06.2020 kohtuistungil, so 1 tundi ja 13 minutit. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 13 tundi ja 28 minutit summas 2020 eurot. Kohus leiab, et hageja XXi esindaja tööühiku hind 125 eurot (lisaks käibemaks) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 13 tundi ja 28 minutit tunnitasuga 125 eurot (lisaks käibemaks) summas 2020 eurot, lisaks riigilõiv 350 eurot ja transpordikulu 72 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 2442 eurot. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal OÜ Y hüvitada XXi kasuks menetluskulud. Seega kuulub OÜ-lt Y väljamõistmisele XXi kasuks menetluskulud summas 2442 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.