Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tolliameti ees on 56 014 eurot ning ettevõttel puuduvad vahendid isegi majandusaasta aruannete koostamiseks. Lähtudes eeltoodust on Denstef OÜ muutunud alaliselt maksejõuetuks. Kohus nimetas 28.04.2020 määrusega Denstef OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Denstef OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikult lähtuvate andmete puudumise tõttu tugineb ajutise halduri aruanne erinevatest registritest ja kolmandatelt isikutelt saadud andmetele. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Denstef OÜ on asutatud 14.02.2017 füüsilise isiku Denis Starovoitovi (ik XXX) poolt, asukohaga Aardla tn 23, 50110 Tartu linn. Asutamisotsuse 14.02.2017 kohaselt on äriühing asutatud osakapitali sissemakset tegemata. Äriühingu osakapitali suuruseks oli planeeritud küll 2500 eurot, kuid puuduvad andmed, et see oleks käesolevaks hetkeks äriühingu ainuosaniku poolt sissemakstud. Äriühingu juhatuse liikmeks määras asutaja iseenda - Denis Starovoitovi (ik XXX). Asutamisotsuse kohaselt oli äriühingu kavandatav põhitegevusala „ajutise tööjõu rent“ (XXX). Vastaval kujul on äriühing 22.02.2017 äriregistrisse kantud registrikoodiga 14209755. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad Denis Starovoitovil kehtivad või kehtetud seosed muude juriidiliste isikutega nende juhtorgani liikmena. Majandustegevus Denstef OÜ juhatus ei ole ajutisele haldurile esitanud äriühingu raamatupidamisdokumente ja arvestust. Juhatuse liige Denis Starovoitov selgitas 20.05.2020 kohtuistungil, et temal on XXX, tema äriühingu juhtimise, majandustegevuse ega raamatupidamise korraldamisega ei tegelenud; äriühinguga seonduvaga tegelesid Janek Lass ja Maire Lass. Pankrotiavalduses on võlgnik avaldanud, et äriühingul puuduvad vahendid ka majandusaasta aruannete koostamiseks. Samas on Denstef OÜ arvelduskonto liikumistest nähtuvalt äriühing teinud perioodil mai 2017 – märts 2018 igakuiseid makseid Fautika OÜ-le, kelle põhitegevusalaks on raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Fautika OÜ esindaja Marius Lillmaa on 14.05.2020 teatanud, et kuigi nad osutasid Denstef OÜ-le raamatupidamisteenust, ei ole nende valduses ühtegi Denstef OÜ-ga seotud raamatupidamisdokumenti ega -arvestust. Marius Lillmaa suuliste ja kirjalike selgituste kohaselt olevat ta andnud kõik dokumendid Denstef OÜ-le tagasi juba 2018. aasta kevadel, mil ta kolis perega XXX elama. Midagi konkreetset või tähelepanuväärset ta Denstef OÜ äritegevuse kohta ei mäleta, teenust osutati suuliste lepingute alusel ja dokumentide tagastamise kohta akti ei koostatud. Denstef OÜ asutamisotsuse kohaselt oli äriühingu kavandatav põhitegevusala ajutise tööjõu rent (XXX). Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 38 kohaselt on ettevõtjal kohustus esitada majandustegevusteade juhul, kui ta pakub töövahendusteenust ja/või tegutseb renditööjõu vahendajana. Seega peab sellises valdkonnas tegutseva ettevõtja kohta olema vastav kanne majandustegevuse registris. Kui kanne puudub, tegutseb ettevõtja ebaseaduslikult. Puudub informatsioon, et Denstef OÜ kohta oleks majandustegevuse registris olnud kunagi tehtud vastavat kannet. Äriühing ei ole esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Kontoandmetest nähtuvalt algavad rahalised liikumised Denstef OÜ arvelduskontol 15.05.2017 (so ca 3 kuud pärast äriühingu registris registreerimist) ja lõppevad märtsis 2018. Peamised laekumised kontole on Leviso Group OÜ-lt selgitusega „ülekanne“ või „arvete eest“ (isiku kirjaliku selgituse kohaselt maksti renditööjõu kasutamise eest) ja Maire Lassilt selgitusega „sularaha sissemakse“ (isiku suuliste selgituse kohaselt vahendas ta Molineero OÜ makseid tööjõu rendi eest). Laekunud rahalistest vahenditest on üldjuhul tehtud koheselt maksed erinevatele eraisikutele töötasude netosummades maksmiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on Denstef OÜ töötajatele väljamakstud töötasudelt tasumisele kuuluvaid makse küll deklareerinud, kuid kõik maksud tasumata jätnud. Arvelduskonto liikumistest

nähtuvalt saab teha järelduse, et äriühingul ei olnud vastavate maksude tasumiseks ilmselt laekumisi isegi planeeritud. Alates märtsist 2018 (so pärast Maksu- ja Tolliameti poolt maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja maksuinkasso rakendumise ohu tekkimist) äriühingu kontodel enam laekumisi ei olnud ja ei tehtud ka ülekandeid eraisikutele. Samas on Denstef OÜ deklareerinud eraisikutele väljamaksete tegemist (sularahas) ka edaspidi, so kuni 2018 septembrini. Ka nendelt deklareeritud väljamaksetelt tasumisele kuuluvad maksud on jäetud maksmata. Leviso Group OÜ juhatuse liikme Mirjam Koore poolt 19.05.2020 kirjalikus seletuses on avaldatud, et Leviso Group OÜ ostis Denstef OÜ-lt renditööjõudu; eelnevalt tegid nad seda Molineero OÜ käest, kuid hiljem esitati arved Denstef OÜ alt; kokkulepped olid suusõnalised; suhtlus toimus Molineero OÜ esindaja Hannes Puidetiga (tel XXX). Asjas kogutud teave annab alust arvata, et Leviso Group OÜ ja Molineero OÜ on Denstef OÜ poolt pakutava renditööjõu kasutamise all optimeerinud enda tööjõukulusid ning Denstef OÜ-d (millise juhatuse liikmel olevat Maire Lassi sõnul XXX suuri raskusi) on kasutatud faktiliselt nimetatud isikute tööjõukuludega kaasnevatest maksukohustustest vabanemiseks (maksuvõlad jäetakse varatusse äriühingusse). Vara Denstef OÜ-l ei ole õnnestunud tuvastada registritesse kantavat vara ega raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu muud materiaalset vara. Kohustused Denstef OÜ kohustused moodustasid seisuga 28.04.2020 vähemalt 26 440,01 eurot järgmiselt:

d kui varatu juhiga varatut äriühingut enda tööjõukuludega seotud maksukohustustest kõrvalehoidumiseks ja tegu võib olla maksuõiguserikkumise toimepanemisega. Raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole seni õnnestunud tuvastada ka selgeid aluseid pankrotivara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu. Vähetõenäoline on, et pankrotivarasse saaks kiiresti ja väikese kuluga nõuda raha, mille arvel saaks läbi viia tõhusa pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Denstef OÜ peamiseks võlausaldajaks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kellel võib olla otstarbekam tugineda MKS § 40 sätestatud maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi või maksuesindaja solidaarsele vastutusele, kui ta leiab, et nimetatud isikud on pannud toime maksuõigusrikkumise. Äriühingu juhtorgani liikmed võivad vastutada ka isiklikult võlausaldaja ees. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-188-12). Vastutuse välistaks üksnes see, kui juhatuse liikmed tõendavad, et nad tegutsesid korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas tuleb vaidlus sellise vastutuse kohaldamise küsimuses lahendada võistleva kohtumenetluse raames. Raskesti mõistetaval põhjusel jätkas võlgnik kahjumiga tegutsemist üsna pika aja jooksul ning püüdis ebaeduka tegutsemise tulemusena kuhjuvaid kohustusi täita krediidi arvel. Kahjumiga tegevuse finantseerimine laenude abil sai kohustusi üksnes suurendada. Võlgnik nähtavasti ei mõelnud oma tegevust piisavalt läbi ega reageerinud õigesti tekkinud probleemidele. Tegevuse korraldusel on juhtimisvea tunnuseid. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetus oleks mõne kuriteo tunnustega teo tagajärg. Lainel UÜ makseraskused kujunesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2017. aastal. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1000 eurot ja maksmise tähtajaks 10.06.2020 ning teatanud 20.05.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Vara tagasivõitmise perspektiivikad võimalused puuduvad. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Denstef OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Denstef OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Denis Starovoitovi. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri töötasuks 371,25 eurot, millele lisandub käibemaks 74,25 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 25,75 eurot, millele lisandub käibemaks 5,15 eurot; kokku 476,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6,75 tundi tasuga 33 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 371,25 eurot, millele lisandub käibemaks 74,25 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 25,75 eurot, millele lisandub käibemaks 5,15 eurot; kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.