OÜ Luutar hagi K. V. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
OÜ Luutar, rk 11296015, asukoht Joodi 14, Paide, Järvamaa; seaduslik esindaja L.-L. E.
KOSTJA
K. V., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht XXX
Hagi hind
726,50 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt K. V. hageja OÜ Luutar kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 475 eurot ning leppetrahvid summas 251,50 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt K. V. hageja OÜ Luutar kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 175 eurot.
Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.29.08.2024 esitas OÜ Luutar Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 03.10.2024 Viru Maakohtule hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes ning 03.12.2024 täiendatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Luutar ja K. V. vahel sõlmitud järgmised lepingud: - 07.03.2024 laenuleping nr XXX; - 07.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; - 23.03.2024 laenuleping nr XXX; Kostja pantis lepingute alusel esemed, mis on 11.04.2024 politsei poolt hageja valdusest ära võetud (lisa 2, 3, 4 – Üleandmise - Vastuvõtmise akt, Üleandmise - Vastuvõtmise akt 2, PPA nõudekiri). Kostja poolne õigusrikkumine seisneb selles, et ta rikkus allkirjastatud lepingute punkti 10, kus kostja kinnitab et esemed, mida ta toob hagejale, kuuluvad talle isiklikult. Juhul kui selgub, et kostja toob hagejale varastatud esemed, esitab hageja talle pretensiooni ja selle mittetäitmisel pöördub kohtusse. Kostja tõi esemed, mis ei kuulunud talle, seega anti esemed politseile üle. Luutar OÜ esitas kostjale kohtuvälise nõue kohustuse tasumiseks 17.04.2024 tähitud kirjaga. Kiri tuli tagasi tähtaja möödumise tõttu. Leppetrahvi kokkulepe on fikseeritud lepingute punktis 11 ja allkirjaga kinnitatud ning saadetud tähitud kirjaga kostjale. Tulenevalt eeltoodust on õigus hagejal nõuda tagasi kostjale antud laenud ja nõuda leppetrahve järgmiselt: - 07.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 61 eurot (p. 4) ja leppetrahv 30,50 eurot; - 07.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 107 eurot (p. 4) ja leppetrahv 53,50 eurot; - 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 56 eurot (p. 4) ja leppetrahv 28 eurot;
-
23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 61 eurot (p. 4) ja leppetrahv 30,50 eurot; 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 41 eurot (p. 4) ja leppetrahv 20,50 eurot; 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 51 eurot (p. 4) ja leppetrahv 25,50 eurot; 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 46 eurot (p. 4) ja leppetrahv 23 eurot; 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 26 eurot (p. 4) ja leppetrahv 20 eurot; 23.03.2024 laenulepingu nr XXX alusel laen 26 eurot (p. 4) ja leppetrahv 20 eurot;
Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 726,50 eurot, mis koosneb põhinõudest 475 eurot ning leppetrahvist 251,50 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13.05.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.05.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.05.2025. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 07.03.2024 ja 23.03.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses (dtl 51 - 59). Laenude tagastamise tähtaegadeks oli 03.04.2024 ja 04.04.2024. Kuna kostja pole tagastanud hagejale laenusummasid lepingutes kokkulepitud ajaks ning kostja ei ole põhivõla tagastamata jätmise osas vastuväiteid esitanud, tuleb VÕS §-de 402 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista lepingutest tulenev põhivõlg kokku 475 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja ei nõua kostjalt lepingus kokku lepitud intressi ega muid tasusid, ei hinda kohus intressimäära ega muude tasude põhjendatust ning õiguspärasust. Laenukohustuse täitmine oli tagatud kostja panditud varaga.
7.Laenulepingute punkti 11 kohaselt tuli kostjal tasuda lepingus kokkulepitud summas leppetrahvi lepingu punktis 10 näidatud juhtumite puhul. Lepingu punkti 10 kohaselt on nimetatud juhtumiks see, kui laenusaaja toob panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte
vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2) (RKTKo 10.05.2027, 3-2-1-36-17, p 11). VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (vt ka RKTKo 02.10.2009, 3-2-1-91-09, p 11). Seega kui pool on saatnud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele teate, et ta nõuab leppetrahvi maksmist, siis võib ta leppetrahvi nõude esitada aegumistähtaja jooksul.
8.Kohus leiab, et leppetrahvi nõudmise eeldused on praegusel juhul täidetud. Politsei saatis hagejale nõudekirja 25.03.2024, milles palus hagejal teatada, kas kostja on viinud panti või müüki tööriistu (Makita) (dtl 50). Politsei võttis seoses alustatud kriminaalmenetlusega tööriistad hagejalt ära 11.04.2024 (dtl 60-61). Seega rikkus kostja lepinguid, kui viis panti esemed, mille politsei ära võttis seoses algatatud kriminaalasjaga ning kostja vastutab rikkumise eest. Hageja on nõudnud kostjalt leppetrahvide tasumist 17.04.2024. Seega kostja rikkus lepingutest tulenevat kohustust mitte pantida varastatud esemeid, millise rikkumise eest olid pooled kokku leppinud leppetrahvides (vt. lahendi p. 2), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
9.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenud 475 eurot ning lepingute rikkumisest tulenevad leppetrahvid kokku 251,50 eurot.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
13.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.