2-20-3303/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Ü P esitas 28.02.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub järgmist: võlgnik tegeles ettevõtlusega 2014-2016; makseraskused tekkisid 2015, kui võlgniku ettevõtte alltöövõtjaga seotud maksuprobleemi tulemuseks oli MTA maksunõue võlgniku enda ettevõtte ja vastutusotsuse alusel ka võlgniku enda vastu; maksunõuete tulemusel muutus võimatuks võlgniku ettevõtte majandustegevus; MTA ́ga vaidlemiseks vajalikud rahalised vahendid võlgnikul puudusid; makseraskustesse sattumise põhjuseks oli hoolsuskohustuse rikkumine ettevõtluses; võlgasid on kokku 138 089,28 eurot; 2008. aastal avariisse sattumise tulemusel on osalise töövõimega; ainsaks kuusissetulekuks on töövõime toetus 315 ja puudetoetus 41 eurot, millest tuleb üleval pidada ka kaks alaealist last. Tänase seisuga on võlgnik töötu ja elatub töövõimetushüvitisest ja sotsiaaltoetusest. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgniku pangakontode jääk oli 50 eurot. Isegi juhul, kui pangakontodele laekuks näiteks töötasu, siis 974 eurot ei saaks arvata pankrotivara koosseisu, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära. Lisaks lisandub tema kahe ülalpeetava alaealise lapse kohta veel 390 eurot. Samuti ei saa arestida ega pöörata sissenõuet võlgniku töövõimetusele, pensionile jne. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Järelikult pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 136 935,16 eurot, millele lisanduvad veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Täpsustamist vajavad täitemenetluste, sh kohtutäituri põhitasu nõuded. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus püsiv ja pankrot vältimatu - võlgasid on üle 136 935 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse.

Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused ja hoolsuskohustuse rikkumine ettevõtluses, mille tulemusel esitas Maksu- ja Tolliamet nõude võlgniku vastu. Esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 136 935 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 540 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna