nende Hageja: IF P&C Insurance AS, rk 10100168, asukoht: Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja: R K, ik xxxx, elukoht/viibimiskoht: xxxx
Suuline menetlus
istung- 27.05.2020
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt R K hageja IF P&C Insurance AS kasuks põhivõla katteks 11 500,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise katteks 15.06.2020 seisuga summas 1645,94 eurot.
3.Välja mõista kostjalt R K hageja IF P&C Insurance AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (11 500,72 eurolt) alates 16.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.Mitte rahuldada kostja 27.05.2020 kl 16:49 esitatud tõendite lisamise ja tõendite kogumise taotlust. Tõendite elektroonselt esitamise tõttu puudub vajadus neid tagastada.
Jätta kõik hageja IF P&C Insurance AS menetluskulud kostja R K kanda ja kostja kulud tema enda kanda.
6.Välja mõista kostjalt R K hageja IF P&C Insurance AS kasuks menetluskulude katteks 1922 eurot, s.h. riigilõivu katteks 650 eurot, esindustasu katteks 616 eurot ning tõlkekulu katteks 656 eurot.
7.Välja mõista kostjalt R K hageja IF P&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt (1922 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.23.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 02.12.2017 Soome Vabariigis xxxx ristmikul liiklusõnnetus (kindlustusjuhtum), kus osalesid R K (kostja) sõidukiga xxxx, registrimärk xxxx, mis oli kindlustatud hageja poolt ja sõidukitega xxxx, registrimärk xxxx ja xxxx, registrimärgiga xxxx. Kostja ehk liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt. Soome politsei teatise kohaselt sõitis kostja sõidukiga tagant sisse sõiduautole xxxx, mis kokkupõrke tagajärjel põrkas kokku ees seisvale sõidukiga xxxx. Sõiduki xxxx juht tegi foto autost xxxx, mis kokkupõrke põhjustas, samuti ka juhist/kostjast, kes liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkus. I OY on esitanud sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx remondikalakulatsiooni ja xxxx, registrimärgiga xxxx remondikalkulatsiooni. Hageja tasus 29.10.2018 ja 23.01.2018 mõlema sõiduki remondikulud kokku summas 11 500,80 eurot. Vastavalt LkindlS § 53 lg 1 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 01.02.2018 nõude kostja vastu, kahju hüvitamiseks summas 2 972,12 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva (xxxx kahjud) ja 29.10.2018 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 8 528,60 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva (xxxx kahjud). Kokku esitas hageja kostjale tasumiseks nõude summas 11 500,72 eurot. Kohtuväliselt ei ole nõue lahenenud. Hageja arvestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgset viivist alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% iga viivitatud päeva eest: Tasumata summa 2972,12 8528,60
Periood 12.02.2018- 23.01.2020 09.11.2018- 23.01.2020
Viivispäevad
Viivise summa 462,13 821,82
Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja viivised 1283,95 eurot.
Hageja palub kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivised põhisummalt 11 500,72 eurot alates hagi kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 02.12.2017 toimus Soome Vabariigis liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja; hageja on kahju kannatanutele hüvitanud; kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuna lahkus sündmuskohalt. Hageja ei nõustu kostja väitega, et auto vigastus oli väike. Liiklusõnnetuses sai vigastada kaks sõidukit. Olukorras, kus kostja sõitis tagant otsa sõidukile xxxx (reg nr xxxx), mis omakorda kokkupõrke tagajärjel põrkas otsa selle ees seisvale sõidukile xxxx (reg nr xxxx), siis sai xxxx kahjustada nii tagaosa kui ka esiosa, jäädes kahe sõiduki vahele. Enamuse kahjust moodustabki seetõttu xxxx remondiga seotud kahju, so üle 8500 euro. Xxxx näol oli tegemist uue, 2017 aasta sõidukiga. Teise sõiduki, xxxx, remondikulud jäid alla 3 000 euro. Kostja väide, et vigastused olid väiksed, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja poolt on välja toodud remondikalkulatsioonid, pildid jne, milles on detailselt ära toodud mis vajab sõiduki juures remontimist/vahetamist ja mis on selle maksumus ja tööde teostamiseks kuluv aeg. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1, § 94 ja § 492 lg 1 ning LKindlS § 59 lg 2 ja § 53 lg 1 p 2 palub hageja: -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 11 500,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 283,95 eurot, kokku 12 784,67 eurot; -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks viivised tasumata põhivõlalt 11 500,72 eurolt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses; -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; -- mõista kostjalt R K välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlasktegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
2.10.02.2020 esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt. Leiab, et auto vigastus oli väike. Vastuseks hageja 08.05.2020 kompromissi ettepanekule, teatab kostja, et ei saa seda vastu võtta, kuna tal puudub selline rahasumma. On alates 15. novembrist 2019 töötu. „Minu igakuine sissetulek on ..... eurot. Teiseks on minu ülalpidamise veel ........ Hetkel osalen Eesti Töötukassa poolt pakutud C-kategooria juhiloa kursustel, et kursuse läbimisel kohe ka tööle saada“. Suulises menetluses jääb selle juurde, et tunnistab kahju tekkimist vaid paari tuhande euro ulatuses, kuna tema autol sai kannatada vaid numbrimärk. Maksta ei saa ka seda summat, sest on töötu. Hagi asjaoludest vaidlustab vaid kahju suurust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.1.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostja osalusel toimus liiklusõnnetus hagis kirjeldatud ajal, kohas ja asjaoludel, sh kostja lahkumisega sündmuskohalt. Puudub vaidlus, et hageja on tasunud kahe sõiduki kahjud ning puudub vaidlus, et kostja ei ole kohtuväliselt hageja nõuet täitnud. Kuna hagi asjaolude üle puudub vaidlus, ei ole vaja TsMS § 238 lg 1 p 1 neid tõendeid ka vastu võtta, mis tähendab, et TsMS § 442 lg 7 kohaselt puudub vajadus neid analüüsida ja hinnata.
3.2.Kohus leiab, et kostja väide kahju liigse suuruse osas on paljasõnaline. Ühtegi tõendit selle kohta, et kahju pidanuks olema väiksem, kostja esitanud ei ole. Kohus nõustub hageja poolt antud seisukohaga, et kahju nõude suurust mõjutab nii ühe kannatada saanud auto vanus, st tegemist on suhteliselt uue autoga, mille vigastuste taastamise maksumus ongi kõrge. Kohus nõustub hagejaga, et kahju suurust mõjutab asjaolu, et nimetatud auto sai kahjustusi nii esi- kui tagaosale, st kahjude ulatuse oli tavapärasest suurem. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kahju suurust kogumis mõjutab asjaolu, et tegemist on kahe auto kahjudega. Kostja väide, et tal puuduvad kahju hüvitamiseks rahalised vahendid, ei mõjuta hagi rahuldamist, sest kostjal vajalike vahendite olemasolu on kohtuotsuse täitmise küsimus. Kostja väidet, et tema autol sai kannatada vaid numbrimärk, kohus ei arvesta, sest see on kostja vaidluse teema oma kindlustusandjaga.
3.3.Vastavalt LkindlS § 53 lg 1 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta sündmuskohalt lahkus, seega on hageja valitud hagi õiguslik alus asjakohane. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.4.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 8% aastas ehk 0,0219% päevas alates nõudekirjade maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2020 kokku summas 1283,95 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Viivisnõude arvutuslikus osas kostja vastuväidet ei ole esitanud. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (11 500,72 eurolt) perioodil 24.01.2020 kuni 15.06.2020 (k.a) 144 päeva eest on 361,99 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.06.2020 seisuga kokku 1645,94 eurot (1283,95 eurot + 361,99 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 16.06.2020 edasiulatuv viivis põhivõlalt 11500,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.5.Kostja taotlus tõendite kogumiseks Kostja esitas asjas toimunud kohtuistungi järgselt (st 27.05.2020 kl 16:49) taotluse: „Edastan saatmata tõendid ja tunnistajad otsuse tegemisel äkki kaalutlete. m j xxxx xxxx, tunnistaja m l xxxx xxxx, tunnistaja.. ja edastan ka kaks pilti peale avariist seisukorrast xxxx.“ Hageja leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. IF P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja R K vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus oma 24.01.2020. a kohtumäärusega võttis hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. 10.02.2020. a esitas kostja vastuse. Viru Maakohus 10.02.2020. a kohtumäärusega määras eelkohtuistungi 08.05.2020 kell 12:00. Samuti määras Viru Maakohus pooltele tähtaja esitada asjakohased ja seni esitamata tõendid hiljemalt 02.03.2020 ning võimalus asja lahendada kompromissiga hiljemalt 20.03.2020. a. Kostja Viru Maakohtusse 08.05.2020. a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Viru Maakohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 27.05.2020. a algusega kl 10:00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. 28.05.2020. a edastas Viru Maakohus hagejale kostja 27.05.2020. a kl 16:48 esitatud taotluse ja tõendid ning palus esitada hagejal seisukoht 01.06.2020. a. Käesoleva tsiviilasjas arutamiseks toimus 27.05.2020. a kohtuistung algusega kl 10:00. Kostja osales kohtuistungil isiklikult. Vastavalt kohtuistungi protokollile leidsid menetlusosalised, sh ka kostja, et asi on võimalik lõpuni arutada. Kostja ei esitanud ühtegi taotlust ega tõendit, vaid märkis paljasõnaliselt, et hageja nõue on liiga suur. Viru Maakohus lõpetas asja arutamise menetlusosaliste nõusolekul ja määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuistungi toimumise päeval, so 27.05.2020. a kl 16:48 edastas kostja Viru Maakohtule tõendid ja taotluse tunnistaja ära kuulamiseks. TsMS § 329 sätestab avalduste esitamise õigeaegsuse, mille lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Sama §-i lg 2 kohaselt, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Hageja on seisukohal, et kostja 27.05.2020. a kl 16:48 Viru Maakohtule esitatud taotlus ja tõendid on esitatud hilinemisega TsMS § 329 mõttes. Tuginedes eeltoodule taotleb jätta kostja poolt 27.05.2020. a kl 16:48 esitatu menetlusdokument taotlus ja tõendid tähelepanuta, arvata kostja 27.05.2020. a kl 16:48 esitatud menetlusdokumenttaotlus ja tõendid tsiviilasja nr 2-20-1217 materjalide hulgast välja ja tagastada kostjale. Kohus leiab, et kostja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohus on kostjale suulises menetluses selgitanud varasemalt tõendite esitamiseks antud tähtaegasid ja võimalusi ja kuna kostja ei toonud esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal neid tähtaegasid järgimast, siis ei kuulunud tunnistajatega ja kostja enda autoga seonduvalt esitatud taotlused arvestamisele. Kohus ei pidanud vajalikuks nende tõendite kogumise jaoks istungit edasi lükata. Küll aga tähendas see, et kohus juba lahendas kostja taotluse. Mistõttu selle teistkordselt, asja sisulise lahendamise lõppedes ja otsuse teatavaks tegemise aja järgselt, esitamine on arusaamatu. Kostja poolt istungil esitatud väidet, et tema tunnistajad teavad rääkida kosta enda
auto kahjudest, on kohus istungil arutanud ja leidnud, tuginedes ka hageja selgitusele, et kostja enda kahjud ei ole käesoleva vaidluse ese. Seega nimetatud tõendite kogumine, lisaks sellele, et taotlus on esitatud hilinenult, ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt asjakohaste tõenditega käesolevas vaidluses.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kostja ei ole avaldanud, et tal oleks menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud. Hageja on 27.01.2020, 28.04.2020 ja 01.06.2020 esitanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlused, milles soovib kostjalt välja mõista riigilõivu katteks 650 eurot, esindustasu katteks kokku 616 eurot, tõlkekulu katteks 656 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole hageja kulusid vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Taotluste kohaselt on hageja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 110 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 36 minutit, s.h hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine 15 minutit - 27,50 eurot; hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2 tundi ja 15 minutit - 247,50 eurot, kostja 10.02.2020 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 45 minutit - 82,50 eurot; 08.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit - 55 eurot; 08.05.2020 kohtuistungil osalemine 5 minutit - 9,17 eurot; 27.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit - 55 eurot; 27.05.2020 kohtuistungil osalemine 16 minutit - 29,33 eurot; kostja 27.05.2020 taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund - 110 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus ei pea esinduse ajakulu analüüsimisel detailselt käsitlema igat esitatud ajapunkti osist eraldi ja leiab, et antud kaasust, istungite arvu ja kestust ning menetluses tehtud toiminguid silmas pidades saab hageja märgitud ajakulu pidada mõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja kõik kulud
on põhjendatud ning asjakohases suuruses, vastavad esitatud menetlusdokumentide ja menetluses osalemise mahule ja kvaliteedile ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu. Hageja on esitanud H SIA 14.01.2020 tõlkekulude arve nr. 200120, tõlkebüroole esitatud tellimuse ja saadud hinnapakkumise, mis kinnitavad, et tõlkekulud on tekkinud seoses käesolevas asjas nõude esitamisega. Seega peab kohus põhjendatuks tõlkekulude väljamõistmist summas 656 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.