Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 15.06.2020, Tallinn 2-20-111330 Osaühing
CERTEX
Eesti hagi
OSAÜHING
EHITUSTEHNIKA vastu viivise 247,50 euro nõudes 247,50 eurot Hageja: Osaühing CERTEX Eesti (registrikood 11200535, asukoht Peterburi tee 47, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Heigo Kendla (HEMA Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (registrikood 10982576; asukoht Salve tn 3, 11612 Tallinn; seaduslik esindaja
E R);
Kostja lepinguline esindaja: Sulev Tammemäe (asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OSAÜHING EHITUSTEHNIKA hageja Osaühing CERTEX Eesti kasuks viivis 52,48 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata viivise 195,02 euro nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda. 4.2 Mõista kostjalt OSAÜHING EHITUSTEHNIKA välja hageja Osaühing CERTEX Eesti kasuks menetluskulud summas 67,73 eurot. 4.3 Mõista hagejalt Osaühing CERTEX Eesti välja kostja OSAÜHING EHITUSTEHNIKA kasuks menetluskulud summas 195,53 eurot.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad nõuded ning mõista hagejalt Osaühing CERTEX Eesti kostja OSAÜHING EHITUSTEHNIKA kasuks välja menetluskulud summas 75,32 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-20-111330 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing CERTEX Eesti (hageja) esitas 19.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSAÜHINGULT EHITUSTEHNIKA 1362,72 euro saamiseks. Kohus koostas 01.04.2020 makseettepaneku. OSAÜHING EHITUSTEHNIKA esitas 02.04.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.04.2020 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 14.04.2020 määrusega esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu. Hageja esitas 27.04.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu viivise 247,50 euro nõudes ja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 26.07.2019 tellimuse nr 662447-1 alusel hagejalt kaupa, mille kohta esitati pärast kauba kättesaamist kostjale ka arve nr 396103. Arve alusel kohustus kostja tasuma 1104,72 eurot hiljemalt 16.08.2019. Arve tasumise meeldetuletus saadeti kostjale 09.12.2019, kuid kostja arvet ei tasunud. 21.01.2020 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, milles anti kostjale kohustuste täitmiseks lisatähtaeg. Kostja sellele ei reageerinud. 19.03.2020 pöördus hageja lepinguline esindaja kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millega nõudis 1362,72 euro tasumist. 01.04.2020 tasus kostja hagejale 1104,72 eurot. Kostja ei ole tasunud viivist 01.04.2020 seisuga summas 247,50 eurot. Tulenevalt hageja üldiste tarnetingimuste p-st 14 ja arvel märgitust, on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3.Kostja sai hageja arve kätte 26.07.2019. Hageja esindaja V. A kinnitas oma allkirjaga 26.07.2019 arve kätte saamist ja sellega ka arvel märgitud tingimustega nõustumist. Arvel märgitud kuupäev ei pruugi tähendada arve koostamise kuupäeva, st arve võib olla koostatud varem või ka hiljem. Arvel märgitud kuupäev tähendab vaid kuupäeva, mis on arvel märgitud. Viivise kokkulepe on sätestatud arvel. Viivise protsendis leppisid pooled kokku juba varasemalt, kuna poolte vaheline koostöö on kestnud pikemat aega. Kostja on 2019. aastal ostnud hageja käest kaupu 12 korral. Kostja on mitmeid kordi tasunud kauba eest ja nähtuvalt reskontrolt hiljem, kui on kokku lepitud. Hageja on selles osas olnud kannatlik ja vastutulelik kuni arve nr 396103 tasumata jätmiseni, mil kostja ei reageerinud ei meeldetuletustele ega nõudekirjale.
4.Kostja on 2019. aastal tasunud arved 386383, 386500, 387894, 388795, 389068, 390997, 393454, 394971, 395542, 395543 ja 395544. Kokkuleppe peamised tingimused, s.o maksetähtaeg
2-20-111330 ja viivise määr, kajastuvad arvel. Kui kostja ei oleks aktsepteerinud lepingutingimusi, oleks ta sellele tähelepanu juhtinud juba varasema koostöö käigus või enne lepingu sõlmimist. Väita pärast pikaajalist koostööd, et kostja ei ole aktsepteerinud viivist, on meelevaldne ja pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Pikaajaline koostöö näitab selgelt poolte vahelist tahet teha koostööd kokkulepitud tingimustel. Arvete tagumisel küljel on tarnetingimuste p-s 12 kirjas, et maksetähtaeg on seitse päeva. Pooled on võrreldes tarnetingimustega leppinud juba üsna ammu kokku, et maksetähtaeg on tarnetingimustes märgitud 7 päeva asemel 21 päeva ja viivise määr on 0,1% päevas tasumata summalt. Edasise koostöö jätkumisega on kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet korduvalt aktsepteerinud. Tarnetingimused on kõikide klientide puhul läbirääkimiste teel muudetavad ja neid ei saa tõlgendada tüüptingimustena. Samas ei ole tarnetingimused või tüüptingimused käesolevas menetluses olulised. Poolte vahelist eraldi kokkulepet tõendab ja väljendab arve. Kostja oli pärast arve kätte saamist teadlik maksetähtajast ja kohustus sellest kinni pidama ning tasuma arve hiljemalt 16.08.2016.
5.Arvele nr 396103 on alla kirjutanud V. A, kes on kostja esindajate nimekirjas. Hageja andis kaubad ja arve üle arvel märgitud isikule. Nii on see olnud koostöö algusest arvates, kuna pooled on selles kokku leppinud. Arve ja kauba vastuvõtmist kinnitab arve tasumine kostja poolt. Samuti kinnitab poolte vahelist koostööd, selle vormi, kokkuleppeid ja kokkuleppe tingimusi tava ja praktika, mis on poolte vahel tekkinud juba aastaid tagasi. Seda kinnitab ka hageja juhatuse liikme selgitus poolte vahelisest koostööst. Kostja on arve kätte saanud ja tasus selle, nagu ka kõik eelmised arved. Kui kostja esindaja väitel ei ole arvele alla kirjutanud sama isik, kes on märgitud arvel, oleks kostja, ettevõtjale kohase hoolsuskohustuse raames näinud või pidanud nägema, et arvel olev allkiri ja tingimused ei vasta kokkulepitule. Kostja ei ole varasemalt ühtegi arvet, arvel olevaid tingimusi ega allkirju vaidlustanud. Vaidlusaluse arve ja selle kokkuleppe tingimustega nõustus kostja, võttes vastu arvel märgitud kaubad ning tasudes arve. Kostjal oli võimalus lepingulisse suhtesse mitte astuda, jättes kaubad ning arve vastu võtmata või arve tasumata. Hageja nõustub, et reskontro väljatrükk ei tõenda arvete tasumisega hilinemist. Reskontro väljavõte on passiivne raamatupidamise programmi väljavõte, mis kajastab mh arvete esitamise aegu, arvetel märgitud tähtaegu ning arvete tasumise aegu. Küll aga on reskontrolt näha, et kostja on kõik arved tasunud. Kostja esindaja loogikat järgides võiks väita, et pooled ei leppinud maksetähtajas kokku.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 29.04.2020 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusest ei selgu, millal pidi kostja arved tasuma. Isegi kui maksetähtaega oleks võimalik tuvastada, ei oleks hagejal viivisnõuet kostja vastu. Hagi p-s 3.1 märgib hageja, et kostja tellis hagejalt kaupu ning pärast kaupade kätteandmist esitati kostjale arve. Seega ilmneb hageja käsitlusest, et kauba kätteandmine ja arve esitamine ei toimunud üheaegselt. Millal aga arve faktiliselt esitati, seda ei ole hageja nimetanud ega ühegi tõendiga tõendanud. Arvel märgitud kuupäev ei tähenda arve esitamist, vaid üksnes arve koostamist. Seega kui arve esitamise päeva ei ole hageja nimetanud ega ole seda võimalik tuvastada ka hageja tõendite alusel, puudub võimalus teha järeldusi selle kohta, kas arve maksti tähtaegselt või mitte. Hageja väide, et kostja kohustus arve tasuma hiljemalt 16.08.2019, on hagi teksti arvestades paljasõnaline, kuivõrd hageja isegi ei viita, millisest normist või kokkuleppest selline kohustus tulenes. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et pooled leppisid maksetingimustes kokku ega kirjeldanud ka poolte kokkuleppe sisu.
7.Hageja poolt ühepoolselt arvele kirjutatud maksetähtaeg ei ole kostjale siduv. Arve juurde on trükitud üldised tarnetingimused, kuid kusagilt ei nähtu, et kostja oleks nende tarnetingimustega nõustunud. Ka hageja ei tugine väitele, et kostja üldiste tarnetingimustega nõustus. Kostja hinnangul on tarnetingimuste näol tegemist tüüptingimustega ning need saavad lepingu osaks vaid
2-20-111330 VÕS § 37 lg-s 1 toodud juhtudel. Hageja ei ole tuginenud ühelegi viidatud sättes loetletud juhule. Seega poolte õigussuhtes üldised tarnetingimused ei kehti. Kostjale ei ole siduv ka arvel märgitud viivis, sest kostja ei ole ühegi tahteavaldusega andnud nõusolekut viivises kokku leppida. Hagis ei väideta üldse, et kostja oleks kuidagi maksetingimustes ja nende rikkumise tagajärgedes hagejaga kokkuleppe saavutanud. Isegi kui oleks võimalik asuda seisukohale, et kostjale laieneb arvel või tarnetingimustes märgitud viivis, on eelduslikult tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega.
8.Kostja on seisukohal, et arvel ja üldistes tarnetingimustes märgitud viivis 0,1% päevas ehk 36,5% aastas on ebamõistlikult kahjustav, sest ületab seadusjärgset viivisemäära üle kolme korra ja seetõttu tühine. Hageja poolt esitatud arve ei võimalda tuvastada, kelle allkiri arvel on. Kostjale teadaolevalt ei kuulu arvel olev allkiri V. Aile. Varasemas praktikas ei ole hageja poolt väljastatud arvete kättesaamist kostja poolt allkirjaga kinnitanud. Hageja on arve ise allkirjastanud, esitades valeväiteid, et allkiri kuulub kostja esindajale. Hageja ei ole tõendanud, millal arve esitati ja millal kostja poolt arve kätte saadi. Sellega seoses ei ole hageja tõendanud oma nõude alust, milleks on arve maksmise tähtaja rikkumine kostja poolt. Isegi kui arvel olev allkiri kuulub V. Aile, on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta, millele viitab allkirja all olev tekst. Kostja ei nõustu hageja valeväitega, et nad millalgi varasemalt leppisid viivise määras kokku. Selline kokkulepe poolte vahel puudub. Ka ei nõustu kostja hageja väitega, et reskontro väljatrükk tõendab arvete tasumisega hilinemist. Reskontro tõendab maksete laekumise tähtaegu ja summasid, mitte seda, kas kohustus on täidetud õigeaegselt. Kostjale ei ole tarnetingimusi kunagi tutvustatud. Ka ei ole hageja suutnud selgitada, millal tutvustamine aset leidis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Vaidlus puudub selles, et kostja tellis 26.07.2019 tellimuse nr 662447-1 alusel hagejalt kaupa, mille kohta esitati kostjale 26.07.2019 koostatud arve nr 396103 summas 1104,72 eurot (dtl 2729, 61). Hageja saatis kostjale 09.12.2019 meeldetuletuse tasumata arve kohta (dtl 30), samuti 21.01.2020 nõudekirja kohustuse täitmiseks (dtl 32), kuid kostja kohustust ei täitnud. Hageja esitas 19.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7). Pärnu Maakohus koostas 01.04.2020 kostjale makseettepaneku (dtl 8-10), millele kostja esitas 02.04.2020 vastuväite (dtl 14). 01.04.2020 tasus kostja hagejale põhinõude summas 1104,72 eurot. Kostja on arvel nr 396103 märgitud kauba kätte saanud ega ole selle osas hagejale pretensioone esitanud.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 396103 mittetähtaegse tasumise tagajärjel tekkinud viivise 247,50 eurot. Hageja on arvestanud viivist tulenevalt hageja esitatud arvel märgitud üldiste tarnetingimuste p-st 14 määras 0,1% päevas tasumata summalt (1104,72 eurot) alates 17.08.2019 kuni 01.04.2020. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja märgib, et pooled ei ole
2-20-111330 maksetingimustes, nende rikkumise tagajärgedes ega viivises kokku leppinud. Kostja leiab, et ei ole arvel nr 396103 märgitud üldiste tarnetingimustega nõustunud, tegemist on tüüptingimustega ja viivise määr 0,1% päevas ehk 36,5% aastas on ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
12.Pooled on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel, mis sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
13.Kohus analüüsib esmalt kostja vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud, millal arve nr 396103 kostjale esitati ja millal kostja arve kätte sai. Hageja esindaja on 28.05.2020 e-kirjas (dtl 87) selgitanud, et kauba kättesaamisel allkirjastas klient arve koopia, mis tähendas, et ta on nii kauba, kui ka originaalarve kätte saanud. Kohtule nähtub arve nr 396103 allkirjastatud koopiast (dtl 61), et arve on koostatud 26.07.2019, kauba väljastus kuupäevana on märgitud 29.07.2019 ja arve on allkirjastatud V. Ai kui kauba vastuvõtja poolt. Vaidlusalune arve on antud kostjale üle koos kauba üleandmisega (väljastamisega), mis arvelt nähtuvalt toimus 29.07.2019. Kostja viitas, et arve koopial olev allkiri ei kuulu tema esindajale ja hageja on selle ise allkirjastanud. Kostja ei väida, nagu V. A ei oleks tema esindaja. Hageja on esitanud kohtule 10.01.2018 volikirja (dtl 62), millest nähtuvalt on kostja juhatuse liige kinnitanud, et V. A on kostja esindaja. V. Ai allkirja osas märgib kohus, et kostja esitatud väited on paljasõnalised, kuna kostja ei ole mingilgi viisil tõendanud, et arve koopial ei ole V. Ai allkiri. Samuti ei ole kostja vaidlustanud dokumendi või allkirja ehtsust ega viidanud nt dokumendi võltsitusele.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas arvel nr 396103 märgitud üldistest tarnetingimustest (vt dtl 28) tulenev maksetähtpäev ja viivisekokkulepe on kehtivad. Kohus on seisukohal, et 26.07.2019 arve nr 396103 tekstist (või varasemate arvete tekstist) ei saa teha järeldust, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav arves märgitud üldiste tarnetingimustega nõustumisena. Riigikohus on 17.12.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 p-s 11 selgitanud, et allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta, kuid seda ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Riigikohus viitas, et majanduskäibes võib esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole.
15.Lisaks märkis Riigikohus viidatud lahendis, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohus ei tuvastanud toimiku materjalide põhjal käesolevas asjas selliste asjaolude esinemist. Hageja seaduslik esindaja on 28.05.2020 ekirjas (dtl 87) selgitanud, et pooled on varasemalt erinevates tingimustes kokku leppinud, mh arve maksetähtajas 21 päeva peale kauba väljastamist ja need tingimused on fikseeritud hageja raamatupidamises. Samas ei ole hageja poolte vahelist varasemat kokkulepet millegagi tõendanud, sh ei tõenda seda esitatud reskontro väljatrükk (dtl 63-64).
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
2-20-111330 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on küll esitanud kohtule viis kostjale esitatud varasemat arvet (dtl 65-74) tõendamaks poolte vahelist varasemat koostööd, kuid tõendeid poolte varasemate kokkulepete või arvel kajastatud üldiste tarnetingimustega nõustumise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab seetõttu, et pole tõendatud poolt viivisekokkuleppe olemasolu ja see, et kostja nõustunud hageja üldiste tarnetingimustega viivise osas. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas.
17.Eeltoodu ei tähenda, et hagejal ei oleks õigust nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
18.Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt oleks alus seadusjärgse viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kuna kostja on olnud arve tasumisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates arve nr 396103 sissenõutavaks muutumisest. Hageja hinnangul muutus arve sissenõutavaks hiljemalt 17.08.2019 (arvel olevale maksetähtpäevale järgnev päev). Hageja on tuginenud asjaolule, et poolte kokkuleppe kohaselt tuli arve tasuda 21 päeva jooksul arve kuupäevast. Kuna hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud ja arvel märgitud üldiste tarnetingimustega kostja ei nõustunud, siis kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele VÕS § 821. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kohus tuvastas varasemalt, et kauba väljastamine ja arve üleandmine kostjale toimus hiljemalt 29.07.2019, seega muutus arvest tulenev kohustus sissenõutavaks hiljemalt 29.08.2019. Viivist saab arvestada kuni põhinõude tasumiseni, s.o kuni 01.04.2020 (k.a).
19.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 52,48 eurot, mis on arvestatud tasumata põhinõudelt (1104,72 eurot) perioodi 29.08.2019 kuni 01.04.2020 (217 päeva) eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (käesoleval juhul 8% aastas). Hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 195,02 euro nõudes. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 21% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 79% ulatuses hageja ja 21% ulatuses kostja kanda.
21.Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 247,50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid
2-20-111330 olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind ning asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus on täpsustanud, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses (vt Riigikohtu 08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.1). Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka ega suuremahulise vaidlusega ja seega ei ole õigustatud määrata poolte lepinguliste esindajate kulude rahalise suurusena kindlaks suuremat summat kui 247,50 eurot. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal.
22.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 13 h eest tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta) summas 1040 eurot (dtl 60, 85), kokku 1115 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
23.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning kostja 29.04.2020 vastusele 11.05.2020 seisukoha koostamiseks ning esitamiseks kokku 10 h. Kohus on seisukohal, arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toiminutele lugeda 3,5 h. Täiendavalt kulus hageja esindajal 3 h 29.05.2020 seisukoha koostamiseks (õiguskirjanduse lugemiseks, kliendiga kohtumiseks, täiendavate tõendite hankimiseks ja seisukoha kujundamiseks). Kohus on seisukohal, et ka 29.05.2020 seisukoha koostamiseks tehtud toimingute ajakulu on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu eelnimetatud toimingutele maksimaalselt 1,5 h. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks (5x80) 400 eurot, kuid kohus vähendab õigusabikulude suurust summani 247,50 eurot (vt käesoleva määruse p 21). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+247,50) 322,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 67,73 eurot (s.o 322,50-st eurost 21%).
24.Kostja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt 7 h eest tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) õigusabikulu kokku 980 eurot (tlk 52-53, 81). Kostja lepingulisel esindajal kulus hagiavaldusele vastuse koostamisele ja hageja seisukohale vastuse koostamisele (hagiavalduse ja selle tõenditega tutvumine, nõude analüüs, asjakohase kohtupraktika väljaselgitamine, telefoninõupidamine kliendiga) 4,5 h. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu on kostja poolt reaalselt koostatud dokumentide sisu ning mahtu arvestades ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu eelnimetatud toimingutele on 2 h. Täiendavalt kulus kostja esindajal 25.05.2020 menetlusdokumendi koostamiseks (hageja 11.05.2020 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs, kohtupraktikaga tutvumine) 2,5 h. Kohus on seisukohal, et 25.05.2020 seisukoha koostamiseks tehtud toimingute ajakulu, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud 1,5 h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks
2-20-111330 tunnitasu määraks käesolevas asjas 90 eurot/h (käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks (3,5x90) 315 eurot (käibemaksuta), kuid kohus vähendab õigusabikulude suurust summani 247,50 eurot (vt käesoleva määruse p 21). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 195,53 eurot (s.o 247,50-st eurost 79%).
25.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja viivise nõude 52,48 eurot ning hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summas 67,73 eurot ning 195,53 eurot, mille tulemusena mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 75,32 eurot (195,53 - (67,73+52,48)).
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.