Nordline Project OÜ hagi XX vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2020 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus
menetluskulude
Hageja: Nordline Project OÜ (registrikood 11214773), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Janne-Liisa Ottis Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aare Nahk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.04.2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebekord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Nordline Project OÜ (hageja) esitas 18.12.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 23.07.2018 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.10.2019 otsusega Harju Maakohtu 23.07.2018 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Riigikohus jättis 20.01.2020 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 23.07.2018 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2019 otsus jõustusid 20.01.2020.
3.Hageja esitas 27.06.2018 ja 04.10.2019 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 700 eurot, päringust kinnistusraamatusse 3 eurot ja õigusabikuludest 5040 eurot.
4.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus hageja esindajal: 21.11.2017 kostjale teate koostamiseks seoses sõiduauto omaniku vahetusega 45 minutit; 22.11.2017 telefonivestlusteks kliendiga seoses omandi tunnustamise hagiavalduse koostamisega, kostjale teate koostamiseks seoses sõiduauto omaniku vahetusega, kliendi informeerimiseks kostjale teate edastamisest 30 minutit; 22.11.2017 kostjale teate koostamiseks seoses sõiduauto omaniku vahetusega 15 minutit; 15.12.2017 hagiavalduse koostamiseks 7 tundi; 19.12.2017 tutvumiseks hagi tagamise määrusega ja aruandeks kliendile 15 minutit; 19.01.2018 tutvumiseks vastusega hagiavaldusele, selle õiguslikuks analüüsiks ning edasise tegevuskava väljatöötamiseks, aruandeks kliendile 45 minutit; 02.02.2018 kostja 16.01.2016 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks, hageja seisukoha koostamiseks 2 tundi 15 minutit; 16.02.2018 tutvumiseks kohtu kirjaga, e-kirjaks kliendile 15 minutit; 03.04.2018 tutvumiseks kohtumäärusega, millega jäeti kostja edastatud tõendid toimikusse võtmata 15 minutit; 30.05.2018 kostja esitatud tõenditega tutvumiseks ja kohtule seisukoha koostamiseks seoses kostja esitatud tõenditega 1 tund 45 minutit; 26.06.2018 menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit; 26.06.2018 ettevalmistamiseks kohtuistungiks, tsiviilasja materjalide läbitöötamiseks 1 tund 15 minutit;
27.06.2018 kliendi esindamiseks kohtuistungil, istungijärgseks nõupidamiseks kliendiga seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega 1 tund; 23.07.2018 tutvumiseks Harju Maakohtu otsusega Corvette vaidluses, otsusega seonduvate toimingute tegemiseks ning e-kirjaks kliendile 30 minutit; 08.08.2018 tutvumiseks kostja esindaja e-kirjaga, e-kirjaks kostja esindajale seoses kostja sooviga sõlmida kompromiss 30 minutit; 15.08.2018 kohtumiseks kostja esindajaga, nõupidamiseks seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega 1 tund; 15.08.2018 telefoninõupidamiseks kliendiga, e-kirjaks kliendile 30 minutit; 16.08.2018 e-kirjaks kliendile 15 minutit; 17.08.2018 jooksvaks suhtluseks kliendiga seoses võimaliku kompromissiga 30 minutit; 23.08.2018 päringuks kohtusse seoses otsuse jõustumisega, e-kirjaks kliendile 15 minutit; 30.08.2018 apellatsioonkaebusega tutvumiseks, selle esialgseks analüüsiks 30 minutit; 31.08.2018 kostja 22.08.2018 apellatsioonkaebusega tutvumiseks 30 minutit; 31.08.2018 kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi 15 minutit; 04.04.2019 tutvumiseks kohtumääruse ja kirjaga, edasise tegevuse planeerimiseks 30 minutit; 11.04.2019 kohtu dokumentidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi 30 minutit; 10.06.2019 tutvumiseks kohtu kirjaga 15 minutit; 14.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2019 nõudega tutvumiseks, veebilehele www.osta.ee päringu koostamiseks 45 minutit; 25.06.2019 kohtunõude täitmiseks 3 tundi 30 minutit; 07.08.2019 kostja 18.07.2019 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks, kohtunõude täitmiseks 3 tundi 30 minutit; 05.09.2019 tutvumiseks kohtukirja ja määrusega, sellega seonduvate toimingute tegemiseks 30 minutit.
Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
5.21.11.2017 ja 22.11.2017 tehtud toimingud ei ole põhjendatud ja kostja palub, et kohus ei võtaks arvesse nimetatud tegevustega seotud kulusid.
6.28.11.2017 on märgitud kuluna päring kinnistusregistrist, kuid hagiavaldusele ja hageja 05.02.2018 seisukohale sellist päringut lisatud ei ole.
7.Hagiavalduse koostamiseks on õigustatud 7 tunni asemel 6 tundi. Hagiavaldus on vormistatud 7 lehel. Tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Õigusteadmistega isik pani hagiavalduse kokku normides järge ajades, ilma et oleks pidanud laskuma keerulistesse analüüsidesse.
8.02.02.2018 tutvus hageja lepinguline esindaja taas kostja vastusega ja väidetavalt ka lisadega. Vastusega jupiti tutvumise ja selle tegevuse erinevalt nimetamisega kahel järgneval tabelireal nõustuda ei saa. Põhjendatud on 1,15 tundi.
9.30.05.2018 menetlustoimingu osas jääb kostjale arusaamatuks, milliste tõenditega hageja lepinguline esindaja täpselt tutvus. E-toimikus on küll märge, et kostja esitas 2 menetluslikku saadetist 18.04.2018 ja 20.04.2018, kuid e-toimikus puudub märge, et need oleks edastatud hagejale ja/või tema lepingulisele esindajale. Ka puudub e-toimikus märge, et hageja lepinguline esindaja oleks esitanud seisukoha nende kohta. Kostja aktsepteerib 2 menetlusliku saadetisega tutvumise ajana kokku 1 töötunni.
10.Menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole vajalik ega põhjendatud kulu.
11.26.06.2018 valmistus hageja lepinguline esindaja kohtuistungiks ning töötas selleks läbi tsiviilasja materjale, mille põhjendatud kuluks on 0,35 töötundi.
12.Ülejäänud maakohtus kantud menetluskulude kohta kostjal pretensioone ei ole. Samuti aktsepteerib kostja riigilõivu 700 eurot.
13.Apellatsiooniastme menetluskulude tabeli esimene rida (23.07.2018) kirjeldab Harju Maakohtu otsusega seonduvaid toiminguid, mis kostja hinnangul ei ole seotud apellatsioonimenetlusega. Kostja palub, et kohus ei võtaks arvesse nimetatud toimingutega seotud menetluskulusid.
14.08.08.2018 tutvus hageja kostja e-kirjaga. Kostja eeldab, et jutt käib kostja 07.08.2018 e-kirjast, milles ei ole mainitud kordagi sõna kompromiss, e-kiri oli kirjutatud kostja esindaja kui kolme isiku lepingulise esindaja poolt, e-kiri käsitles Nordline Project OÜ nõuet Kadriorg kohvik restoran OÜ vastu ja sellega seotud pandiõiguse teostamist. Seega ei ole see menetluskulu seotud apellatsioonimenetlusega.
15.15.08.2018 kohtumine kostja esindajaga seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega ei ole seotud apellatsioonimenetlusega, kuna kohtumisel täpsustati poolte positsioone erinevates asjadest (sh erinevate varade müügist), kaardistati olukorda, võimaliku kompromissini jõudmine oli ainult üks ja väikene osa kohtumisel arutatust.
16.15.08.2018 telefoninõupidamine, 16.08.2018 e-kirja saatmine kliendile, 17.08.2018 suhtles kliendiga seoses võimaliku kompromissiga ja 23.08.2018 päring kohtule seoses otsuse jõustumisega ei ole seotud apellatsioonimenetlusega.
17.31.08.2018 tutvus hageja esindaja teist korda apellatsioonkaebusega. Kostja ei ole nõus korduva tutvumisega, mis ei ole apellatsioonkaebuse vastuse koostamise osa, sest korduv tutvumine toimus ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel.
18.25.06.2019 menetlusdokumendist oli asjakohane (10.06.2019 kohtukirjaga kooskõlas) ainult osa kuni punktini 2.1.6 ja menetlusdokumendi lisad 1 ja 2, sest Tallinna Ringkonnakohus võttis 05.09.2019 kohtumäärusega vastu hageja menetlusdokumendile lisatud 18 lisast 2 lisa ning seega ei olnud hageja menetlusdokumendi punktid 2.2 kuni 2.2.2.5 asjakohased. Seega on õigustatud õigusabi osutamise tööaja maht 2,5 töötundi.
19.07.08.2019 menetlusdokumendist oli asjakohane (10.06.2019 kohtukirjaga kooskõlas ning arvestades 05.09.2019 kohtumäärust) ainult osa kuni punktini 2.6 ja selle menetlusdokumendi lisa. Seega on õigustatud 3 töötundi.
20.Kostjal ei ole pretensiooni hageja esindaja 30.08.2018, 23.08.2018, 04.04.2019, 11.04.2019, 10.06.2019, 14.06.2019 ja 05.09.2019 toimingute osas. Maakohtu määrus
21.Maakohus rahuldas 01.04.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud
5250 eurot ja viivise. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 493 euro ulatuses.
22.Maakohus leidis, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 700 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Menetluskulu 3 euro kostjalt väljamõistmist seoses kinnistusregistrisse päringu tegemisega ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuivõrd hageja ei ole selgitanud kinnistusraamatusse tehtud päringu sisu ega vajalikkust. Samuti ei nähtu, et hageja oleks päringu vastuse esitanud kohtule tõendina.
24.Hageja õigusabikuludega seoses leidis maakohus, et hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hageja menetluskulude nimekirja alusel kulus hageja esindajal 21.11.2017 ja 22.11.2017 kostjale teate koostamiseks seoses sõiduauto omaniku vahetusega, telefonivestlusteks kliendiga seoses omandi tunnustamise hagiavalduse koostamisega ja kliendi informeerimiseks kostjale teate edastamisest kokku 1 tund 30 minutit. Kohus pidas põhjendatuks hageja esindaja eelnimetatud 21.11.2017 ja 22.11.2017 toiminguid üksnes 15 minuti ulatuses, mis on seotud telefonivestlusega kliendiga, kuna esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ning nende väljaselgitamiseks esindatavaga ka suhelda. Kohtu hinnangul ei ole kostjale teate koostamise ajakulu 1 tunni 15 minuti ulatuses seotud käesoleva kohtumenetlusega ning seega põhjendatud, kuivõrd nimetatud toimingud on tehtud enne hagi esitamist ega ole seotud hagi koostamisega.
25.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 30.05.2018 vastaspoole esitatud tõenditega tutvumiseks ja kohtule seisukoha koostamiseks seoses vastaspoole esitatud tõenditega 1 tund 45 minutit. Kohus ei pidanud hageja eelnimetatud ajakulu 1 tunni 45 minuti osas põhjendatuks, kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks 30.05.2018 esitanud seisukoha. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliste tõenditega hageja tutvus, mistõttu pole kohtul võimalik hinnata hageja esindaja toimingu põhjendatust.
26.Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja 26.06.2018 menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30 minuti ulatuses põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirja koostamise ajaline kulu ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud.
27.Kohtu hinnangul olid ülejäänud hageja esindaja toimingud põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Maakohus märkis, et peab põhjendatuks ka hageja esindaja hagejaga suhtlemise ajakulu, sh telefonivestlusi ja e-kirjade koostamist kliendile, kuna esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ja instruktsioone. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja ajakulu suhtluseks kostjaga seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega.
28.Kohus märkis, et kostja esitas vastuväite seoses hagiavalduse koostamise kuluga, leides, et see on põhjendatud üksnes 6 tunni ulatuses. Samuti oli kostja hinnangul põhjendatud hageja 02.02.2018 vastuse koostamise kulu üksnes 1,15 töötunni ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja 15.12.2017 hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 7 tunni ulatuses põhjendatud, võttes arvesse käesoleva vaidluse asjaolusid, hagiavalduse sisu ja mahtu ning esitatud lisasid. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses
hageja seisukoha mahu ja sisuga hageja esindaja 02.02.2018 vastuse koostamise ajakulu 2 tunni 15 minut ulatuses, kuivõrd hagejal tuli seisukoha koostamiseks analüüsida kostja vastuses esitatud vastuväited ning kostja esitatud tõendite asjakohasust.
29.26.06.2018 istungiks ettevalmistamise ja tsiviilasja materjalide läbitöötamise põhjendatud kulu pidas kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas nimetatud 1 tunni 15 minuti ulatuses. Kohus selgitas, et esindaja peab olema valmis istungil klienti esindama ja nii vastaspoole kui ka kohtu seisukohtadele ja küsimustele vastama, mistõttu pidas kohus põhjendatuks ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks 1 tundi 15 minutit, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja materjalide mahtu.
30.Kostja esitas vastuväite ka seoses asjaoluga, et hageja tutvus 31.08.2018 teist korda apellatsioonkaebusega, mis ei ole kostja hinnangul eraldiseisvalt põhjendatud, kuivõrd apellatsioonkaebusega korduv tutvumine on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise osa. Kohus märkis, et võttes arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning hageja vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja 30.08.2018 ja 31.08.2018 menetlustoiminguid nii apellatsioonkaebusega tutvumise kui ka vastuse koostamise osas kokku menetluskulude nimekirjas nimetatud 4 tunni 15 minuti ulatuses.
31.Kohus pidas põhjendatuks ka hageja esindaja 25.06.2019 kohtunõude täitmiseks kulunud ajakulu 3 tundi 30 minutit ja 07.08.2019 kohtunõude täitmiseks kulunud ajakulu 3 tundi 30 minutit, võttes arvesse 25.06.2019 dokumendi sisu ning esitatud asjakohaseid tõendeid ning samuti 08.08.2019 menetlusdokumendi sisu ja mahtu.
32.Maakohus pidas põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 32 tunni 30 minuti ulatuses.
33.Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega olid põhjendatud hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 4550 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus
34.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 osaliselt ja teha uus määrus, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 4025 eurot ja viivis ning jätta rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1578 euro ulatuses.
35.Maakohus tegi kulude väljamõistmisel arvutusvea. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5250 eurot ja jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 493 euro ulatuses, millest võib järeldada, et hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulusid 5743 eurot. Kostjale teadaolevalt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulusid 5603 eurot.
36.Kostja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud maakohtu menetluses olid mitte rohkem kui 2100 eurot ja apellatsioonimenetluses mitte rohkem kui 1925 eurot.
37.Maakohus pidas põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja ajalist kulu 32 tunni 30 minuti ulatuses, kuid kohus ei esitanud tabelit, kuidas sellise ajamahuni jõudis.
38.Maakohus ei arvestanud kostja 14.10.2019 esitatud vastuväiteid. Kostja toob esile, et hageja 25.06.2019 ja 07.08.2019 toimingute puhul hageja ei täitnud kohtu nõuet täpselt
ning seega ei saa vastavaid kulusid jätta täielikult kostja kanda. Mõlema toimingu puhul on põhjendatud hüvitada osaliselt, arvestades menetlusdokumentide sisu. Menetluse edasine käik
39.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
40.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
42.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas kostja hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 4025 eurot ületavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes kostja määruskaebuse vastuväidetest.
43.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
44.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja
põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
45.Järgmiseks vastab ringkonnakohus kostja määruskaebuse väidetele hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.
46.Esmalt märgib ringkonnakohus, et põhjendamatu on kostja etteheide maakohtule, nagu ei oleks kohus hageja menetlustoiminguid ja nende ajakulu jälgitavalt kontrollinud, kuna määruses ei ole esitatud sellekohast tabelit. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ja TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kontrollima menetlusosalise kulude põhjendatust ja vajalikkust ning võtma kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha ning seejuures peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kontrollitav. Ringkonnakohus möönab, et mahukama asja puhul võib tabelina vormistatud kujul olla menetluskulude arvutuskäik lihtsamini jälgitav, kuid eeltoodu ei tähenda, et kohtu järeldused ajakulu mahu osas peavad tingimata olema kajastatud tabelina. Käesoleval juhul on vaidlustatud määruses kohtu järeldused ja arvutuskäik esitatud jälgitavalt, mistõttu kostja etteheide ei ole põhjendatud.
47.Seoses määruskaebuses etteheidetud võimaliku maakohtu arvutusveaga märgib ringkonnakohus järgmist. Kostjal on jäänud tähelepanuta, et hageja esitas 27.06.2018 maakohtule 2 menetluskulude nimekirja, millest teine kajastab 1 tunni ulatuses kohtuistungil esindamise ajakulu ja istungijärgset nõupidamist kliendiga seoses võimalik kompromissi sõlmimisega. Nimetatud menetluskulude nimekiri on jäänud maakohtul pabertoimikusse lisamata, kuid menetlusdokument nähtub kohtute infosüsteemist ja see tehti kostja lepingulisele esindajale nähtavaks 22.11.2019. Ringkonnakohus möönab, et menetluskulude osas vastuväidete esitamise tähtajaks ei olnud kostjale hageja 27.06.2018 istungijärgselt esitatud menetluskulude nimekiri avalikus e-toimikus nähtavaks tehtud, kuid maakohtu menetluslik eksimus ei ole viinud lõppjärelduses ebaõige lahendini. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis 27.06.2018 istung 31 minutit ja maakohus andis pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks (I kd, tl 85-86). Maakohus pidas ajakulu 1 tund nimetatud toiminguteks vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Seega taotles hageja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamist 3048 euro ulatuses (2208+700+140) ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamist 2695 euro ulatuses, s.o kokku 5743 euro ulatuses. Arvestades, et maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 5250 euro osas, on maakohus õigesti arvutanud, et 493 euro osas tuleb taotlus jätta rahuldamata.
48.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis kostja vastuväited hageja apellatsioonimenetluse kuludele tähelepanuta. Maakohus vastas kõigile kostja vastuväidetele ja põhjendas, miks kohtu hinnangul on hageja menetlustoimingud menetluskulude nimekirjas märgitud mahus vajalikud ja põhjendatud. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et kohus tema vastuväited tähelepanuta jättis.
49.Seoses kostja vastuväidetega hageja apellatsioonimenetluse kuludele märgib kolleegium, et kostja ei eita, et ajavahemikul 08.08.2018 – 17.08.2018 pidasid pooled
läbirääkimisi. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas poolte kokkusaamistel keskenduti üksnes käesolevat vaidlust puudutavatele küsimustele või arutati ka muid probleeme. Riigikohus on leidnud, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nädala jooksul kokku 2 tundi 45 minutit läbirääkimisteks märgitud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud. Seega puudub ringkonnakohtul alus vastavasse diskretsiooniotsustusesse sekkuda.
50.Kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks (1 tund) ja sellele vastuse koostamiseks 3 tundi 15 minutit ei ole ülemäärane ajakulu, isegi kui hageja esindaja tutvus apellatsioonkaebusega erinevatel päevadel.
51.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus mõistis põhjendamatult välja menetluskulu hageja 25.06.2019 ja 07.08.2019 toimingute eest, kuna kostja hinnangul ei täitnud hageja nende toimingute puhul kohtu nõuet täpselt ning seega ei saa vastavaid kulusid jätta täielikult kostja kanda. Maakohus võttis arvesse 25.06.2019 ja 08.08.2019 esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning esitatud asjakohaseid tõendeid. Asjaolu, et ringkonnakohus ei võtnud kõiki hageja 25.06.2019 esitatud tõendeid vastu, ei tähenda, et nimetatud menetlusdokumendi koostamine ei olnud märgitud mahus põhjendatud.
52.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
53.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.