Nordline Project OÜ hagi R. B. vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordline Project OÜ (registrikood 11214773, asukoht Männimetsa tee 6, Järveküla, Rae vald 11218 Harju Maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat KalleKaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, epost [email protected]); Kostja: R. B. (isikukood xxx, elukoht xxxe-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Aare Nahk (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
27.juunil 2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper, kostja lepinguline esindaja Aare Nahk.
Juures viibis
Sekretär Kertu Altin
Resolutsioon
1.Rahuldada Nordline Project OÜ hagi R. B. vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Kohustada R. B.t (isikukood xxx) andma nõusolek kustutada Maanteeameti liiklusregistrist sõiduki Chevrolet Corvette C5 (reg nr xxx) omanikukanne R. B. (isikukood xxx) kohta ja kanda sõiduki Chevrolet Corvette C5 (reg nr xxx) omanikuna sisse Nordline Project OÜ (registrikood 11214773). Asendada R. B. (isikukood xxx) nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
3.Jätta jõusse 19.12.2017 ja 22.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti Maanteeameti Liiklusregistrisse sõiduki Chevrolet Corvette C5 (riikliku registrimärgiga xxx) käsutamise keelumärge Nordline Project OÜ (registrikood
11214773) kasuks. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud R. B. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja K. - OÜ (registrikood xxx) vahel oli sõlmitud üürileping, mille alusel K. - OÜ üüris hagejalt ruume. Seoses asjaoluga, et K. - OÜ üürilepingust tulenevat üüri ja kommunaalteenuste arvete tasumise kohustust ei täitnud, esitas hageja 20.09.2017 K. OÜ-le nõudeavalduse võlgnevuse, viiviste ja menetluskulude tasumiseks ning teate panditud esemete müügi kohta. Nimetatud dokumendis teatas hageja K. - OÜ-le, et on seadnud pandiõiguse muu hulgas sõiduautole Chevrolet Corvette registrimärgiga xxx ning juhul, kui K. - OÜ oma võlgnevust hageja ees 21.10.2017 ei tasu, müüb hageja K. - OÜ vara, mis oli üüripinnal ning millele kohaldus üürileandja pandiõigus, avalikul enampakkumisel veebilehel xxx.
2.K. - OÜ ei tasunud 21.10.2017 oma võlgnevust ega teatanud hagejale, et üüripinnal asub kolmandate isikute vara, mistõttu müüs hageja K. - OÜ poolt kasutataval üüripinnal asunud vara, sh eelmainitud sõiduauto avalikul enampakkumisel. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse juhtivuurija Margus Semjonovi poolt edastatud teatest nähtub, et kostja esitas 23.10.2017 Politsei-ja Piirivalveametile süüteoteate, milles väitis, et on avalikul enampakkumisel oleva sõiduauto omanik. Nimetatud teate alusel sai hageja teada, et üüripinnal olnud ese võis kuuluda kolmandale isikule ning selle võimalik omanik on kostja.
3.Kuna K. - OÜ ei teavitanud hagejat enne vara üüripinnale paigutamist, et sõiduauto ei kuulu talle ning samuti ei teavitanud kostja hagejat avaliku enampakkumise käigus, et kostjale kuulunud vara asus hageja üüripinnal, võõrandas hageja sõiduauto enampakkumisel õiguspäraselt. Hageja kinnitab, et enne 23.10.2017 Politsei- ja Piirivalveameti süüteoteate kättesaamist ei olnud ta teadlik, et sõiduauto kuulub kostjale.
4.Kostja on asunud seisukohale, et hagejal on X OÜ (pankrotis) ees kohustus summas 16 000 eurot ning seetõttu ei olnud hagejal õigust oma üüripinnal X OÜ (pankrotis) olevat vara arestida. Hagejal ei ole X OÜ (pankrotis) ees mingeid kohustusi. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, milles seisneb hageja väidetav kohustus X OÜ (pankrotis) ees. Isegi, kui eeldada kostja väite õigsust, siis ei puutu see käesolevasse vaidlusesse, sest üürileping oli sõlmitud hageja ja K. - OÜ vahel ning K. - OÜ-l oli hageja ees kohustus, mida ta ei täitnud. Selle tulemusel oli hagejal õigus kasutada VÕS § 305 lg-st 1 tulenevat üürileandja pandiõigust.
5.Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek teha Maanteeameti poolt peetavas liiklusregistris sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, osas järgmised muudatused: kustutada R. B. (isikukood xxx) omanikukanne sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, kohta; kanda sisse sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, omanikuna Nordline Project OÜ (registrikood 11214773); asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei mõista, kuidas on võimalik Nordline Projekt OÜ-l varastada kostjalt kostja enda rahade eest ostetud auto. Kostja ostis auto A.M. N.i käest. Nordline Projekt OÜ omanik teadis, et see auto kuulub kostjale.
7.X OÜ on pankrotis ja Nordline Projekt OÜ-l on saamata 10 000 eurot, aga Nordline Projekt OÜ on X OÜ-le võlgu lähedalt 16 000 eurot.
8.Kostja ei ole enam sõiduauto registreerimisnumbriga xxx omanik. Auto on müüdud ja uus omanik on registreeritud 25.12.2017 välismaal. Kostja ei saa vastutada kellegi teise vara eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Asjas puudub vaidlus, et kostja on kantud Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduauto Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, omanikuna. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat andma nõusolek kustutada Maanteeameti liiklusregistrist kostja kohta tehtud omanikukanne ning kanda omanikuna sisse hageja. Nimelt oli hagejal sõlmitud K. - OÜ-ga üürileping, millest tulenevad kohustused jättis K. - OÜ hageja ees kohaselt täitmata ning hageja kasutas üürileandja pandiõigust ja müüs enampakkumisel hagejale kuuluva vara, sealhulgas sõiduauto Chevrolet Corvette C5. Hageja sai alles 23.10.2017 PPA teatest info, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 omanik ei olnud K. - OÜ, vaid kostja. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hagejal on teiste ettevõtete ees võlgnevusi ning hagejale oli juba sõiduauto pantimisel teada, et tegemist oli kostjale kuuluva sõidukiga.
11.Kohus leiab, et hageja nõude saab lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 alusel. VÕS § 305 lg-st 1 tulenevalt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-11 p-s 12 asunud seisukohale, et üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. VÕS § 305 lg-test 1 ja 2 tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 40.2 selgitanud, et VÕS § 305 lg 1 esimesest lausest tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele võivad eelneda vaid sellised kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürnikule, või mis olid omaniku või eelmise valdaja valdusest tahtevastaselt välja läinud (VÕS § 305 lg 3). VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 12). AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Eelnev kehtib olenemata sellest, kes on teine lepingupool.
13.Kohus leiab, et olukorras, kus puudub vaidlus, et OÜ-l K. - oli hageja ees üürilepingust tulenev võlgnevus, oli hagejal VÕS § 305 lg 1 ja eelviidatud Riigikohtu lahendite alusel õigus kasutada pandiõigust hageja ruumides asuvate OÜ K. - esemete, sealhulgas sõiduauto Chevrolet Corvette C5 suhtes. Hageja pandiõiguse teostamine oleks olnud VÕS § 305 lg 3 alusel välistatud üksnes seoses selliste esemetega, mille puhul hageja teadis enne üürilepingu lõppemist, et tegemist ei ole OÜ-le K. - kuuluva vallasvaraga.
14.Kohus on kostjale 16.02.2018 e-kirjas (tlk 49) selgitanud, et olukorras, kus kostja väidab, et hageja oli teadlik, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 (reg nr xxx) kuulus kostjale, tuleb kostjal vastavat asjaolu tõendada. Kohtu hinnangul on tegemist just kostja tõendamiskoormisega, kuna hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.o et hageja ei olnud teadlik, et sõiduki omand kuulub tegelikkuses kostjale, mitte K. - OÜ-le. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hageja oli asjaolust, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 kuulus kostjale, mitte OÜ-le K. -, enne üürilepingu lõppemist teadlik. Seega on kostja väited paljasõnalised ning kohtul puudub alus asuda seisukohale, et hagejal oli sõiduauto suhtes pandiõiguse teostamisel info, et tegemist ei ole K. - OÜ-le kuuluva varaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja teostanud pandiõigust õiguspäraselt, müünud sõiduauto avalikul enampakkumisel ning kostja on kaotanud omandiõiguse vaidlusalusele sõidukile.
15.Kostja on käesolevas asjas esitanud vastuväited, et kostja ei ole enam vaidlusaluse sõiduki omanik ning et hagejal oli võlgnevusi X OÜ ees. Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega selgitusi, millest lähtuvalt on käesoleva vaidluse lahendamise aspektist oluline küsimus, kas hageja ja X OÜ vahel võis olla võlgnevusi või täitmata kohustusi. Kohus märgib, et antud juhul tulenes hageja pandiõigus asjaolust, et OÜ-l K. oli hageja ees üürivõlgnevus, ning nimetatud väidet ei ole kostja vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis selle ümber lükkaksid.
16.Seoses kostja väitega, et kostja ei ole enam sõiduauto Chevrolet Corvette C5 omanik ning see on nüüd registreeritud välismaal, märgib kohus, et käesolevas asjas on 19.12.2017 ja 22.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille raames vaidlusaluse sõiduki suhtes kanti Maanteeameti liiklusregistrisse keelumärge. Maanteeamet on kohtule edastanud teate, et keelumärge on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud 27.12.2017 (tlk 21). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus alates 27.12.2017 on sõiduki osas kantud Maanteeameti liiklusregistrisse keelumärge, puudub kohtul alus kahelda, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 on Maanteeameti liiklusregistris jätkuvalt registreeritud kostja nimele.
17.Kostja on esitanud vastuväite, et sõiduk on registreeritud välismaal, kuid ei ole esitanud vastava väite tõendamiseks nõuetekohaseid tõendeid. Kohus on 16.02.2018 e-kirjas viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-141-13 p-le 17, mille kohaselt kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus on kostjale selgitanud, et kostja peab iga tõendi, mida kostja kohtule esitab, puhul välja tooma, mida ta konkreetse tõendiga tõendada soovib, ning millisest tõendi osast vastavad asjaolud ilmnevad. Kohus viitas ka TsMS § 33 lg-le 1, mille kohaselt peavad kõik dokumendid ja tõendid olema kohtule esitatud eesti keeles või koos eestikeelse tõlkega. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb kõigi võõrkeelsete tõendite osas esitada eestikeelne tõlge. Kohus hoiatas, et kui kostja ei esita kohtu antud tähtajaks tõendite eestikeelseid tõlkeid ega selgita, mida kostja iga tõendiga tõendada soovib, jätab kohus kostja esitatud tõendid tähelepanuta ega arvesta neid asja lahendamisel.
18.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille osas kostja oleks järginud kohtu antud juhiseid, seega tuleb kostja esitatud tõendid tähelepanuta jätta. See tähendab, et kostja ei ole ühegi oma väite osas esitanud nõuetele vastavaid tõendeid ning kõik kostja vastuväited on paljasõnalised.
19.Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et kostjat tuleb TsÜS § 68 lg 5 alusel kohustada andma tahteavaldus kustutada Maanteeameti liiklusregistrist Chevrolet Corvette C5, registreerimisnumbriga xxx, osas kostja kohta tehtud omanikukanne ning kanda omanikuna sisse hageja.
21.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas on kohus 19.12.2017 ja 22.12.2017 määrustega kohaldanud hagi tagamise abinõu, millega kanti Maanteeameti Liiklusregistrisse sõiduki Chevrolet Corvette C5 (riikliku registrimärgiga XXX) käsutamise keelumärge Nordline Project OÜ (registrikood 11214773) kasuks. Võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi, tuleb hagi tagamine jõusse jätta. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.