lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-8195/6

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-8195/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

Harju Maakohus Andres Suik 12.06.2020, Tallinn Triin Taada 2-20-8195 X X avaldus OÜ X (kustutatud) likvideerimise algatamiseks ja likvideerija määramiseks 3500 eurot Avaldaja: X X (isikukood xxx, elukoht x, e-post: x); Avaldaja volitatud esindaja: X X (x, e-post: x); Puudutatud isik: OÜ X (kustutatud x, registrikood x). Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus ja algatada OÜ X (kustutatud, registrikood x) likvideerimismenetlus. Määrata OÜ X (kustutatud) likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood xxx, aadress xxx, e-post: xxx, telefoninumber xxx). Kohustada likvideerijat pankrotihaldur Ly Müürsoo viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja OÜ X registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 12. veebruariks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Jätta menetluskulud OÜ X (kustutatud) kanda. Välja mõista OÜ-lt X (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot avaldaja X X kasuks. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerija kaudu OÜ-le X (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 12.06.2020. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

2-20-8195

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:  lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);  esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);  koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);  koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);  avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);  rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);  koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);  esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);  esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);  andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).  Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.OÜ X kustutati registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 3 alusel 13.03.2020 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas 04.06.2020 Harju Maakohtule avalduse täiendava likvideerimise läbiviimise nõudes, mille kohaselt kuulub puudutatud isikule xxx OÜ osalus ja osaühingu vara on seega jaotamata. Avaldaja palub kohtul otsustada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks avaldaja. Avalduselt on tasutud riigilõiv 50 eurot.
2.Kohus jättis avalduse 10.06.2020 määrusega käiguta, ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruses viidatud puudused hiljemalt 18.06.2020, mh esitama uue likvideerija kandidaadi ja tema kirjaliku nõusoleku koos põhistustega ning seisukohaga likvideerija tasu ja kulude osas

2 (4)

2-20-8195 või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele. Kohus selgitas, et käesoleval juhul on tegemist likvideerimisega ÄS § 60 lg 5 tähenduses.

3.Avaldaja tasus 10.06.2020 likvideerija kulutuste katteks ettemaksu 300 eurot kohtu arvele ja palus kohtul ise likvideerija leida.
4.Kohtu ettepanekul on puudutatud isiku likvideerija ülesandeid nõus täitma pankrotihaldur Ly Müürsoo, kes esitas 11.06.2020 kohtule vastava kirjaliku nõusoleku.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ning ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
7.ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.
8.Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara (osalus ettevõttes X OÜ). Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
9.Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on likvideerijana tegutsenud ka varem, sh kohtu poolt määratud likvideerijana. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid pankrotihaldur Ly Müürsoo likvideerijaks nimetamise.
10.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ‒ 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma. Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.

3 (4)

2-20-8195

11.Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 8 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
12.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. Avaldaja on tasunud likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks kohtu deposiiti ettemaksuna 300 eurot.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
14.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 11 kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.
15.Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
16.Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium