lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-6064/37

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-6064/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 196 lg 21Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korralTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-6064/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.04.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Malerba OÜ14041735(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-6064

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX hagi Malerba OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.04.2020 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

XX määruskaebus Hageja: XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Kostja: Malerba OÜ (registrikood 14041735), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 01.04.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
3.Malerba OÜ taotlus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata Malerba OÜ määruskaebemenetluse menetluskulude suuruseks 312,50 eurot.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 197Tagatise andmiseks tähtaja määramine
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
Välja mõista XX-lt Malerba OÜ kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud 312,50 eurot. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (312,50 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 koostoimes TsMS § 423 lg 1 p-ga 12). Ülejäänud osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagi ja menetluse käik

1.XX (hageja) esitas 18.04.2019 Harju Maakohtule hagi Malerba OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.11.12.2019 esitas kostja maakohtule taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks.
3.28.01.2020 määrusega kohustas maakohus hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatisena 1875 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul alates vastava määruse jõustumisest. 10.02.2020 esitas hageja määruse peale määruskaebuse. 09.03.2020 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.01.2020 määrus jõustus.
4.20.03.2020 esitas hageja maakohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ja tagatise maksmise viisi muutmiseks.
5.24.03.2020 määrusega jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata.
6.23.03.2020 esitas kostja maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 775 eurot. Kostja palus hüvitada õigusabikulud seoses järgmiste toimingutega: 11.12.2019 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja selleks tõendite kogumine (3,2 tundi); hageja 10.02.2020 määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (2 tundi); hageja 20.03.2020 taotlusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine (1 tund). Kostjale osutati õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta).
7.24.03.2020 esitas hageja kostja menetluskulude osas vastuväite, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kulude jätmisel hageja kanda jätta kulud hagejalt välja mõistmata. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 01.04.2020 määrusega hagi läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 755 eurot ja viivise.
9.Maakohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
10.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja leidis, et käesolevas asjas ei esine aluseid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul oli kostja kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabile kulutatud aeg oleks põhjendamatult suur. Kostja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel kostja märgitud ulatuses oli kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades dokumentide sisukust ja mahtu.
11.Vastuseks hageja seisukohale, et kostjal ei saa menetluskulude tagatise nõudmisel tekkida õigusabikulusid enne hagile sisulise vastuse koostamist, leidis maakohus, et menetluskulude tagatise taotluse koostamine on samuti advokaadi töö. Kohtu hinnangul on tegu sedavõrd spetsiifilise tsiviilkohtumenetlusliku taotlusega, et on õigustatud selle koostamiseks advokaadi õigusabi kasutamine. Kohtupraktikas ei ole kujundatud välja ühtset seisukohta, et taotluse rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel peaks jätma vastava taotluse koostamise kulud täielikult või osaliselt välja mõistmata. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse rahuldamine/rahuldamata jätmine on kohtu diskretsioon, milles kohtul on ulatuslik kaalutlusruum. Vastavat taotlust esitades on pooltel väga raske ette näha, kas ja millises mahus kohus selle rahuldab. Seetõttu oleks ebamõistlik jätta taotluse osalisel rahuldamisel kostja ilma õigusabile kulunud raha hüvitamisest menetluskulude näol. Ühtlasi märkis kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks esitanud menetluskulude tagatise saamiseks taotluse täpselt sellises summas nagu kohus selle rahuldas, ei oleks selle koostamisele ilmselt kulunud vähem aega ja see ei oleks mõjutanud vastavale toimingule kulunud menetluskulude suurust. Määruskaebus
12.Hageja esitas 21.04.2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 01.04.2020 määruse ja saata asi menetlemiseks Harju Maakohtule, alternatiivselt teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus jätab jõusse 01.04.2020 määruse hagi läbivaatamata jätmise osas, siis tühistada määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 64 lg 1 ja § 423 lg 1 p 12 ning jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Tagatise maksmise tähtaja pikendamise ja/või tasumise viisi muutmise taotluse rahuldamata jätmine, hagi läbivaatamata jätmine ning kostja ülemääraste menetluskulude väljamõistmine rikub hageja õigust pöörduda kohtusse.
14.Maakohus jättis 24.03.2020 määrusega põhjendamatult rahuldamata hageja 20.03.2020 taotluse tagatise tähtaja pikendamiseks ja/või tasumise viisi muutmiseks. Hageja palub ringkonnakohtul võtta määruskaebuse lahendamisel seisukoht tähtaja pikendamata jätmise õigusvastasuse kohta ja tuvastada, et maakohtu poolt hageja 20.03.2020 taotluse rahuldamata jätmine ei olnud põhjendatud ning kohus pidanuks hagejale antud tähtaega pikendama ja/või kaaluma ka tasumise viisi muutmist.
15.Hageja taotles tagatise tasumise tähtaja pikendamist ja/või tasumise viisi muutmist enne tasumise tähtaja saabumist ja põhjusel, et ta haigestus ägedal kujul covid-19 viirusesse, oli ranges isolatsioonis ja riigis oli välja kuulutatud eriolukord. Õiglane lahendus oleks olnud see, kui maakohus hageja põhistatud avalduse alusel oleks vähemalt pikendanud (aga põhjendatud olnuks ka tasumise viisi muutmine) kohtu määratud menetlustähtaega. Maakohus eksis, väites, et ta praeguses õiguslikus olukorras seda teha ei saa. TsMS § 64 lg 1 alusel olnuks kohtul õiguslik võimalus pikendada tähtaega, kuna hagejal oli selleks mõjuv põhjus. Hagi läbivaatamata jätmise määrus on põhjendamata.
16.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Ebaõiglane on jätta kulud hageja kanda.
17.Kostjal ei saa menetluskulude tagatise nõudmisel tekkida õigusabikulusid enne hagile sisulise vastuse koostamist 775 euro ulatuses. Tagatise taotlusega seonduv ei ole niivõrd keeruline ülesanne, et selle eest tuleb vastaspoolelt välja mõista 775 eurot. Menetluse edasine käik
18.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult vaidlustatud määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel, kuna hageja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Tagatise tasumise tähtaeg tulenes jõustunud määrusest ja oli seega täitmiseks kohustuslik. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Vaatamata sellele, et hageja ei saanud vaidlustada maakohtu 24.03.2020 määrust, millega maakohus jättis rahuldamata hageja 20.03.2020 taotluse tagatise tähtaja pikendamiseks ja/või tasumise viisi muutmiseks, palus hageja käesoleva määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtul võtta seisukoht tähtaja pikendamata jätmise õigusvastasuse kohta ja tuvastada, et maakohtu poolt hageja 20.03.2020 taotluse rahuldamata jätmine ei olnud põhjendatud. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
23.TsMS § 64 lg 1 järgi võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kostja menetluskulude katteks tagatise maksmise tähtaeg on kohtu poolt määratud tähtaeg ja seadusest ei tulene menetlusosalisele õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus enda määratud menetlustähtaja pikendamata jätab.
24.TsMS § 196 lg 21 kohaselt võib kohus, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Eelduslikult kontrollib maakohus TsMS § 196 lg 21 eeldusi kostja taotluse lahendamisel. Käesolevas asjas tugines hageja tagatise suuruse vähendamisele ja selle ositi tasumise võimaldamisele ka 10.02.2020 määruskaebuses. Seega on tagatise suuruse ja tähtaja pikendamise põhjendatust hinnanud ka ringkonnakohus 09.03.2020 määruse tegemisel. Hageja esitas 20.03.2020 taotluse pärast 28.01.2020 määruse jõustumist, millega oli

määratud tagatis tasumisele ühekordse summana. Seega leidis maakohus õigesti, et 20.03.2020 taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud.

25.Hageja vaidlustas ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus põhjendatult TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta TsMS § 162 lg 4 alusel osaliselt või tervenisti menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus hindab igas vaidluses eraldi, kuidas konkreetses asjas esile toodud asjaolud võimaldavad menetluskulud jaotada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis praegusel juhul menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks asjaolust, et hageja pidi enda hinnangul kohtusse pöörduma tingituna kostja ebaseaduslikust (kuritegelikust) käitumisest, ega ka faktist, et hageja haigestus ajal, kui saabus tagatise tasumise tähtaeg. Vaatamata sellele, et hagejal oli tagatise määrusele kaebeõigus, pidi hageja alates maakohtu 28.01.2020 tagatise määruse kättesaamisest 31.01.2020 arvestama määratud tagatise suuruse ja tähtajaga, samuti asjaoluga, et kui ta määratud tagatist ei tasu, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbivaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väljatoodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
27.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
28.Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindaja töö mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
29.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
30.Kostja esitas 27.05.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta määruskaebemenetluses menetluskulusid 312,50 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 2,5 tunni töö eest tunnitasuga 125 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas kuludele vastuväite, milles leidis, et need ei ole vajalikud ja põhjendatud, kuna kostja menetlusdokument sisaldab varem esitatud põhjendusi. Seoses eriolukorraga ja hageja haigestumisega viirusesse palus hageja kohaldada TsMS § 162 lg 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
31.Kolleegium leiab, et hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust jätta TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulusid poolte endi kanda. Hageja haigestumine ja riigis kehtinud eriolukord ei muuda menetluskulude kandmist hageja poolt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.
32.Kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt koostas kostja esindaja vastuse määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma hageja määruskaebuse ja selle lisadega. Kolleegium peab kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatuks. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud ilma käibemaksuta.
33.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku 312,50 eurot (2,5x125). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Hagi läbivaatamata jätmise määruse muutmata jätmise osas ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 427). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja