A M’i hagi Malerba OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A M (isikukood xxx), elukoht xxx
jätmine,
menetluskulude
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat M J, e-post: xxx Kostja: Malerba OÜ (registrikood 14041735), asukoht Ülikooli tn 6a-610, 51003 Tartu, e-post: [email protected]; juhatuse liige S K (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T M, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A M hagi Malerba OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
Välja mõista hagejalt A M kostja Malerba OÜ kasuks käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik 1(4)
1.A M esitas 18.04.2019.a Harju Maakohtule hagi Malerba OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.28.01.2020.a määrusega kohustas kohus hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatisena 1 875 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul alates vastava määruse jõustumisest.
4.10.02.2020.a esitas hageja määruse peale määruskaebuse.
5.09.03.2020.a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.01.2020.a määrus jõustus.
6.20.03.2020.a esitas hageja kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ja tagatise maksmise viisi muutmiseks.
7.24.03.2020.a määrusega jättis kohus hageja taotluse rahuldamata.
8.23.03.2020.a esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 775 eurot.
9.24.03.2020.a esitas hageja kostja menetluskulude osas vastuväite, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kulude jätmisel hageja kanda jätta kulud hagejalt välja mõistmata.
Kohtumääruse põhjendused
10.TsMS 197 sätestab, et kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
11.Kohus on menetluskulude tagatise suuruse (1 875 eurot) kindlaks määranud 28.01.2020 määrusega ja kohustanud hagejat tasuma seda ühes osas (ühe maksena) hiljemalt 14 päeva jooksul alates maakohtu määruse jõustumisest. Määrus on läbinud määruskaebemenetluse ja jõustunud 09.03.2020. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks tagatist tasunud, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
12.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Hageja on palunud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja viitab sealjuures enda raskele haigusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine aluseid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on 2 (4)
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt RKTKm nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtuväliste kulude osas. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kostja palub hüvitada õigusabikulud seoses järgmiste toimingutega: 11.12.2019 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja selleks tõendite kogumine (3,2 tundi); hageja 10.02.2020 määruskaebusega tutvumine ja sellele kohtu 19.02.2020 kirjas nõutud 26.02.2020 vastuse koostamine (2 tundi); hageja 20.03.2020 taotlusega tutvumine ja sellele 23.03.2020 seisukoha koostamine (1 tund).
16.Kohtu hinnangul on kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabile kulutatud aeg oleks põhjendamatult suur. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
17.Hageja leiab, et kostjal ei saa menetluskulude tagatise nõudmisel tekkida õigusabikulusid enne hagile sisulise vastuse koostamist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tagatise taotluse koostamine on samuti advokaadi töö. Sealjuures on kohtu hinnangul tegu sedavõrd spetsiifilise tsiviilkohtumenetlusliku taotlusega, et on õigustatud selle koostamiseks advokaadi õigusabi kasutamine. Täiendavalt märgib kohus, et ka väljakujunenud kohtupraktikas on aktsepteeritud menetluskulude tagatise taotluse ja selle rahuldamisel esitatud määruskaebusele vastuse koostamiseks kasutatud õigusabi kulude eest kostja kasuks menetluskulude väljamõistmist.
18.Kohtupraktikas ei ole kujundatud välja ühtset seisukohta, et taotluse rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel peaks jätma vastava taotluse koostamise kulud täielikult või osaliselt välja mõistmata. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse rahuldamine/rahuldamata jätmine on kohtu diskretsioon, milles kohtul on ulatuslik kaalutlusruum. Vastavat taotlust esitades on pooltel väga raske ette näha, kas ja millises mahus kohus selle rahuldab. Seetõttu oleks ebamõistlik jätta taotluse osalisel rahuldamisel kostja ilma õigusabile kulunud raha hüvitamisest menetluskulude näol. Ühtlasi märgib kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks esitanud menetluskulude tagatise saamiseks taotluse täpselt sellises summas nagu kohus selle rahuldas, ei oleks selle koostamisele ilmselt kulunud vähem aega ja see ei oleks mõjutanud vastavale toimingule kulunud menetluskulude suurust.
19.Kostja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel kostja poolt märgitud ulatuses on kohtu hinnangul arvestades dokumentide sisukust ja mahtu, põhjendatud. 3 (4)
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning määrab hagejale kohustuse hüvitada kostjale menetluskulud summas 775 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.