11.juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
Kohtuasi
2-19-19785 Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ hagi X Xe vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
1788,18 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ (registrikood 11398891, asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Jaanus Stern Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)
Resolutsioon
1.Rahuldada Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ hagi X Xe vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista X Xelt Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ kasuks põhivõlg 1560 eurot, 35 eurot võla sissenõudekulu, 17.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63,38 eurot ja viivis alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest 1560 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud X Xe kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hageja nõue
1.Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ palus esitatud hagis tema kasuks välja mõista X Xelt (edaspidi kostja) 1663,38 eurot (sellest 1560 eurot põhinõue ja 103,38 eurot kõrvalnõuded) ja viivise alates 01.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest 1560 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale. Hagiavalduse asjaolud
2.17.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.04.2019 kliendilepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust. Kliendilepingu esemeks oli kassatsioonkaebuse esitamine kohtuasjas nr 2-16-18564. Kliendilepingu järgi oli kliendilepingu täitja vandeadvokaat M G . Advokaaditasus lepiti kokku kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest summas 1560 eurot.
3.Hageja lõpetas 22.04.2019.a kassatsioonkaebuse koostamise ja esitas selle tähtaegselt kohtule. Hageja esitas 25.04.2019 kostjale arve 1560 eurot koos käibemaksuga kassatsioonkaebuse koostamise eest kohtuasjas nr 2-16-18564 vastavalt kliendilepingu p-s
2.1.kokkulepitud eelarvele. Arve tasumise tähtaeg oli vastavalt arvele ja kliendilepingu p-s
2.2.kokkulepitule 05.05.2019. Kuivõrd 05.05.2019 oli pühapäev, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 136 lg 8 oli kostja kohustatud tasuma hiljemalt 06.05.2019. Kostja talle esitatud arvet ei tasunud. 07.05.2019 Riigikohtu kohtumäärusega kohtuasjas nr 2-16-18564 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja rahuldamata kostja taotluse tsiviilasjas nr 2-16-18564 menetluse peatamiseks. Riigikohtu poolt hageja tööle märkusi ei tehtud.
4.Kuivõrd kostja oli arve tasumisega viivituses, siis esitas hageja kostjale e-maili vahendusel (xxx) ja läbi arvesüsteemi 22.05.2019 meeldetuletuse tasuda arve. Kostja kinnitas mitte tasumist ja lubas tasuda lühida aja pärast. Hageja nõue on sissenõutav alates 07.05.2019. Hageja andis võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 järgi korduvalt 10.06.2019, 25.06.2019 ja 14.10.2019 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, mida kostja ei kasutanud. Kostja on VÕS § 100 mõttes enda kohustust rikkunud ja võlgneb seni hagejale 1560 eurot osutatud õigusabi eest. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud kliendilepingu punktis 1.2 kokkulepitut, mille alusel tulnuks hagejal kostjat esindada lähtudes usalduse ja koostöö põhimõttest advokatuuriseaduse ja advokaadi kutseeetika nõuetest. Kostja esitas hagejale 18.04.2019 enda poolt koostatud kassatsiooni koos viidetega. Hageja oli teadlik, millistel alustel kassatsioon tuleb koostada. Kostja ja hageja vahel toimusid veel mitmed kirjavahetused kassatsiooni sisu osas, ühes neist olid ka kostja poolsed selged juhised, mis kassatsioonis kindlasti olema peab. Kostja andis hagejale korralduse, et kassatsioonis peab olema lisatud kostja kassatsiooni punkt 4.24 lk 46. Hageja on kirjas vastanud “lisan sisse”, seega on tõendatud hageja poolne kinnitus. Hageja esitas kassatsiooni teistel alustel ja põhjendustel menetluskulude väljamõistmise vaidlustamise. Seega on hageja eiranud antud asjas kostja juhiseid ning käitunud kooskõlastamatult, rikkudes seega kliendilepingu punktis 1.2 kokkulepitut. Hageja poolne käitumine aitas kaasa sellele, et kostjalt on ebaseaduslikult välja mõistetud vaidlusaluses menetluses vastaspoolel
olnud kostjate menetluskulud summas 4896 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna kliendileping on tühine algusest peale ei olnud ka hagejal kostja vastu nõudeõigust tasu saamiseks, tuleb hagi jätta rahuldmata nõudeõiguse puudumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja pöördus advokatuuri poole tsiviilasjas 2-16-18564 advokaadi leidmiseks, et ta sõlmis hagejaga kliendilepingu ning, et ta ei ole hageja esitatud arvet tasunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping õigusabi osutamiseks on tühine ja kas kostjal on lepingust tuleneva õigusabi osutamise eest tasumise kohustus.
8.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selleks on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu txmine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
9.Riigikohtu otsuse 3-2-1-181-15, p-st 40 tuleneb, et „kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on txmist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.“
10.Poolte vahel 19.04.2019 sõlmitud lepinguga on tõendatud, et txmist oli õigusabi teenuse osutamise lepinguga. Lepingu punkti 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks kassatsioonkaebuse esitamine kohtuasjas nr 2-16-18564, mille esitamise tähtaeg oli 22.04.2019. Lepingu punkti
1.2.kohaselt õigusabi osutamisel lähtutakse usalduse ja koostöö põhimõttest, samuti advokatuuriseaduse ja advokaadi kutse-eetika nõuetest. Lepingu punkti 1.3. järgi oli kliendilepingu täitja vandeadvokaat M G . Lepingu punkti 2.1. kohaselt leppisid pooled kokku advokaaditasu suuruses 156 eurot tunnis (sh käibemaks), advokaaditasu kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest 1560 eurot (sh käibemaks) Kliendilepingu punkti 2.2. järgi kohustub klient tasuma advokaaditasu 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates.
11.Kassatsioonkaebusega, kaaskirjaga ja pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et hageja esitas kassatsioonkaebuse tähtaegselt - 22.04.2019, Riigikohtule. Järelikult täitis hageja kliendilepingus sätestatud kohustuse kohaselt s.o vastavalt lepingule. Arvega ja e-kirjadega on tõendatud, et hageja esitas 25.04.2019 kostjale arve 1560 eurot koos käibemaksuga kassatsioonkaebuse koostamise eest kohtuasjas nr 2-16-18564 vastavalt kliendilepingu p-s
2.1.kokkulepitud eelarvele. Arve tasumise tähtaeg oli vastavalt arvele ja kliendilepingu p-s
2.2.kokkulepitule 05.05.2019. Kostja 23.05.2019 kirjaga on tõendatud, et ta on arve kätte saanud. Vaidlus puudub, et arve on senini tasumata.
12.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale
lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
13.Hageja ja kostja ei leppinud kokku saavutatavas tulemuses, vaid kassatsioonkaebuse esitamises Riigikohtule. Seega vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma talle osutatud õigusabi eest lepingus kokkulepitud tasu 1560 eurot. Järelikult tuleb kostjalt 19.04.2019 kliendilepingu p 2.1., AdvS § 60 lg 1, VÕS § 619 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1560 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud.
15.Hageja on arvestanud viivist alates meeldetuletustes määratud ajast 1.06.2019 VÕS § 113 lg 1 alusel 8% aastas, mis hagiavalduse esitamise seisuga on viiviseraporti kohaselt muutunud sissenõutavaks summas 68,38 eurot. VÕS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest 1560 eurot alates 18.12.2019 kuni kohase täitmiseni.
16.VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetxvuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
17.Kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega ja väljastusteadetega on tõendatud, et hageja toimetas 10.06.2019 kostjale kätte esimese tasulise meeldetuletuse tähtkirjaga RR317104113EE, milles esitas kohustuse täitmise nõude tasuda võlgnetavad 1560 eurot ning 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuse saatmise kulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 lg 3, teise tasulise meeldetuletuse 25.06.2019 tähtkirjaga RR317175358EE kuluga 5 eurot ja kolmanda tasulise meeldetuletuse 14.10.2019 tähtkirjaga RR317827037EE kuluga 5 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 lg 3. Seega tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel hageja kasuks välja mõista 35 eurot.
18.Kostja on seisukohal, et ta jäi ilma lepingule vastavast kassatsioonist ning kostjale tekkis selle tõttu kahju.
19.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), lõike 2 p 1 alusel on olulise lepingurikkumisega eelkõige txmist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
20.Kohus on seisukohal, et kostja taganemise avaldus VÕS § 116 lg 1 alusel on õigustühine alljärgnevatel põhjendustel. Taganemise eelduseks on lepingu oluline rikkumine. Kohus tuvastas eelpool, et hageja täitis kliendilepingu kohaselt esitades tähtaegselt Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Kliendilepingust nähtuvalt ei seatud kliendilepingu tasumist sõltuvusse kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja rahuldamist. Seega ei olnud txmist tulemustasu kokkuleppega AdvS § 61 lg 3 järgi ja hageja ei kanna kassatsioonkaebuse menetlusse mitte võtmise ja rahuldamata jätmise riski. Samuti ei lepitud kliendilepingus kokku, millistele tingimustele peab kassatsioonkaebus vastama.
21.Riigikohus on korduvalt esile toonud, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (RK: 3-2-1-180-12, p 13; 2-153028/39, p 21.3; 219-1366/20, p 20). Riigikohtu juhendi järgi kassatsioonkaebuse koostajale peab kassatsioon olema võimalikult lihtne ja lühike. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja arvestas kostja juhistega põhjendatud ja mõistlikus ulatuses, hageja saatis 22.04.2019 kell 15:20 kostjale kassatsioonkaebuse projekti, millele palus tagasisidet hiljemalt 19:00 ning kostja saatis enda viimase tagasiside 22.04.2019 kell 21:31, millega hageja arvestas ja esitas kassatsiooni kell 22:16. Hageja oli kostja juhiseid arvestades kohustatud lähtuma kostja parimatest huvidest ning hoiduma teda kahjustavatest valikutest ning riskidest. Riigikohus vandeadvokaadi töös minetusi ei leidnud ning kostja pole ka seda Riigikohtu tõendanud. Asjaolu, et hageja ei nõustunud kopeerima kostja koostatud kassatsioonkaebuse põhjalt teksti ja seda allkirjastama, ei ole tõlgendatav juhise järgimata jätmisena. Seega ei ole hageja käsundit rikkunud.
22.VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab tganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus tõi lahendis 3-2-191-09 punktis 11 esile, et mõistliku tähtaja piir võib olla 3 kuu juures ja teatud juhtudel võib isegi kolm kuud olla ebamõistlikult suur.
23.Hageja ja kostja sõlmisid kliendilepingu 19.04.2019, hageja esitas kassatsioonkaebuse 22.04.2019 ja teavitas kostjat kassatsioonkaebuse menetlusse mitte võtmisest 07.05.2019. Hageja sai kostja taganemiseavalduse 29.01.2020 seega rohkem kui kaheksa kuud pärast kliendilepingu täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja esitas taganemise avalduse pärast mõistliku tähtaja möödumist, mistõttu ta on selle õiguse VÕS § 118 lg 1 alusel kaotanud (RK 3-2-1-165-09, p 10). Seega on poolte vahel 19.04.2019 sõlmitud kliendileping on kehtiv ja kuulub täitmisele.
24.Kostja hinnangul tuleb tuvastada kliendilepingu ja kassatsiooni tühisus, kui heade
kommetega vastuolus olev tehing. Kostja leiab, et kuna tühine tehing on seda algusest peale, siis selle tõttu ei olnud hagejal esindusõigust kassatsiooni esitamise jaoks.
25.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
26.Kostja väitel oli ta erakorralises olukorras TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes, kuna hageja oli terve Eesti Vabariigi peale ainuke vandeadvokaat, kes nõustus teda lühikese aja jooksul abistama. Kostja väited on paljasõnalised, kuna ta ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kas ja kui paljude vandeadvokaatidega ta proovis ühendust võtta ning millistel tingimustel kostja teenust soovis.
27.Kostja pole tõendanud enda olemist TsÜS § 86 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud olukorras. Kostja väited, et tasu 1560 eurot kassatsioonkaebuse koostamise eest oli kostjale peale surutud tasu, mis ei olnud hea tavaga kooskõlas, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus pidas lahendi 2-16-3785/114 punktis 31.4. põhjendatud tunnitasuks 200 eurot ilma käibemaksuta ja 240 eurot koos käibemaksuga. Seega oli poolte vahel sõlmitud kliendilepingu järgne tasu 156 eurot koos käibemaksuga ja kogutasuga 1560 eurot koos käibemaksuga vastavuses turutingimustega ja kohtupraktikas aktsepteeritav. Järelikult ei saa hageja küsitud tasu pidada turutingimustest kostja kahjuks hälbivaks ega vastavaks TsÜS § 86 lg 2 p 1 ebasoodsale tingimusele või TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes tasakaalust väljas olevaks.
28.VÕS § 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks ja lg 5, et kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.
29.Kostja taganemise avaldus VÕS § 97 lg 5 alusel on põhjendamatu, kuna lepinguga saadava väärtus ei ole vähenenud, sest lepingu sõlmimise aluseks ei ole olnud kostja ootused kassatsioonkaebuse tulemuse suhtes, aluseid lepingu muutmiseks ei ole ning avaldus on esitatud pärast VÕS § 118 lg 1 mõistliku tähtaja möödumist. Seega on kostja taganemise avaldus õigustühine.
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
33.Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.