lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8092/15

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-8092/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-8092

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Püssi Viru 4 KÜ (RK 80274154, Viru tn 4, Püssi, 43222) Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige): Ü. T. (e-post: xxx; xxx) Kostja: A. T., sünd xxx, xxx, xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta Püssi Viru 4 KÜ hagi A. T. vastu läbi vaatamata

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on kostja Püssis Viru tn 4 korterelamus korteri nr 64 omanik.

Kostja ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi, on jätnud tasumata osutatud majapidamisteenuste eest. Korteriühistu on esitanud igakuiselt kostjale arveid, pannes need postkasti. Võlg on tekkinud alates 01. novembrist 2014.a Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse seisuga 31.03.2017 3086, 19 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel.

2.20.12.2017.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. 07.06.2018.a määrusega jättis kohus hagi läbivaatamata. Maakohus leidis, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt. Hageja esitas maakohtu 07.06.2018.a. määrusele määruskaebuse. 27.09.2018.a. määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.06.2018.a. määruse ja saatis menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et võtnud hagiavalduse menetlusse, ei teinud maakohus kõike endast olenevat hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale ja kostjalt seisukohta saamiseks kohtumenetluse toimumiskoha kohta õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.25.04.2019.a. saatis maakohus Justiitsministeeriumi kaudu õigusabitaotluse Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule ning palus vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 1 ja 2 sätestatust tulenevalt hagiavalduse koos lisadega A. T.le kätte toimetada ja võtta temalt kirjalik seisukoht kas A. T. on nõus tema vastu esitatud hagi menetlemisega Eesti kohtus. 10.06.2020.a. sai Viru Maakohus Justiitsministeeriumilt Vene Föderatsiooni Jaroslavli linna Lenini rajooni kohtult saabunud teate ja tagastatud materjalid - A. T.le ei olnud võimalik hagimaterjale kätte toimetada ega seisukohta küsida.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus jätab hagi läbi vaatamata.

5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (TsMS § 70 lg 1). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).
6.Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti -Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti -Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja A. T. on Venemaa Föderatsiooni kodanik (III kd, tl 44) Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.
7.Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab xxx. Isegi xxx korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei osalenud ostja isiklikult, vaid volikirja alusel tegutseva esindaja kaudu. xxx aadressil saadetud materjalide väljastusteatele on kordnik märkinud, et postkast ääreni täis ning naabrite sõnul seisab korter 10 aastat tühjana (III kd tl 40). Venemaa aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt viibib. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib elukoht olla mitme kohas. Hageja ise viitab kostja võimaliku elukohana Venemaa Föderatsiooni aadressi, millega sisuliselt kinnitab, et faktiliselt kostja Püssis Viru tn 4 majas ei ela (tavaline / peamine elukoht ei ole Eestis).
8.Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Hageja põhikirjamuudatus, mille kohaselt on hagejal võimalik esitada oma nõue võlgniku vastu Eestis kohtusse, on tehtud pärast hagi esitamist ega ole käesolevas asjas käsitatav kostja kirjaliku nõusolekuna asja menetlemiseks eesti kohtus. Kostja kirjalikku nõusolekut asja menetlemiseks Eesti kohtus ei ole. Nõusolekut / seisukohta asja arutamiseks Eesti kohtus ei õnnestunud kostjalt küsida /saada ka Justiitsministeeriumi kaudu pädeva välisriigi õigusasutuse kaudu õigusalase koostöö raames.
9.Maakohus on seisukohal, et on teinud mõistlikud jõuspingutused hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale (vt Riigikohtu 31.03.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14). Kohus jätab hagi läbivaatamata tuginedes Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 ja 2 ning TsMS § 423 lg 1 p 13.
10.Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagejal tuleb selleks esitada vastavasisuline avaldus (§ 150 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja