ForsIL Ehitus Osaühing hagi Segment Design OÜ, A S, P M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
59 260,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ForsIL Ehitus Osaühing (registrikood 11284756, asukoht, Mööblimaja-7, Ülejõe küla, Anija vald, 74303 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: S T (STATAM INTERNATIONAL OÜ, asukoht Trummi 30L, 12617 Tallinn, e-post: xxx); Kostja I: Segment Design OÜ (registrikood 14472791, asukoht Kanepi tn 3-8, 10314 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja II/ kostja I seaduslik esindaja: A S (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostjate I ja II lepinguline esindaja: V T (Veracitas Law Office, Narva mnt. 7b-718, 10117 Tallinn, e-post xxx); Kostja III: P M (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja III lepinguline esindaja: A V (OÜ Õigusbüroo Viirma ja Saar, asukoht Pärnu mnt 160A, 11317 Tallinn, e-post: xxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
04.06.2020 Hageja seaduslik esindaja I L ja lepinguline esindaja S T Kostjate I ja II lepinguline esindaja: V T Kostja III lepinguline esindaja: A V
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjatelt Segment Design OÜ, A S ja P M solidaarselt hageja ForsIL Ehitus Osaühing kasuks põhivõlgnevus summas 40 012,50 eurot, intress summas 1882,39 eurot ja kuni 17.12.2019 arvestatud viivis summas 2760,86 eurot.
Välja mõista kostjatelt Segment Design OÜ, A S ja P M solidaarselt hageja ForsIL Ehitus Osaühing kasuks viivis määras 0,1% päevas põhinõudest (40 012,50 eurot) alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Seejuures tuleb arvestada, et kostjatelt A S ja P M väljamõistetavad summad kokku ei ületa kumbagi kostja kohta käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirsummat 55 000 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-19-19124 4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. Jätta tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja P M kanda. 4.2 Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 2600 eurot, sealhulgas riigilõiv 1100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2600 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.3 Välja mõista täiendavalt kostjalt P M hageja kasuks kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud summas 360 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurot) tuleb kostjal P M tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.ForsIL Ehitus Osaühing (hageja) esitas 05.12.2019 Harju Maakohtule hagi Segment Design OÜ (kostja I), A S (kostja II) ja P M (kostja III) vastu võla nõudes. Kohus jättis hagi 10.12.2019 määrusega käiguta. Hageja esitas 17.12.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus võttis hagi 19.12.2019 määrusega menetlusse. Kostjad I ja II esitasid 20.01.2020 vastuse hagile. Kohus rahuldas kostja III suhtes hagi 04.02.2020 tagaseljaotsusega.
2.Kostja III esitas 13.03.2020 tagaseljaotsusele kaja ja kostja vastuse. 31.03.2020 määrusega rahuldas kohus kostja III P M poolt 13.03.2020 esitatud kaja 04.02.2020 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-19-19124 ning taastas tsiviilasjas nr 2-19-19124 menetluse kostja III suhtes.
3.Eelmenetlus tsiviilasjas lõppes 30.04.2020 seisuga. 01.04.2020 pidas kohus vajalikuks rahuldada hageja taotluse M S tunnistajana ülekuulamiseks, kuna kohus leidis, et tunnistajale võivad teada olla asjas tähtsust omavad asjaolud. 13.04.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata
2-19-19124 hageja 30.04.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlused dokumentide väljanõudmiseks ja vaatluse korraldamiseks.
tunnistaja
ülekuulamiseks,
4.04.06.2020 toimus asjas kohtuistung, kus kuulati üle ka M S tunnistajana.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
5.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid 09.07.2019 Hageja (lepingus laenuandja) ja Kostja 1 (lepingus laenusaaja) sõlmisid laenulepingu L-0807-2019 (lisa 1), mille p 1.1.1. kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 40 012,50 eurot. Koos laenulepinguga olid antud käendused (lisa 1) Kostja 2 ja Kostja 3 poolt.
6.Kostjate soov oli laenulepingut kolmandate isikute ees varjata, näidata laenuandjat lepingulise koostööpartnerina ja saadut laenu kauba ettemaksuna, kuna ettevõte, Kostja 3 sõnul, kavatses võtta ettevõte käivituseks täiendavalt laenu pangast ja taotles toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Sellest tulenevalt Kostjate palvel laenulaenulepingu varjamiseks olid Hageja ja Kostja sõlmitud koostöölepingu 01062019/1 (lisa 2) ning laenusummad olid kantud vastavalt esitatud kahele ettemaksuarvele, selgitustega Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 1 osa: arve nr. 010719-1037 (lisa 3) ja Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 2 osa: arve nr. 080719-1843 (lisa 4).
7.Vastavalt lepingu p 1.1.2. laenuandja andis laenusumma laenusaajale kasutusse ja käsutusse kahes osas, kandes selle osa summas 24007,50 (millest summa käibemaksuta moodustab 20 006,25) Laenusaaja pangakontole nr XX lepingu sõlmimise päeval 09.07.2019 (lisa 5). Teise osa summas 24007,50 (millest summa käibemaksuta moodustab 20 006,25) oli kantud laenusaaja eelnimetatud kontole alljärgnevalt: 01.08.2019 - 4 007.50 eurot; 03.09.2019 – 5 000 eurot; 18.09.2019 – 14 000 eurot; 19.09.2019 – 1 000 eurot (lisa 5). Seega laenusumma 48 015.00 (lepingujärgselt, väljaarvatud arvetele lisatud käibemaks, 40 012,50) eurot oli laenuandjale ülekantud.
8.Koheselt peale laenulepingu p 1.2 märgitud laenu tagastamise tähtaja saabumist (08.10.2019) saatis Hageja Kostjale 1 intressi arve (lisa 6). Kostja 1 ei ole intressi tasunud. Telefonikõnedele Kostjad ei vasta. 10. 08.11.2019 saatis Hageja lepinguline esindaja Kostjatele pretensiooni (lisa 7) tähitud kirjaga koos väljastusteatega ja sisukirjaga Kostjate poolt laenulepingus märgitud aadressile, millised olid Hageja lepinguline esindajale tagastatud seoses hoiutähtaja möödumisega (lisa 8). Käesolevaks ajaks ei ole Kostja 1 endale laenulepinguga võetud kohustusi täitnud.
9.Vastavalt laenulepingu p 1.3.1. laenusaaja kohustus tasuma laenu kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 2,64 % kuus (0,088% päevas), igakuuliselt kalendrikuu viimasel tööpäeval. Poolte kokkuleppel Laenusaaja võis tasuda kogu intresse koos laenu tagastamisega hiljemalt 08.10 2019. Tulenevalt lepingu p 1.3.2. nimetatud intress kehtis ainult kuni 08.10.2019 ning sama punkti kohaselt alates 08.10.2019 intress tõusis 5,28 % (0,176% päevas) kuus kuni laenusumma ja intresside täieliku tagastamise päevani. P 1.5.1. kohaselt, kui Laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma Laenuandjale viivist arvestusega 0,1 % nõuetekohaselt tasumata summalt kalendripäevas.
Hageja ei ole arvestanud tema poolt makstud käibemaksu summasid põhivõlgnevuse,
2-19-19124
viiviste ja intresside arvestustes. Laenusummad olid kantud vastavalt Kostja poolt esitatud kahele ettemaksuarvele, selgitustega Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 1 osa: arve nr. 010719-1037 (lisa 3) ja Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 2 osa: arve nr. 080719-1843 (lisa 4).
11.Eelnimetatud olukord on põhjustatud Kostja 3 algatusel. Kostja 3 ongi tegelik Segment Design OÜ juht. Osaühingu ainsaks formaalseks juhatuse liikmeks on tema elukaaslane Kostja 2. Kostjad 2 ja 3 elukohaks ning Kostja 1 asukohaks on xxx. Kui hageja lepinguline esindaja Kostja 3 tausta uurides Google otsingusse P M märkis, osutus Kostja 3 vastavalt Postimees 17.03.2012 artiklile xxx endise nimega varem korduvalt kriminaalkorras karistatud P L, kes juba enne 2012 aastat oli karistatud reaalse vangistusega ja on artikli peategelaseks ja kelmuskahtlusaluseks. Vajadusel on kohtul võimalik Kostja 3 tausta täpsemalt hinnata.
12.Antud juhul on tegemist olukorraga, kus pooled on sõlminud kaks lepingut, üks nendest on varjatud tehing, mis on poolte tegelik tahe ja õigussuhte alus, ja teine varjav tehing, millega luuakse ebaõige ettekujutus kolmandatele isikutele. Kostja 3 sõnul EAS-le ja pankadele, näidates Hagejat, kui koostööpartnerit ja laenulepingu raha, kui ettemaksuna saadut tulevase toodangu eest. TsÜS § 67 lg 2 III lause kohaselt on mitmepoolse tehingu tegemiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. „Kuna leping on ühtlasi kahepoolne tehing, siis lepingu elementideks on nii poolte tahe, kui tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, aga ka kokkulepe. Seega on lepingu olemasoluks vaja kõiki tema elemente – tahet, tahteavaldust ja kokkulepet.” (P. Varul jt 2012, lk 99).
13.Kehtiva tehingu puhul peab pooltel olema õige ettekujutus tehingust ja tehinguga soovitavast tagajärjest, ning poolte sisemine ja väljendatud tahe (tahteavaldus) peavad olema kooskõlas. Näilike tehingute tegemisel tekib „tegeliku tahte ja väljendatud tahte vaheline konflikt.“ (T. Rodriguez de las Heras Ballell, with the collaboration of Jorge Felice Rey. Introduction to Spanish Private Law: Facing the Social and Economic Challenges. USA & Canada. The university of Texas at Austin Studies in Foreign and Transnational Law 2010, p 243) Tahteavaldus peab olema vabalt kujunenud ja vastama isiku tegelikule tahtele ning peab väljendama seda õigesti. Kui tahteavaldus ei vasta isikute tegelikule tahtele, siis on põhjust rääkida tehingu tühisusest või tehingu tühistamise võimalusest (nt pettuse või eksimuse korral). Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, vastasel korral tekiks olukord, kus pooled võiksid hakata oma suva järgi keelduma tehingut täitmast. Seega tuleb tahte puudumist tõendada.
14.TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, näilik. Sama paragrahvi teise lõike järgi on näilik tehing tühine ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seega laenuandja ja laenusaaja vahe sõlmitud koostööleping nr 01062019/1 on näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Riigikohus 02.04.2018 lahendis tsiviilasjas 4-16-9132 p 22 kolleegium märgib, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).
15.Samale seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.12.2009 lahendis tsiviilasjas 3-21-137-09 P11 TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et
2-19-19124 tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Hageja palub kohtult sisulise hindamise käigus arvestada seda, et mõlemad lepingud Kostjad sõlmised Hagejaga üheaegselt ning Hageja poolt allkirjastatud samaaegselt. Seda on näha digitaalsete allkirjade andmise ajast (lisad 1 ja 2). Laenulepingu allkirjastas Kostja 09.07.2019 kell 7.10 ja koostöölepingu - 09.07.2019 kell 7.27. Laenuleping (lisa 1) oli Kostjate allkirjadega Hagejale tagasi saadetud samal päeval. Koostöölepingut (lisa 2) ei ole Kostja 1 poolt Hagejale tagasi saadetud tänase päevani ning Hageja ei ole teadlik, kas Kostja 1 seaduslik esindaja on selle allkirjastanud. Hageja ei ole nõudnud Kostjalt 1 selle allkirjastamist, kuna oli ühine arusaam selles, et eelnimetatud koostöölepingul ei ole õiguslikku tähendust ja tagajärgi.
16.Koostööleping on koostatud Kostjate poolt Kostja 1 kirjaplangil ettevõtte logoga ja andmetega tagant järgi märgitud kuupäevaga 01.06.2019. Koostöölepingus ei ole kajastatud Hageja poolt „Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise“ eest ettemakseid või muid reaalseid (sh rahalisi) kohustusi peale üldiste sõnastuste. Laenuleping koos Kostjate 2 ja 3 käendustega vastupidi on selgelt arusaadav poolte kohustuste võtmise osas ning on poolte võlaõigusliku suhte aluseks. Poolte hilisemad alljärgnevad toimingud on tehtud laenulepingust tulenevalt. Hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud koostööleping 01062019/1 (lisa 2) on TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing ja vastavalt TsÜS § 89 lg 2 tühine. Poolte õigussuhte õiguslik alus tuleneb ainult laenulepingust L-0807-2019 ja käendustest (lisa 1).
17.Vastavalt Käenduslepingu nr. K-0807-2019 (lisa 1) p 1.2. on Kostja 2 koos Kostjaga 3 võtnud endale selge ja piiratud kohustuse. Käendajad vastutavad Laenulepingu nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas laenu ja kõrvalkulude maksmise, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 55 000 EUR (viiskümmend viis tuhat eurot). Arvete summad on identsed laenulepingu p 1.1.2. märgitule 20 006,25, arvete selgituses on märgitud laenulepingu p 1.1.3. laenu sihtotstarbelisus: „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine ning märgitud vastavalt p 1.1.2: arvel 010719-1037 (lisa 3) – “1 osa” ja 080719-1843 (lisa 4) – “2 osa”. Esimene laenu osa oli hageja poolt kantud vastavalt p 1.1.2. laenulepingu sõlmimise päeval 09.07.2019 (lisa 5). Arve 080719-1843 (lisa 4) oli Kostja 1 poolt väljastatud samuti vastavalt laenulepingu p 1.1.2. - 01.08.2019.
18.Täiendavalt Hageja saab tõendada poolte tegelikke olemasolevaid tahteavaldusi tunnistaja M S ütlustega. M. S juristina nõustas Hagejat ja Kostjaid. Tema valmistas ette poolte vahelise laenulepingu koos Kostjate käendustega. M S tegutses poolte soovil ja juhendusel ning saab anda ütlusi poolte tahte, sõlmitud lepingute sisu ja otstarbe kohta.
19.Hageja palub oma 17.12.20202 menetlusdokumendis mõista solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks: - põhivõlgnevus summas 40 012,50 eurot, - intress 1 882, 39 eurot; - kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni 17.12.2019 arvestatud viivis summas 2 760,86 eurot; - viivis 0,1% päevas nõude põhisummast alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades Kostja 2 ja Kostja 3 piirvastutust 55 000.00 euro ulatuses. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-19124
20.30.04.2020 esitas hageja oma seisukoha kostjate 1 ja 2 poolt 20.01.2020 esitatud vastusele hagiavaldusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuleping L-0807-2019 (hagiavalduse lisa 1) ja koostööleping 01062019/1 (hagiavalduse lisa 2) olid sõlmitud ja sõlmitud samaaegselt (20.01.2020 vastuse p 2.8). Kuid kostjad vastuses hagiavaldusele p 2.1 – 2.17 püüavad luua ettekujutust, et koostööleping 01062019/1 ei ole näilik ning ei olnud tehtud laenulepingu varjamiseks, raha hagejalt kostjale 1 oli kantud üle vastavalt koostöölepingule ja laenuleping oli koostatud täiendava rahastamise saamiseks, kuid „seoses tootmisliini valmimise venimisega ei tekkinud Kostjal 1 vajadust toodete valmistamiseks vajaliku tooraine hankimiseks vajalike laenulepingu nr. L-0807-2019 järgsete rahaliste vahendite kasutamiseks“ (vastuse p 2.12).
21.Vastuse p 2.9 ja p 2.13 hageja esindajana on märgitud A G, kelle ülesandeks oli p 2.9 kohaselt „toodete sertifitseerimise kiire saavutamine“ ning kes p 2.13 oli ultimaatumi esitajaks, „mille kohaselt nõuti kõigi ettemaksuarvete alusel makstud vahendite kohest tagastamist või projektist loobumist hageja kasuks“ (vastuse p 2.13). Hageja tahab avaldada, et A G ei ole kunagi hageja töötajaks või esindajaks olnud. Hageja on temaga kokku puutunud, kui asjatundjaga ning võttis temaga ühendust kostja 3 palvel selleks, et A G nõustaks kostja 1 sertifitseerimise dokumentide koostamises ja vormistamises. A G ei ole hageja esindajana või nimelt kostjatelt midagi nõudnud.
22.Vastuse p 2.13 ja 2.15 esitatud on väited selle kohta, et „hageja oli asunud projekti vaenuliku ülevõtmise teele. Hageja nõuded esitati ajal, mil polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liin omandas töövõimekuse ning selle efektiivne käivitamine omab majanduslikult suurt perspektiivi“ on vale. Kostjate kavatsus on tõendada, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping on rahatu ja tühine. Selle tulemusena kostjad 2 ja 3 vabanevad hagejale antud käendusest, mis ongi kostjate kõige suurem mure ja hirm. Kostja 1 ei ole kavatsust ning nähtavasti ka võimalust endale võetud laenukohustusi täita. Seda on selgelt näha kostjate vastusest hagiavaldusele.
23.Näilikust koostöölepingust tulenevatel hagejale laenuülekandmiseks esitatud arvetel, milliseid kostjad tahavad näidata reaalse tehingu sisuna, on märgitud paneelide tootmise aeg 10.02.2020, milline on samuti saabunud. Kui kostja 1 loeb neid kohustusi õigeks, miks ei ole midagi tehtud nende täitmiseks? Eelnimetatud koostöölepingus 01062019/1 (hagiavalduse lisa 2) kostja 1 tegevusekohaks on märgitud xxx, kuid hagejale on kostja 3 näidanud tootmise liini xxx asuvas hoones. Hageja seaduslik esindaja on sellel nädalal kostja 1 väidetavat tootmiskohta külastanud. Tegemist on umbes 6000 ruutmeetri suurusega Nõukogude aegse tehase „xxx“ tootmisruumiga, kus peale kostja 1 asuvad veel 3 metallist konstruktsioonidega tegelevat tööstust. Kostja 1 „tootmisliin“ asub ruumi paremas taganurgas 120 ruutmeetrisel pinnal. Kohal kedagi ei olnud. Kõrval asuvate teiste ettevõtete tööliste käest küsides hageja seaduslik esindaja sai teada, et mõnikord kostja 3 astub läbi, kuid mingit tegevust nn „tootmisliinil“ ei toimu. Kostjatest 1 ja 2 töölised ei teadnud midagi.
24.Hagejal tekkis põhjendatud kahtlus, kas kostjatel oli esialgne kavatsus polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmist üldse alustada, kuna selles mitme kaasüürniku poolt kasutatava ruumi nurgas ei ole seda võimalik korraldada. Esiteks, ei ole arusaadav tooraine sissetoomine ja valmistoodete ladustamine ja äraviimine läbi teiste kaasüürnikute tootmispindade. Teiseks, paneelide tootmine on seotud suure müraga ja tugeva vibratsiooniga (sellistel liinidel töötajad kannavad kõrvaklappe), mis tekitaks kaasüürnikutele olulist ebamugavust. Kolmandaks, sarnasel paneelite tootmise liinidel, näiteks ettevõtetes xxx (xxx), sellise võimsusega liini teenindamiseks oleks vaja umbes 3000 ruutmeetrit, kus on tooraine ja paneelide ladustamise kohad, tõstukid ja
2-19-19124 muu vajalik tootmistehnika. Neljandaks, ainus sissesõit ruumi on läbi väikse ülestõstetava ukse (foto lisa 1), millest ei mahu sisse seinapaneelide transpordiks ettenähtud veok sihtotstarbelise haagisega.Tegemist on metallkonstruktsioonide tootmise ruumiga, kus tegutsevad metallkonstruktsioonide valmistamise firmad. Tegemist võib olla seal samas kohas mõne seal tegutseva ettevõte või kostja 1 poolt valmistatud või muu kolmanda isiku (ostja) tootmisliiniga, mis on sellel pinnal lihtsalt ladustatud.
25.Hageja ei ole teadlik, millisel õiguslikul alusel kostja 1 üürib xxx tööstusruumi osa ja kas üürib üldse, ei ole teada, kas nimetatud tootmisliin liin kuulub kostjale 1 ja millisel õiguslikul alusel. Põhjendatud on kostjate 20.01.2020 vastuse süüdistused: - „oli ilmne, et hageja oli asunud projekti vaenuliku ülevõtmise teele. Hageja nõuded esitati ajal, mil polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liin omandas töövõimekuse ning selle efektiivne käivitamine omab majanduslikult suurt perspektiivi“ (p 2.15). - „hageja tegevus on motiveeritud koostöölepingus osundatud polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini üle kontrolli saamise eesmärgil ning kujutab oma sisult Kostja I poolt polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini loomisel nähtud töö ja vaeva vaenuliku omandamise eesmärki“ (p 3.9).
26.Vastuse p 3.2. „Kostja I ja II teatavad, et on sõlminud tõepoolest hagejaga koostöölepingu nr. 01062019/1, aga ka laenulepingu L-0807-2019 kui ka käenduslepingu K-0807-2019. Kostjad I ja II kinnitavad, et kõigi nimetatud lepingute näol on tegemist kehtivate ja tegelike lepingutega ning ühtegi neist ei ole sõlmitud näiliselt ega mõne teise tehingu varjamiseks“. Sellest tulenevalt hageja oleks pidanud kandma raha kostjale 1 vastavalt koostöölepingule. Õigussuhte aluseks on ju leping? Kuid lepingus ei ole ühtegi sõna sellest, et hageja ostab kostjalt polüstüreenbetoonist isekandvaid paneelid arvetes kokkulepitud suurusega, hinnaga, koguses ja kuupäevaks (hagiavalduse lisad 3 ja 4). Lepingus on vaid koostööst ja võimaliku ühise tulu jagamisest.
27.Samas ka arvetes märgitud kohustust tarnida hagejale 10.02.2020 kuupäevaks eelnimetatud paneelid kostja 1 ei ole täitnud, üritanud täita ja isegi ei ole lubanud täita tulevikus. Kostja 3 on varem hageja seaduslikku esindajat ähvardanud sellega, et tema laenu kätte ei saa isegi kohtu otsusega, kuna kostja 1 läheb pankrotti. Eeltoodust tulenevalt ja analüüsides kostja 3, kes on ettevõte tegelik juht, vastuseid kirjavahetuses hageja seadusliku esindajaga võib tegu olla eelnevalt läbimõeldut kelmuse skeemiga KarS § 209 lg1 ning kostjatel ei olnudki kavatsust deklareeritud äritegevust alustada vaid hoopis äritegevuseks saadut laenu kõrvale kantida. Hageja võib olla mitte ainus kannatanu, eriti arvestades kostja 3 eelnevat kriminaalkogemust (hagiavalduse p 21).
KOSTJATE VASTUVÄITED
28.Kostjate I ja II lepinguline esindaja esitas 20.01.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostjad hagiga ei nõustu ning vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjate I ja II vastuse kohaselt on hagi aluseks olevad tegelikud faktilised asjaolud alljärgnevad.
29.Mais 2019 soovis Kostja I käivitada polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini ning soovis nimetatud liini seni veel puuduvate osade ehitamise, soetamise ning liini poolt toodetavate toodete tootesertifikaatide saamise katteks leida 22 000 eurot. Nimetatud eesmärgi rahastamiseks pakkus abi I L (ForsIL Ehitus OÜ juhataja).
Poolte läbirääkimistel oli põhiliseks küsimuseks asjaolu, kas rahastamise tingimuseks on
2-19-19124 poolte pidev ja püsiv koostöö või piirdutakse koostööga ainult konkreetsete ehitusobjektide osas. Pideva koostöö kahjuks kõneles asjaolu, et hageja põhiliseks nõudeks koostöö sõlmimise korral oli hageja vastutusest vabastamine hageja poolsete rikkumiste korral (e-post 07.07.2019 / kell 19:19 – palve lepingu p.2.10 väljajätmise osas, mis käsitles karistusi võimalike rikkumiste korral, meil lisatud). Sellistel tingimustel ei olnud Segment Design OÜ valmis koostöölepingut sõlmima.
31.Pooltevahelised erimeelsused said ületatud alles siis, kui hageja pakkus, et teostab ettemaksu tulevaste paneelide valmistamiseks. Seeläbi oleks koostöö finantseeritud konkreetsete tellimuste esitamise ning konkreetsete ühekordsete projektide elluviimise teel. Nimetatud põhimõtted kirjeldati koostöölepingu punktis 2.4. - ühisprojekt puuduvate seadmete ostmiseks ja hiljem polüstüreenbetoonpaneelide valmistamiseks ühise koduehitusprojekti jaoks: • Põhimõte: paneelid toodetakse Segment Design OÜ poolt, ForsIL Ehitus OÜ teostab ehitustööd, tulemusena saadud kasum jagatakse vastavalt proportsionaalselt vastavalt investeeritud ressurssidele (koostöölepingu punkt 2.8) • koduehitusprojekt teostatakse ForsIL Ehitus OÜ’le kuuluval maatükile (koostöölepingu punkt 3.1).
32.Kuna oli ilmne, et konkreetsed tellimused mahus 40.012,50 eurot, ei pruugi tagada nii paneelide tootmise liini käivitamiseks kui ka paneelide eneste tootmiseks vajalikke vahendeid, siis samal ajal lepiti kokku ja koostati täiendavate vahendite kaasamiseks samas mahus laenuleping nr. L-0807-2019 ja käendusleping nr. K-0807-2019 , millised allkirjastati koostöölepinguga samal ajal. Pooled leppisid samuti kokku, et koostöö kiirendamiseks lülitab hageja protsessi oma esindaja, hr. A Gi, kelle ülesandeks sai toodete sertifitseerimise kiire saavutamine.
33.Esimene ettemaksuarve nr. 010719-1037 summas 24 007,50 eurot tasuti vastavalt kokkuleppele 09.07.2019 (maksekorraldused lisatud hagiavalduse lisa 5). Teise esitatud ettemaksuarve – nr. 080719-1843, samuti summas 24 007,50 eurot, tasumine hakkas aga venima ning ei võimaldanud tootmisliini puuduvaid osi tähtaegselt hankida, mis omakorda tegi võimatuks sertifitseerimiseks vajalike tootenäidiste valmistamise (maksekorraldused hagiavalduse lisa 5). Seoses tootmisliini valmimise venimisega ei tekkinud Kostjal I vajadust toodete valmistamiseks vajaliku tooraine hankimiseks vajalike laenulepingu nr. L-0807-2019 järgsete rahaliste vahendite kasutamiseks. Seega ei ole Kostja I laenulepingu nr. L-0807-2019 alusel kunagi laenu võtnud.
34.Pooltevaheline koostöö muutus konfliktseks 03.10.2019 kell 17.00, mil Kostja III kohtumisel hr. A Giga esitati sisuliselt ultimaatum, mille kohaselt nõuti kõigi ettemaksuarvete alusel makstud vahendite kohest tagastamist või projektist loobumist hageja kasuks. Sellele järgnevalt sai 10.10.2019 Kostja I hagejalt ootamatult põhjendamatu arve (e-post Thu, 10. oktoober 2019, 08:36, meil lisatud hagiavalduse lisas 6), millega nõuti 07.09.2019 väidetavalt antud laenusumma tagastamist koos intressidega. Siinkohal juhib Kostja I tähelepanu, et nn. laenu tagasimakse esitati vaevalt 20 päeva peale arve nr. 080719-1843 osamaksete (vastavalt 18.09.2019 ja 19.09.2019) tasumist ehk siis hageja poolt väidetava nn. laenu väljastamise teostamist. Ükski tavapärase hoolsusega tegutsev ettevõtja ei nõustuks tootmisliini käivitamiseks, sertifitseerimiseks ning esimese partii tootmiseks võtma laenu ainult 20 päevase tähtajaga.
35.Oli ilmne, et hageja oli asunud projekti vaenuliku ülevõtmise teele. Hageja nõuded esitati ajal, mil polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liin omandas töövõimekuse ning selle efektiivne käivitamine omab majanduslikult suurt perspektiivi. 23.10.2019 teatas Kostja I, et ei aktsepteeri Hageja poolt väljastatud laenutagasimaksete nõuet ega ka intressiarvet ning edasine kirjavahetus ning läbirääkimised vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks palun teostada Kostja I
2-19-19124 lepingulise esindaja kaudu (meil lisatud). Peale seda ei ole hageja võtnud enam ühendust ei Kostjate ega Kostja I ja II lepingulise esindajaga.
36.Kostjad leiavad, et hagi on pahatahtlik ning hageja esitab valeväiteid. Hageja väidab, et 09.07.2019 sõlmisid Hageja ja Kostja 1 koostöölepingu nr. 01062019/1 laenulepingu nr. L-08072019 varjamiseks. Kostja I ja II teatavad, et on sõlminud tõepoolest hagejaga koostöölepingu nr. 01062019/1, aga ka laenulepingu L-0807-2019 kui ka käenduslepingu K-0807-2019. Kostjad I ja II kinnitavad, et kõigi nimetatud lepingute näol on tegemist kehtivate ja tegelike lepingutega ning ühtegi neist ei ole sõlmitud näiliselt ega mõne teise tehingu varjamiseks. Hageja väited koostöölepingu nr. 01062019/1 sõlmimise kohta laenulepingu nr. L-0807-2019 varjamiseks ja koostöölepingu näilisuse kohta on alusetud ning teostatud eesmärgiga kohut teadvalt eksitada. Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel üldse mingeid väljamakseid tehti.
37.Hageja väidab, et 09.07.2019 Hageja (lepingus laenuandja) ja Kostja 1 (lepingus laenusaaja) sõlmisid laenulepingu L-0807-2019, mille p 1.1.1. kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 40 012,50 eurot. Nimetatud väide ei vasta tõele. Hageja väited, et kahe ettemaksuarve (vastavalt - polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 1 osa: arve nr. 010719-1037 ja polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine. 2 osa: arve nr. 0807191843) tasumise näol oli tegemist laenusummade tasumisega on samuti ebaõiged.
38.Hageja poolt teostatud maksekorralduste selgitavalt osalt on näha, et 1) ülekannete teostamisel viitab ülekande selgitus otseselt koostöölepingu raames väljastatud arve numbrile; 2) ülekantud summad ei lange kordagi kokku laenulepingus kokku lepitud laenusummadega; 3) viiest ülekandest kolm teostati rohkem kui kuu aega, st. oluliselt hiljem peale laenulepingus väljendatud laenuandmise tähtaega. Samuti on üldteada, et laenusumma väljastamisel ei lisata laenusummale käibemaksu. Eelnevast tulenevalt on üheselt selge, et ülekanded on tehtud koostöölepingu alusel väljastatud arvete alusel, mitte aga laenulepingu alusel. Kostja I teatas meili teel Hagejale 23.10.2019, et ei aktsepteeri Hageja laenu tagasimakse nõuet ega ka intressiarvet ning edasine kirjavahetus ning läbirääkimised vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks palun teostada Kostja I lepingulise esindaja kaudu. Nimetatud meilile pole hageja vastanud ega üldse kuidagi reageerinud.
39.Kõigest eelnevast järeldub, et hageja tegevus on motiveeritud koostöölepingus osundatud polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini üle kontrolli saamise eesmärgil ning kujutab oma sisult Kostja I poolt polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini loomisel nähtud töö ja vaeva vaenuliku omandamise eesmärki.
40.Kostja III teatas oma 13.03.2020 menetlusdokumendis, et ForsIL Ehitus OÜ 5.12.2019.a hagi on põhjendamatu ning kostja 3 vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja 3 nõustub kõigi kostja 1 ja kostja 2 20. jaanuari 2020.a hagivastuses hagile esitatud vastuväidetega ning palub kohtul neid arvestada ka kostja 3 vastuväidetena.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja sõlmis 09.07.2019 kostjaga I laenulepingu nr L-0807-2019, mille p 1.1.1. kohaselt kohustus hageja andma kostjale I laenu summas 40 012,50 eurot, mille kostja kohustus koos intressidega tagastama hiljemalt 08.10.2020 (tl 6-7). Samuti loeb kohus tuvastatuks, et laenulepinguga samaaegselt ja 09.07.2020 samas digikonteineris allkirjastatuna sõlmis hageja kostjatega II ja III käenduslepingu nr K-0807-2019,
2-19-19124
mille alusel kostjad II ja III kohustusid hageja ees solidaarselt vastutama laenulepingu nõuetekohase täitmise eest (tl 8-9). Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutavad käendajad laenulepingu nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas laenu ja kõrvalkulude maksmise, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 55 000 eurot.
42.Samuti loeb kohus tuvastatuks, et laenu- ja käenduslepinguga samal päeval 09.07.2019 sõlmisid hageja ja kostja I koostöölepingu nr 01062019/1. Koostöölepingu sõlmimisel esindasid kostjat I kostjad II ja III (tl 110-112, tõlge tl 13-14). Kõigi nimetatud lepingute sõlmimise osas puudub poolte vahel vaidlus. Kostjad on kohtule teatanud, et on sõlminud hagejaga koostöölepingu nr. 01062019/1, aga ka laenulepingu L-0807-2019 ja käenduslepingu K-0807-2019 (tl 52 ja tl 66 pöördel).
43.Kostja I esitas hagejale 01.07.2019 arve nr 010719-1037 maksetähtajaga 08.07.2019, milles on viidatud polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmisele perioodil 01.09.201910.02.2020. Lisaks esitas kostja I hagejale 01.08.2019 arve nr 080719-1843 maksetähtajaga 15.08.2019, milles on samuti viidatud polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmisele perioodil 01.09.2019-10.02.2020. Nimetatud kahe arve summaks ilma käibemaksuta oli 40 012,50 eurot ehk täpselt pooltevahelises laenulepingus kokkulepitud laenusumma (tl 15-16). Asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja tasus nimetatud arved kostjale osade kaupa. Lisaks arvete põhisummale 40 012,50 eurot tasus hageja ka arvetele lisatud käibemaksu (tl 17 ja 17 pöördel).
44.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on poolte vaidlus selles, kas hageja on kostjale laenu andnud või mitte. Kuigi kostjad ei eita 40 012,50 euro ja sellele lisanduva käibemaksu tasumist kostjale I, on kostjad seisukohal, et kostja I ei ole laenulepingu nr. L-0807-2019 alusel laenu võtnud. Kostjate arvates on hageja rahaülekanded tehtud koostöölepingu alusel väljastatud ettemaksuarvete alusel, mitte aga laenulepingu alusel. Hageja on aga seisukohal, et hageja ja kostja I vaheline koostööleping oli näilik tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 tähenduses. Hageja väitel oli poolte ühine arusaam selline, et koostöölepingul ei ole õiguslikku tähendust ja tagajärgi. Hageja väitel oli koostööleping TsÜS § 89 lg 1 alusel näilik tehing, mille eesmärgiks oli näidata kostja III soovil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) ja pankadele hagejat kostja I koostööpartnerina.
45.TsÜS § 89 lg 1 on sätestatud, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tulenevalt TsÜS § 89 lg 2 on näilik tehing on tühine. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendid kinnitavad hageja versiooni koostöölepingu näilikkusest.
46.Kohus kuulas laenu- ja koostöölepinguga seotud asjaolude üles kohtuistungil tunnistajana üle M S, kes valmistas ette laenulepingu koos käendustega ning suhtles laenu- ja koostöölepingu osas nii hagejaga kui ka kostjaga III. Kuigi tunnistaja tegutses hageja juriidilise nõustajana, leiab kohus, et tunnistaja ütlused saab lugeda usaldusväärseks. Tunnistaja ei ole hageja töötaja, samuti puuduvad andmed, et käesoleva kohtuasja tulemus tunnistajat otseselt mõjutaks. Tunnistaja kinnitas, et tal pole vaenu kumbagi poole suhtes ja ta saab anda erapooletuid ütlusi (tl 121). Kohtul pole kahtlusi, et tunnistaja juristina mõistis enda vastutust teadvalt valeütluste andmise eest (tl 120). Lisaks eeltoodule olid tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused järjepidevad, oluliste
2-19-19124 vastuoludeta ja kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega.
47.Kohus loeb tunnistaja ütlustega tuvastatuks järgmised asjaolud: a) hageja sooviks oli laenata kostjale I raha ning kostja III kinnitas kostja I esindajana enne lepingute sõlmimist, et koostööleping on selleks, et saada EAS-ist või pangast raha laenu tagastamiseks; b) pooled leppisid kokku, et koostööleping ei oma juriidilist jõudu, kostja III kinnitusel ei pidanud koostööleping tooma hagejale reaalseid tagajärgi ja lepiti kokku, et koostööleping lõpetatakse umbes kuu aja pärast (tl 121-122); c) laenuandmise tingis hageja huvi toetada laenu andmisega kostja äri alustamist ja olla hilisemalt betoonpaneelide soodustusega ostjaks, kuid hageja ei soovinud panustada ühisesse arendusse; d) koostöölepingu sõlmimine oli kostja III initsiatiiv, kes vajas fiktiivset koostöölepingut täiendava toetuse ja laenu saamiseks (tl 122-123). Kohus märgib täiendavalt, et kostja III on ennast kostja I esindajana käsitlenud nii laenulepingus kui ka koostöölepingus ning kostja II kui kostja I seaduslik esindaja on seda aktsepteerinud (tl 6-7, tl 1314, tl 110-112). Seetõttu ei ole kohtul kahtlusi, et kostja III oli pädev väljendama tunnistajale kostja I tahet ja tegi seda kostja II heakskiidul. Pealegi elavad kostjad II ja III samal aadressil (tl 8).
48.Ekslik on kostjate vastuväide, justkui ei langenuks kostjale I ülekantud summad kokku laenulepingu laenusummadega. Kohtule esitatud maksekorralduste alusel (tl 17 ja 17 pöördel) on hageja tasunud kostjale I kokku küll 48 015 eurot, kuid 8002,5 eurot sellest moodustas käibemaks ehk siis tasutud summa põhiosa vastas täpselt laenusummale 40 012,5 eurot. Seetõttu kinnitab kohtu siseveendumust koostöölepingu näilisusest ja tegeliku laenusuhte varjamisest lisaks tunnistaja ütlustele ka asjaolu, et formaalselt koostöölepingu alusel hagejale esitatud arved (tl 1516) olid esitatud ilma käibemaksuta sendi täpsusega samas summas kui laenulepingus kokku lepitud laenusumma 40 012,50 eurot (tl 6). Ainuüksi matemaatiliselt on erakordselt ebatõenäoline, et hageja poolt üle kantud laenulepingus kokkulepitule vastava summa 40 012,50 euro näol ei olnud tegemist laenuga, vaid et nimetatud summa kattuvus laenulepinguga oli n-ö juhuslik. Samuti ei saa tõendeid kogumis hinnates juhuslikuks kattuvuks pidada seda, et n-ö koostöölepingu alusel esitati arveid kahes osas ja ka laenulepingu alusel oli ette nähtud laenu andmine kahes osas.
49.Lisaks eeltoodule on oluline, et kostja I poolt väljastatud arvete selgitus „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine“ (vt tl 15-16) vastas laenulepingu p-s 1.1.3. märgitud laenu sihtotstarbele „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise organiseerimine“ (vt tl 6). Hageja on põhjendatult märkinud, et koostööleping sisaldab valdavalt üldisi sõnastusi (vt tl 10-14) ning selles ei ole kajastatud hageja poolt „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise“ eest ettemakseid või muid reaalseid rahalisi kohustusi peale üldiste sõnastuste. Kohus nõustub hagejaga, et koostöölepingus ei ole ühtegi sõna selle kohta, justkui kohustuks hageja ostma kostjalt I polüstüreenbetoonist isekandvaid paneele kostja I arvetes kokkulepitud suurusega, hinnaga, koguses ja kuupäevaks. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja III poolt kohtuistungil väidetu, justkui eksisteerinuks koostöölepingu p 1.3. alusel lisaks veel eraldi kokkulepe paneelide tootmiseks ja selle eest raha maksmiseks (vt tl 128).
50.Kostjate vastuväide, et ülekannete teostamisel viitas ülekande selgitus koostöölepingu raames väljastatud arve numbrile, on küll formaalselt õige, kuid sellest ei järeldu, nagu polnuks koostööleping näilik tehing. Vastupidi, TsÜS § 89 lg 1 kohaselt tähendab tehingu näilikkus juba definitsiooni kohaselt, et „pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.“ Praegusel juhul see täpselt nii oligi ja kohus luges tunnistaja ütlustega tuvastatuks, et koostöölepingu sõlmimine oli kostja III initsiatiiv, kes vajas näilikku koostöölepingut täiendava toetuse ja laenu saamiseks (tl 122-123). Tunnistaja ütlusi selles, et koostöölepingu sõlmimise kui näiliku tehingu initsiatiiv tuli kostjatelt, kinnitab kaudselt ka
2-19-19124 asjaolu, et koostööleping on koostatud kostja I logoga dokumendile (tl 110). Tunnistaja kinnitas, et hageja tuli kostja soovile näiliku koostöölepingu sõlmimiseks vastu ja koostöölepingu eesmärgiks oli saada EAS-ist või pangast raha laenu tagastamiseks (tl 121-123). Kohtumisele EAS-is on viidatud ka kostja III 05.07.2019 e-kirjas (tl 56). Riigikohtu 02.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 4-16-9132 p-s 22 on selgitatud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust.
51.Eelnevat arvestades on loogiline ja kooskõlas asjas esitatud tõenditega, et hageja aitas kostjal jätta muljet koostöölepingu olemasolust ja varjata poolte tegelikku soovi laenulepingu sõlmimiseks. Sellel eesmärgil kandis hageja kostjale I laenulepingus kokkulepitud laenu üle näiliselt koostöölepingu alusel väljastatud arvete alusel ja tasus ka arvetele lisatud käibemaksu (tl 127). Kohtu hinnangul on hageja käitumine potentsiaalses pettuseskeemis osalemises (eesmärgiga aidata kostjal I saada näiliku koostöölepingu alusel EAS-i toetust või pangalaenu) kahetsusväärne, kuid käesolevas tsiviilmenetluses lahendab kohus hageja ja kostjate vahelist tsiviilvaidlust ega anna hinnangut poolte tegevusele ja võimalikule vastutusele karistusõiguslikus mõttes või muude suhete aspektist.
52.Kohtu seisukohta koostöölepingu näilikkusest ei muuda kostjate poolt viidatud asjaolu, et osaliselt on ülekanded kostjale I tehtud peale laenulepingus kokku lepitud laenuandmise tähtaega. Esimese osa laenust on hageja tasunud täpselt laenulepingus kokkulepitud kuupäevaks 09.07.2019 (vt tl 6, tl 15, tl 17). Asjaolu, et laenu teise osa ülekandmine kostjale I jäi võrreldes laenulepingus kokkulepitud tähtajaga 01.08.2019 (mis oli ka kostja I teise arve kuupäevaks) hilisemaks, ei anna alust järeldada, et kostjale I oleks ülekandeid tehtud koostöölepingu alusel. Täielikult tõendamata on kostjate vastuväited, justkui oleks hageja pakkunud kostjatele ettemaksu tegemist tulevaste paneelide valmistamiseks ja nagu oleksid eksisteerinud konkreetsed tellimused mahus 40 012,5 eurot, millele lisaks olevat koostatud täiendavate vahendite kaasamiseks samas mahus laenuleping (vt tl 51 pöördel). Samuti on paljasõnalised kostjate väited, nagu oleks tootmisliini valmimine hakanud venima ja seetõttu olevat langenud ära vajadus laenulepingu järgsete rahaliste vahendite kasutamiseks.
53.Kostjad pole millegagi tõendanud ka oma väidet, nagu oleks polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liin omandanud töövõimekuse ning selle efektiivne käivitamine omab majanduslikult suurt perspektiivi. Kohtule pole esitatud mistahes tõendeid, nagu oleks kostjad üldse kunagi proovinud polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmist käivitada, rääkimata tootmisliini „töövõimekuse omandamisest.“ Kohtuistungil kinnitas kostjate esindaja, et isegi 04.06.2020 seisuga ei eksisteeri paneelide sertifikaate ja paneele ei ole reaalselt toodetud (tl 127). Seetõttu on hageja põhjendatult järeldanud, et juhul kui kostja I poolt hagejale esitatud arved oleksid tõepoolest esitatud koostöölepingu alusel, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole midagi tehtud väidetava paneelide tootmise kohustuse täitmiseks tähtajaga hiljemalt 10.02.2020 (vt tl 15-16).
54.Arvestades eeltoodud asjaolusid ja kohtu poolt analüüsitud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud koostööleping 01062019/1 (tl 13-14, tl 110-112) on TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik tehing. Vastavalt TsÜS § 89 lg 2 on nimetatud koostööleping tühine ja TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevaheliste suhete õiguslik alus tuleneb laenulepingust nr L-0807-2019 ja sellega seotud käenduslepingust nr K-0807-2019 (tl 6-9). Kõik eelnevalt kohtu poolt käsitletud
2-19-19124 asjaolud ja tõendid kinnitavad kohtu siseveendumust, et hageja rahaliste ülekannete aluseks sai olla üksnes pooltevaheline laenuleping (TsMS § 232 lg 1).
55.Kostjad laenulepingu ja käenduslepingu kehtivust ei vaidlusta (vt tl 52, tl 66 pöördel) ning ka kohus leiab, et laenuleping ja käenduslepingud on kehtivad tehingud. Ebaõige on kostjate väide, nagu poleks kostja I laenulepingu nr. L-0807-2019 alusel kunagi laenu võtnud. Hageja poolt kostjale I laenu andmist kinnitavad eelnevalt kohtu poolt analüüsitud tõendid kogumis, mh ka maksekorraldused (tl 17 ja 17 pöördel) ning tunnistaja ütlused (tl 121-123). Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja andis kostjale I laenu kokku 40 012,50 eurot. Kohus märgib, et ka võimalike muude õigussuhete olemasolu ei takista pooltel võlgnevuse vormistamist just laenuna. VÕS § 396 lg 2 on sätestatud, et isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Mistahes võlasuhte pooltel on seega õigus kokku leppida, et kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna.
56.Laenulepingu nr L-0807-2019 alusel kostjale I antud laenu 40 012,50 eurot tagasimaksmise kohustust käendasid kostjad II ja III (tl 6-9). Käenduslepingu alusel kohustusid kostjad II ja III solidaarselt vastutama hageja ees laenulepingu nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutavad käendajad laenulepingu nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas laenu ja kõrvalkulude maksmise, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 55 000 eurot.
57.Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt 17.12.2019 esitatud täpsustatud võla arvestusele, sh laenu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise osas (vt tl 33-34). Kostjad ei väida ning pole ka tõendanud, et kostjad oleksid teinud hagejale mingeid laenulepingust tulenevaid makseid või et mingis osas tuleks hageja võlanõuet teisiti arvestada. Seetõttu kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud oma nõude arvestuslikku külge. Hageja on mh selgitanud, et hageja ei ole arvestanud tema poolt makstud käibemaksu summasid põhivõlgnevuse, viiviste ja intresside arvestustes. Intressi on hageja arvestanud üksnes kuni laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtajani 08.10.2019 ja viivist alates 09.10.2019 (vt tl 34).
58.Asjas esitatud tõenditest järeldub, et kostjad II ja III ei sõlminud käenduslepingut tarbijana. Kostja II ja kostja III olid kostja I esindajatena laenulepingut ja ka käenduslepingut allkirjastades kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostjad II ja III oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu kohus leiab, et kostjate II ja III sõlmitud käendusleping seondus nende majandustegevusega. Arvestades eeltoodut ei kohaldu kostjale II ja III antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud VÕS § 143 osas. VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas 55 000 eurot (vt tl 8).
59.Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib.
2-19-19124 VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastatuavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostjate poolte kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.
60.Lähtudes eeltoodud kohtu poolt tuvastamist leidnud asjaoludest ja õigusnormidest kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt Segment Design OÜ, A S ja P M solidaarselt välja hageja ForsIL Ehitus Osaühing kasuks põhivõlgnevuse summas 40 012,50 eurot, intressi summas 1882,39 eurot ja kuni 17.12.2019 arvestatud viivise summas 2760,86 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse 17.12.2019 seisuga, siis mõistab kohus täiendavalt kostjatelt Segment Design OÜ, A S ja P M solidaarselt välja hageja ForsIL Ehitus Osaühing kasuks viivise määras 0,1% päevas põhinõudest (40 012,50 eurot) alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Seejuures tuleb arvestada, et kostjatelt A S ja P M väljamõistetavad summad kokku ei ületa kumbagi kostja kohta käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirsummat 55 000 eurot.
61.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. TsMS § 169 lg 2 on sätestatud, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kaja esitas
2-19-19124 käesolevas asjas kostja P M, seega jätab kohus tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja P M kanda.
62.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud on 04.06.2020 menetlusdokumendi kohaselt riigilõiv summas 1100 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 3675 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitusel on lepingulise esindaja poolt osutatud hagejale alates 07.11.2019 kuni 03.06.2020 õigusabi kokku 24,5 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud kokku moodustavad 4775 eurot. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ja esitab menetluskulud ilma käibemaksuta. Hageja palub määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 775 eurot ja mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja (tl 117-118).
63.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kostja III esitas 08.06.2020 vastuväite hageja menetluskuludele, leides, et hageja poolt arvestatud õigusabi tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge. Samuti leiab kostja III, et hageja menetluskulud (õigusabikulud) on osaliselt ebavajalikud ja põhjendamatud. Kostja III palub jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata vähemalt osas, mis puudutab õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses.
64.Kohus nõustub kostjaga III, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot/h ilma käibemaksuta on käesolevas menetluses ülemäärase suurusega. Hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Käesolev vaidlus pole sedavõrd keeruline ega mahukas, mis võiks õigustada hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta 150 eurot/h. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas asjas ilma käibemaksuta 120 eurot/h. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Kohus nõustub kostjaga III, et hageja menetluskulude nimekirja punktis 2 toodud tabeli ridadel 1 - 4 märgitud ajakulu 4,5 tundi ei ole lepingulise esindaja menetluskuluna käesolevas menetluses põhjendatud. Nimetatud ajakulu on tekkinud enne hagiavalduse koostamist. Riigikohus on 22.06.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude osas 4,5 h ulatuses hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata.
65.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 h kohtunõude täitmiseks ja hagi puuduste kõrvaldamiseks 17.12.2019 menetlusdokumendiga. Juriidilise kõrgharidusega esindaja peab olema võimeline esitama hagiavalduse ilma oluliste puudusteta. Kohus nõustub samuti kostja III kriitikaga hageja menetluskulude nimekirjas näidatud 05.02.2020 toimingu suhtes „nõupidamine kliendiga ja tunnistajaga.“ 2020. aasta veebruaris ei nõudnud kohus hagejalt ühtegi menetlusdokumenti ja hageja ei esitanud menetlusdokumente. Seega vähendab kohus viidatud nõupidamise osas hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajalist mahtu 1 h võrra, leides, et antud ajahetkel ei olnud viidatud nõupidamise näol tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kuivõrd kohus ei rahuldanud hageja 30.04.2020
2-19-19124 menetlusdokumendis esitatud taotlusi, siis vähendab kohus ka nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 h võrra, leides, et 30.04.2020 seisukohtade ja taotluste esitamise põhjendatud ajakulu ei ületanud 1 h. Lisaks nõustub kohus kostjaga III selles, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks ei saa lugeda kohtuistungi vaheaja eest arvestatud 0,5 h. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et teised menetlusosalised peaks kandma kohtuistungi vaheajaga seotud hageja võimalikke kulusid või et hagejale oleks osutatud kohtuistungi vaheajal õigusabi. Muus osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlikuks.
66.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 15,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu 24,5 h – kohtu poolt vähendatud ajakulu 9 h). Sellest 12,5 h on seotud käesoleva menetlusega tervikuna ning 3 h on seotud kostja P M poolt esitatud kajale vastamisega. Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2600 eurot, sealhulgas riigilõiv 1100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot (12,5 h x kohtu poolt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot). Lisaks mõistab kohus täiendavalt kostjalt P M hageja kasuks välja kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud summas 360 eurot (3 x 120). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
67.Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.