ForsIL Ehitus Osaühing hagi Segment Design OÜ, CC, YY vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Segment Design OÜ, CC ja YY apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
kõikide apellatsioonkaebuste osas 58 860,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ForsIL Ehitus Osaühing (registrikood 11284756), lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov Kostja I Segment Design OÜ (registrikood 14472791), seaduslik esindaja CC Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja Villu Tragon Kostja III YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus muutmata. Jätta Segment Design OÜ, CC ja YY apellatsioonkaebused rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt. Määrata ForsIL Ehitus Osaühing menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 400 eurot ja mõista see välja solidaarselt Segment Design OÜ-lt, CC-lt ja YY-lt hageja kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.12.2019 esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevuse 40 012,50 eurot, intressi 1882,39 eurot, kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni 17.12.2019 arvestatud viivise 2760,86 eurot, viivise 0,1% päevas nõude põhisummast alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades kostjate I ja II piirvastutust 55 000 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 09.07.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 40 012,50 eurot tagastamise tähtajaga 08.10.2019; - kostja I kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi arvestusega 2,64% kuus (0,088% päevas), igakuiselt kalendrikuu viimasel tööpäeval või kogu intressi koos laenu tagastamisega hiljemalt 08.10 2019; - alates 08.10.2019 intress tõusis 5,28% (0,176% päevas) kuus kuni laenusumma ja intresside täieliku tagastamise päevani; - maksete tasumata jätmisel kohustus kostja I maksma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt kalendripäevas; - laenulepingust tulenevaid kohustusi käendasid kostjad I ja II kuni 55 000 euro ulatuses; - laenuraha kanti kostjale I üle kahes osas ettemaksuarvete alusel selgitustega „Polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine“; - laenulepingu alusel kandis hageja laenu kostjale kahes osas – I osa 24 007,50 (käibemaksuta 20 006,25) kostja I pangakontole lepingu sõlmimise päeval; - teise osa 24 007,50 (käibemaksuta 20 006,25) maksis hageja kostja I kontole järgmiselt: - 01.08.2019 - 4007,50 eurot; - 03.09.2019 – 5000 eurot; -18.09.2019 – 14 000 eurot; - 19.09.2019 – 1000 eurot; - 08.10.2019 saatis hageja kostjale I intressiarve, mida ei ole tasutud. Lepingu sõlmimise asjaolude kohta tõi hageja esile järgmised asjaolud: - kostja III selgitas hagejale, et EAS-ile ja pankadele näidatakse hagejat kui koostööpartnerit ja laenulepingu alusel saadud raha kui ettemaksuna saadut tulevase toodangu eest; - laenulaenulepingu varjamiseks sõlmisid hageja ja kostja I koostöölepingu; - mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt;
2(8)
- koostöölepingus ei ole kajastatud ettemakseid või muid reaalseid kohustusi; - ka arvetes märgitud kohustust tarnida hagejale 10.02.2020 kuupäevaks paneelid kostja I ei täitnud ega ole lubanud täita tulevikus; - hageja ei ole arvestanud käibemaksu põhivõlgnevuse, viiviste ja intresside arvestuses. Kostja vastuväited
3.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjad tuginevad peamiselt järgmistele asjaoludele: - mais 2019 soovis kostja I käivitada polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise liini (edaspidi tootmisliin) ning vajas finantseerimise eesmärgil 22 000 eurot, milleks pakkus abi hageja juhataja GG; - hageja pakkus, et teeb ettemaksu paneelide valmistamiseks (koostöölepingu punktis 2.4); - kostjal I ei jätkunud vahendeid tootmisliini käivitamiseks ja paneelide tootmiseks, mistõttu lepiti kokku laenus ning käendustes; - esimene ettemaksuarve 24 007,50 eurot tasuti vastavalt kokkuleppele, kuid teise tasumine hakkas venima ning ei võimaldanud tootmisliini puuduvaid osi tähtaegselt hankida ja tegi võimatuks sertifitseerimiseks tootenäidiste valmistamise, mistõttu ei olnud kostjal I vaja laenu võtta. Hageja teostas maksed koostöölepingu alusel, mis nähtub järgmistest asjaoludest: - maksekorralduste selgitus viitab koostöölepingu raames väljastatud arve numbrile; - summad ei lange kokku laenulepingus kokkulepitud laenusummadega; - viiest ülekandest kolm teostati rohkem kui kuu aega peale laenulepingus väljendatud laenuandmise tähtaega; - laenusumma väljastamisel ei lisata laenusummale käibemaksu, kuid hageja lisas. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - hageja ja kostja I sõlmisid 09.07.2019 kostjaga I laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale I laenu 40 012,50 eurot; - kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 08.10.2020; - laenulepinguga samaaegselt ja 09.07.2020 samas digikonteineris allkirjastatuna sõlmis hageja kostjatega II ja III käenduslepingu; - käenduslepingu alusel kohustusid kostjad II ja III vastutama solidaarselt laenulepingu nõuetekohase täitmise eest, sh laenu ja kõrvalkulude maksmise, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni 55 000 euro ulatuses; - laenu- ja käenduslepingu sõlmimisega samal päeval 09.07.2019 sõlmisid hageja ja kostja I koostöölepingu; -koostöölepingu sõlmimisel esindasid kostjat I kostjad II ja III; - kostja I esitas hagejale 01.07.2019 ja 01.08.2019 arved vastavalt maksetähtajaga 08.07.2019 ja 15.08.2019 kokku 40 012,50 euro + käibemaks tasumiseks; - arvetel viitas kostja I polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmisele perioodil 01.09.2019-10.02.2020; - hageja tasus arved (koos käibemaksuga) osade kaupa;
3(8)
Maakohus viitas asja lahendamisel TsÜS § 89 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ja tuvastas koostöölepingu näilikkuse hindamisel tunnistaja QQ ütluste põhjal järgmised asjaolud: - hageja soovis laenata kostjale I raha ning kostja III kinnitas kostja I esindajana enne lepingute sõlmimist, et koostööleping on selleks, et saada EAS-ist või pangast raha laenu tagastamiseks; - pooled leppisid kokku, et koostööleping ei oma juriidilist jõudu, kostja III kinnitusel ei pidanud koostööleping tooma hagejale reaalseid tagajärgi ja lepiti kokku, et koostööleping lõpetatakse umbes kuu aja pärast; - laenuandmise tingis hageja huvi toetada laenu andmisega kostja äri alustamist ja olla hilisemalt betoonpaneelide soodustusega ostjaks, kuid hageja ei soovinud panustada ühisesse arendusse; - koostöölepingu sõlmimine oli kostja III initsiatiiv, kes vajas fiktiivset koostöölepingut täiendava toetuse ja laenu saamiseks; - kostja III on ennast kostja I esindajana käsitlenud nii laenulepingus kui ka koostöölepingus ning kostja II kui kostja I seaduslik esindaja on seda aktsepteerinud. Kohus järeldas, et kostja III oli pädev väljendama tunnistajale kostja I tahet ja tegi seda kostja II heakskiidul. Kostjad II ja III elavad samal aadressil. Tunnistaja ütlustega oli kooskõlas asjaolu, et hageja tasus kostjale I kokku küll 48 015 eurot, kuid 8002,50 eurot moodustas sellest käibemaks ehk siis tasutud summa põhiosa vastas täpselt laenusummale 40 012,50 eurot. Nimetatud summa kattuvus laenulepinguga ei saanud olla juhuslik nagu ka asjaolu, et mõlema lepingu kohaselt esitati arveid kahes osas. Väljastatud arvete selgitus „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmine“ vastas laenulepingu p-s 1.1.3. märgitud laenu sihtotstarbele „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise organiseerimine“. Koostööleping sisaldas valdavalt üldisi sõnastusi ning selles ei kajastatud hageja poolt „polüstüreenbetoonist isekandvate paneelide tootmise“ eest ettemakseid või muid reaalseid rahalisi kohustusi. Koostöölepingus ei kohustunud hageja ostma kostjalt I paneele kostja I arvetes kokkulepitud suurusega, hinnaga, koguses ja kuupäevaks. Tõendamist ei leidnud kostja III kohtuistungil väidetu, et eksisteeris veel eraldi kokkulepe paneelide tootmiseks ja selle eest raha maksmiseks. Kostjate vastuväide, et ülekannete teostamisel viitas ülekande selgitus koostöölepingu raames väljastatud arve numbrile, on küll õige, kuid sellest ei järeldu, nagu polnuks koostööleping näilik tehing. Asjaolu, et koostöölepingu sõlmimise kui näiliku tehingu initsiatiiv tuli kostjatelt, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et koostööleping on koostatud kostja I logoga dokumendile. Kohtumisele EAS-is on viidatud ka kostja III 05.07.2019 e-kirjas. Riigikohtu 02.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 4-16-9132 p-s 22 on selgitatud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. Eelnevat arvestades on loogiline ja kooskõlas asjas esitatud tõenditega, et hageja aitas kostjal jätta muljet koostöölepingu olemasolust ja varjata poolte tegelikku soovi laenulepingu sõlmimiseks. Sellel eesmärgil kandis hageja kostjale I laenulepingus kokkulepitud laenu üle näiliselt koostöölepingu alusel väljastatud arvete alusel ja tasus ka arvetele lisatud käibemaksu.
4(8)
Asjaolu, et laenu teise osa ülekandmine kostjale I jäi võrreldes laenulepingus kokkulepitud tähtajaga 01.08.2019 (mis oli ka kostja I teise arve kuupäevaks) hilisemaks, ei anna alust järeldada, et kostjale I oleks ülekandeid tehtud koostöölepingu alusel. Tõendamata on kostjate väited, et hageja pakkus kostjatele ettemaksu tegemist tulevaste paneelide valmistamiseks ja eksisteerisid konkreetsed tellimused mahus 40 012,50 eurot, millele lisaks olevat koostatud täiendavate vahendite kaasamiseks samas mahus laenuleping või tootmisliini valmimine venis ja seetõttu langes ära vajadus laenulepingu järgsete rahaliste vahendite kasutamiseks. Tõendamist ei leidnud, et paneelide tootmise liin omandas töövõimekuse ning selle käivitamine omas majanduslikult perspektiivi või et kostjad oleks üldse kunagi proovinud paneelide tootmist käivitada. Kohtuistungil kinnitas kostjate esindaja, et isegi 04.06.2020 seisuga ei eksisteeri paneelide sertifikaate ja paneele ei ole reaalselt toodetud. Kui kostja I poolt hagejale esitatud arved oleksid esitatud koostöölepingu alusel, oleks midagi tehtud väidetava paneelide tootmise kohustuse täitmiseks tähtajaga hiljemalt 10.02.2020. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud koostööleping on TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik tehing. Vastavalt TsÜS § 89 lg 2 on nimetatud koostööleping tühine ja TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Poolte suhete õiguslik alus tuleneb laenulepingust ja sellega seotud käenduslepingust. Ebaõige on kostjate väide, nagu poleks kostja I laenulepingu alusel kunagi laenu võtnud. Kohus luges asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja andis kostjale I laenu kokku 40 012,50 eurot. Ka võimalike muude õigussuhete olemasolu ei takista pooltel võlgnevuse vormistamist just laenuna (VÕS § 396 lg 2). Laenulepingu alusel kostjale I antud laenu 40 012,50 eurot tagasimaksmise kohustust käendasid kostjad II ja III. Käenduslepingu alusel kohustusid kostjad II ja III solidaarselt vastutama hageja ees laenulepingu nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutavad käendajad laenulepingu nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas laenu ja kõrvalkulude maksmise, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 55 000 eurot. Hageja ei ole arvestanud tema poolt makstud käibemaksu summasid põhivõlgnevuse, viiviste ja intresside arvestustes. Intressi on hageja arvestanud üksnes kuni laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtajani 08.10.2019 ja viivist alates 09.10.2019. Nõude alusena viitas maakohus põhinõude osas VÕS § 108 lg-le 1 ja viivisenõude osas VÕS § 113 lg-le 1, kostjate solidaarkohustuse tekkimise osas VÕS § 65 lg-le 2 ja § 145 lg-le. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 40 012,50 eurot, intressi 1882,39 eurot ja kuni 17.12.2019 arvestatud viivise summas 2760,86 eurot, samuti tulevikku suunatud viivise määras 0,1% päevas põhinõudest (40 012,50 eurot) alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367), arvestades et kostjatelt II ja III väljamõistetavad summad kokku ei ületa kummagi kostja kohta käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirsummat 55 000 eurot. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS 162 lg 1 ja § 165 lg 3), v.a kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud menetluskulude osas, mis jäid kostja III kanda (TsMS § 169 lg 2). Kohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis kostjatelt
5(8)
solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2600 eurot. Lisaks mõistab kohus täiendavalt kostjalt III hageja kasuks välja 360 eurot. Apellatsioonkaebused
6.Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja nõue tema vastu rahuldati. Kostjad I ja II esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse nende suhtes hagi rahuldamise osas tühistada ja ühinevad kostja III kaebuse põhjendustega. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kaevatava otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ning hinnanud ebaõigesti asjas esitatud tõendeid. Maakohus tegi tunnistaja ütlustest valed järeldused ning ei ole arvestanud tõendeid kogumis. Tunnistaja ütluste alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud koostööleping oli näilik ning et sellel ei olnud poolte tahtele vastavaid tagajärgi. Hageja ja kostja I allkirjastasid 09.07.2019 koostöölepingu, mille punktiga 3.1 leppisid pooled kokku vastastikuses koostöös paneelide valmistamisel ja nendest majade ehitamisel. Tunnistaja väide, et “esialgu oli kokkulepe selles, et leping ei oma juriidilist jõudu”, ei muuda koostöölepingu sõlmimise fakti olematuks ega tehingut näilikuks. Väidetava õigusjõu puudumise kokkulepe oli tunnistaja sõnul „esialgu“. Isegi kui enne koostöölepingu sõlmimist võisid olla erinevad arutelud koostöölepingu jõustumise osas, siis pärast koostöölepingu allkirjastamist soovisid pooled selle jõustumist ja kehtivust (koostöölepingu punktid 4 ja 8). Apellandi viide vajadusele esitada koostööleping EAS-ile ja mõnele krediidiasutusele, samuti selle sõlmimine kostja I initsiatiivil ei muuda tehingut näilikuks. Pooled ei ole kokku leppinud koostöölepingu lõpetamises ning ka tunnistaja QQ kinnitas, et koostöölepingut lõpetatud ei ole. EAS-ilt toetuse või krediidiasutuselt laenu saamiseks ei ole vajalik fiktiivse (näilise) tehingu tegemine. EAS-ilt toetuste ja/või krediidiasutustelt laenu taotlemisel tuleb taotlejal potentsiaalsele finantseerijale esitada ka enda majandustegevuses sõlmitud lepinguid. Ühe sellise sõlmiski kostja I hagejaga. Pooled asusid seda lepingut ka täitma - kostja esitas polüstüreenbetoonist paneelide tootmisega seotud arved ning hageja tasus nende arvete alusel. Maakohus on teinud koostöölepingu alusel esitatud arvetel kajastatud summadest valed järeldused. Kuidas kujunes poolte vahel laenulepingu summa, on selgitanud kostjad I ja II oma 20.01.2020.a vastuses hagile (p 2.8). Hageja ei ole tõendanud laenulepingu alusel laenusumma väljamaksmist. Hageja ei ole tegelikult kostjale I laenu andnud ning kohus on rajanud otsuse oletusele, et koostöölepingu alusel esitatud arvete summad viitavad koostöölepingu näilikkusele. Maakohus ei ole selgitanud, miks oli vajalik laenusuhte varjamiseks sõlmida koostööleping või miks oli kostjal I või pooltel vajalik varjata „tegelikku laenusuhet “. Maakohus on ekslikult kohaldanud VÕS § 396 lg 2 ning viidatud õigusnorm ei kuulu käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele. Kostja I ei võlgne hagejale rahasummat ja seetõttu puudub ka vajadus kokku leppida selles, et kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt
6(8)
õigustatud isikule laenuna. Mingisuguse rahasumma võlgnemise osas selle laenuna võlgnemises kokku leppimist pole menetlusosalised isegi väitnud. Vastused apellatsioonkaebustele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Kostjate apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega koostöölepingu näilikkuse ja laenulepingu ning käenduslepingu sõlmimise osas ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja ütlusi koosmõjus teiste tõenditega ega ole rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Hageja pole vaidlustanud koostöölepingu sõlmimise fakti, kuid on väitnud, et selle sõlmimisel lepiti kokku, et see ei oma avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust. Sellega vastab koostööleping TsÜS § 89 lg-s 1 sätestatud näiliku tehingu tunnustele. Näilik tehing on sama paragrahvi II lõike alusel tühine. Seega ei sõltu näiliku tehingu tühisus asjaolust, et pooled selle allkirjastasid. Tehingu tühisuse tõttu ei ole seda vaja ka lõpetada, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 I lause).
11.Tunnistaja kasutatud sõna „esialgu“ antud kontekstis ei tähenda, et pooled oleks hiljem leppinud kokku koostöölepingu tahteavalduste vastavuses nende tahtele ja soovinuks koostöölepingule õiguslikke tagajärgi. Nimetatut ei ole kostjad tõendanud.
12.Õige on apellandi seisukoht, et vajadus esitada koostööleping EAS-ile või mõnele krediidiasutusele, ei muuda tehingut iseenesest näilikuks. Tehingu muudab näilikuks poolte soov jätta mulje tehingu olemasolust eelmainitud isikutele ilma tegeliku soovita koostöölepingust tulenevateks õiguslikeks tagajärgedeks.
13.Maakohus tuvastas õigesti kostja I poolt esitatud arvete põhjal koosmõjus asjas esitatud tõenditega, et pooled asusid täitma mitte koostöölepingut, vaid laenulepingut. Kostjate I ja II 20.01.2020 menetlusdokumendis väidetu, et kostjal I oli konkreetseid tellimusi 40 012,50 euro ulatuses, kuid need ei pruukinud tagada paneelide liini käivitamist ja paneelide tootmist, mistõttu lepiti kokku täiendavate vahendite kaasamiseks laenu andmises, ei leidnud asjas tõendamist.
14.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja andis laenu kostjale I ja maakohus ei ole koostöölepingu näilikkust tuvastanud üksnes selle alusel esitatud arvete alusel. On loogiline eeldada, et laenulepingu varjamisest oli kostja I huvitatud põhjusel, et ta ei tahtnud end näidata EAS-i või krediidiasutuste eest juba laenu võtnud isikuna. Koostöölepinguga oli võimalik näidata, et tal on juba projektist huvitatud ja kindlad koostööpartnerid, mis suurendaks eelduslikult finantsasutuste usku projekti vajalikkusse ja jätkusuutlikkusse.
15.Kuigi maakohus on viidanud VÕS § 396 lg-le 2, ei ole maakohus kohaldanud seda normi asja lahendamisel. Nimetatud sätte mainimine kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist
7(8)
asja lahendamisel. Maakohus on vaidluse lahendanud laenulepingu ja käenduslepingu sätete järgi ning lisaks viidanud VÕS § 108 lg-s 1 sätestatule.
16.Eeltoodust tulenevalt jäävad kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata.
17.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 165 lg 3 ja § 171 lg 1).
18.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes (TsMS § 174 lg 3). Vastustaja kulu moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 600 eurot 4h töö eest (suhtlus kliendiga 0,50 h, apellatsioonide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite hindamine ja täiendavate tõendite saamise vajaduse hindamine, suhtlus kliendiga ja menetlusdokumentide koostamine 3,5 h) tunnitasuga 150 eurot tund. Kostja vaidleb vastu nii hageja esindaja toimingute ajakulule kui ka esindaja tunnihinna suurusele. Kostja hinnangul on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2h. Kostja lähtuda keskmisest sarnase õigusteenuse eest makstavast tunnitasust.
19.Esindaja tehtud toimingud olid apellatsiooniastmes vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud. Tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Käesolev vaidlus on vähemahukas ning õiguslikult pigem lihtne. Tunnitasu 150 eurot ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtupraktika järgi ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RKTKo nr 3-2-1-115-13, p 25). Asja mahtu ja keerukust, aga ka esindaja kvalifikatsiooni arvestades (hageja esindaja ei ole advokatuuri liige) on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul 100 eurot (käibemaksuta).
20.Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja apellatsiooniastme menetluskuluna 4h eest 400 eurot.
21.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.