Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R. O. kasutas hageja sõidukit xxxxxxxxxxxxxxx oma majandustegevuses. R. O. ja kostja sõlmisid 30.11.2018. a rendilepingu, mille alusel omas kostja õigust kasutada hagejale kuuluvat mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxx. 01.12.2018. a põhjustas kostja hagejale kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse, sõites ristmikul teelt välja vastu puud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja 04.04.2019. a otsusega karistati kostjat liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks. Tartu Maakohtu 10.06.2019. a otsusega väärteoasjas nr x-xx-xxxx jäeti kostja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kostja õigusvastase teo järel tekkis hagejal oluline kahju. Dataline OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni kohaselt on xxxxxxxxx maksumus 8849,41 eurot. Hageja nõuab kostjalt sõiduki taastusremondi kulude hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et R. O. -ga 30.11.2018. a sõlmitud rendilepingu alusel sai kostja enda kasutusse hagejale A. R. kuuluva sõiduki xxxxxxxxxxxxxxx, registreerimisnumbriga xxxxxx. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 01.12.2018. a põhjustas kostja hageja sõidukit juhtides avarii, mille järel sai hageja sõiduk kahjustada. Hageja nõuab hagis kostjalt sõiduki taastamiskulude hüvitamist summas 8849,41 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et temalt kahju hüvitamise nõudmine ei ole põhjendatud, kuna sõidukil puudus kaskokindlustus. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslikuks aluseks saavad olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

2 (4)

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 sätestab juhud, millal on kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõude rahuldamise eelduseks kostja süüline õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Hageja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu 10.06.2019. a otsuse väärteoasjas nr x-xx-xxxx (tl 4-9). Nimetatud otsusega jättis kohus rahuldamata kostja C. J. kaebuse ja muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja 04.04.2019. a otsuse, millega karistati kostjat liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks. C. J. karistati selle eest, et ta juhtis 01.12.2018. a ajavahemikul kella 3.00-6.30 pimedal ajal mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx vallas mööda xxxxxxx-xxxx teed, lähenedes T-kujulisele ristmikule, ei arvestanud liiklusoludega, ei sõitnud sellise kiirusega, et tal vajaduse korral on võimalik sõiduk seisma jätta või anda teed eesõigust omavale liiklejale, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas C. J. liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõidukile xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx. C. J. ei teatanud liiklusõnnetusest politseile ja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. C. J. tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Otsuse kohaselt rikkus C. J. LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, LS § 169 lg 4 p-de 2, 4 ja 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning LS § 169 lg-te 5, 7 nõudeid, pannes sellega toime LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo, mille tagajärjel sai hagejale kuuluv sõiduk kahjustada. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega temal süü puudumist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei vabane õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest põhjusel, et sõidukil ei olnud kaskokindlustust. Seadus sellist vastutusest vabanemise alust ette ei näe. Hageja nõuab kostjalt kahjuna sõiduki taastamiskulude hüvitamist, mis kohtu hinnangul on kooskõlas VÕS § 132 lg-ga 3. Hageja on esitanud kohtule tõendina D. O. poolt 06.02.2019. a koostatud kalkulatsiooni (tl 10), milles on kalkuleeritud sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx remonditööde maksumuseks koos käibemaksu kokku 8849,41 eurot. 3 (4)

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist vastavalt D. O. kalkulatsioonile. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahjuhüvitise suurusele ega ole ka omalt poolt väitnud ega tõendanud, et sõiduki taastamine oleks võimalik väiksemate kuludega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 8849,41 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 375 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 500 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab riigilõivu summas 500 eurot lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud jurist V. O. . Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 5 töötundi, sh materjalidega tutvumine, konsultatsioonid, kohtupraktikaga tutvumine ja kohtule hageja seisukoha koostamine. Hageja esindaja taotleb tasu määraga 75 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta, kokku 5 tunni eest summas 375 eurot. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 875 eurot, sh 500 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 375 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab hageja menetluskulud summas 875 eurot hageja kasuks välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.