Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud

kostja sõlmis hageja agendina 5. märtsil 2020 hankelepingu betoonelementide tarnimiseks Soome (edaspidi Kappelitie leping) Lujatalo OY-ga, mille täitmise korral oli hagejal põhjendatud ootus teenida kasumit;

-

hagejaga agendilepingu sõlmimisel esindas kostjat X, samuti esindas kostja hagejat Xi kaudu, kui ta andis Kappelitie lepingu üle konkureerivale äriühingule OÜ TMB Element;

-

kostja on agendile kohalduvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud, valmistades ette ja loovutades hageja nimel konkureerivale äriühingule, OÜ-le TMB Element, hageja jaoks majanduslikult kasumliku Kappelitie lepingu. Nimelt tegi Y ja X agendina koostööd. Hageja nimel sõlmiti OÜ-ga TMB Element kahjulikel tingimustel leping, mida polnud hagejal võimalik täita ning sellise tegevuse eesmärk oli viia Kappelitie leping OÜ-le TMB Element. OÜ TMB Element valiti Kappelitie lepingu täitmiseks just seepärast, et hiljem Kappelitie leping OÜ-sse TMB Element üle viia;

-

lepingu üleviimiseks pidas OÜ-ga TMB Element läbirääkimisi Y ning Soome turul X, kes mõjutas soomlasi Kappelitie lepingu üleandmiseks. Samuti on kostja osalenud 2

hagejat kahjustava lepingu ettevalmistamises – Y ja kostja on koostanud Kappelitie lepingu üleandmise projekti; -

on mõistlikult arusaadav, et ükski agent ei loovutaks oma käsundiandjale kuuluvat kasumlikku lepingut konkureerivale äriühingule. X, olles agendilepingu raames hageja esindaja õigusi teostav isik ning töötades OÜ-s TMB Element müügi- ja projektijuhina, oli Kappelitie lepingu loovutamisel ilmselges huvide konfliktis. Seetõttu ei tegutsenud kostja Xi kaudu enam hageja huvides: kostja on oma agendilepingust tulenevaid ülesandeid täites toiminud hageja majandustegevust kahjustavalt. Samuti pole kostja ära hoidnud hagejale kahju tekkimist, kuna hagejal jäi Kappelitie lepingust saamata märkimisväärne tulu;

-

hagejal on kostja agendilepingu rikkumise tõttu tekkinud saamata jäänud tulu vähemalt 242 243 eurot.

-

hageja arvestab Kappelitie lepingult saamata jäänud tulu, võttes aluseks koostatud eelarve, mille järgi oleks ta müünud Lujatalo OY-le nii oma toodangut kui ka kahelt odavama pakkumise teinud ettevõtetelt sisse ostetud toodangut – Consolis Latvija ja OÜ Scaleter;

-

hagejal oli võimalus müüa pakkumuse teinud Consolis Latvija toodetud valgebetooni Lujatalo OY-le 155 800 ja 225 550 euro eest, ostes selle ise Consolis Latvijalt vastavalt 113 932 ja 173 328 euro eest. Seejuures oleks olnud müügikasum vastavalt 41 868 ja 53 222 eurot. Ostes osa toodangust OÜ-lt Scaleter 19 813 ja 18 400 euro eest, oleks hageja selle müünud Lujatalo OY-le vastavalt 43 648 ja 20 096 euro eest. Seejuures oleks olnud müügikasum vastavalt 23 835 ja 1696 eurot. Kokku oleks hageja teeninud ostetud toodangu müügist 120 622 eurot. Lisaks sisse ostetud valgebetoonile, oleks hageja müünud Lujatalo OY-le Kappelitie lepingu alusel ka oma toodangut. Sellelt saadud kasum oleks olnud 121 622 eurot;

-

hageja on teinud ettevalmistusi, et teenida kasu, sõlmides agendilepingu alusel vahendatud Kappelitie lepingu Lujatalo OY-ga. Hageja arvestas välja, et teenib Kappelitie lepingu täitmiseks mõeldud toodangu müügi pealt minimaalselt 242 243 eurot, st müües lisaks oma toodangule osaliselt ka teiste ettevõtete toodangut. Tegu on saama jäänud tuluga;

-

kui kostja poleks hagejat Kappelitie lepingust ilma jätnud, oleks hageja teeninud märkimisväärses ulatuses kasumit. Seega poleks kostja oodatavast kasumist ilma jäänud

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja järgneva: -

hageja ja Lujatalo Oy sõlmisid 10. märts 2020 lepingu betoonelementide tarnimiseks objektile asukohaga Espoon, Kappelitie 5, Soome Vabariik. Lepingu kohaselt kohustus kostja tarnima objektile ka valgetbetooni. Kuna kostja ise valgetbetooni ei tootnud, siis kavatses kostja tellida antud toote alltöövõtu korras kolmandalt isikult;

-

hagejal oli lepinguline suhe valgebetooni hankimiseks äriühinguga OÜ TMB Element ning hageja ei kavatsenud betooni tellida kolmandatelt isikutelt;

-

hageja ei suutnud oma rahalisi kohustusi OÜ TMB Element ees täita, mille tulemusena nad ei saanud jätkata Lujatalo Oy’le valgebetooni tarnimist. Seetõttu polnud hageja võimeline täitma Lujatalo Oy’ga 10. märtsil 2020 sõlmitud lepingut Kappelitie objekti ehitamiseks, mille tulemusena soovis hageja ise lepingu üle anda OÜ-le TMB Element;

-

kostja ei ole loovutanud Kappelitie lepinguga seotud õigusi ja kohustusi kolmandale isikule. Kappelitie lepingu lõpetas hagejaga Lujatalo Oy, mis pole aga kuidagi seotud 3

kostjaga. Kostja ei saa hageja agendina ega ka maaklerina tagada vahendatud lepingu täitmist. Järelikult pole kostja rikkunud oma hoolsus- ega ka lojaalsuskohustust ega pole tekitanud hagejale kahju. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on 2778,58 eurot ja need koosnevad lepingulise esindaja õigusabi kuludest. Kohtu seisukoht

4

15.12.2016, 3-2-1-127-16 p 16). VÕS § 670 lg-st 4 tulenevalt leiab kohus, et see põhimõte on kohaldatav ka agendilepingule. Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette eelkõige seda, et viimane on agendina tegutsedes kaasa aidanud Kappelitie lepingu üleandmisele OÜ-le TMB Element. Hageja hinnangul on sellise tegevuse tulemusel tekkinud talle kahju ning kostja on seetõttu agendina rikkunud hoolsuskohustust.

pooled on pidanud kolmepoolseid läbirääkimisi Kappelitie lepingu üleandmiseks. Nii nähtub Lujatalo Oy, OÜ TMB Element ja hageja kirjavahetusest, et mõlemad isikud on rääkinud hagejaga Kappelitie lepingu üleandmisest (dtl 1081-1083, 1086). Seejuures on hageja teinud omapoolse ettepaneku vastava lepingu sõlmimiseks (dtl 1087). Seega hageja väide, et ta polnud kursis Kappelitie lepingu üleviimise plaaniga ja see toimus tema teadmata, on vastuolus esitatud tõenditega. Kohtule esitatud kirjavahetusest järeldub, et osapooled on olnud hagejaga telefoni teel ühenduses ning hageja on olnud osas kirjavahetuses ka saaja real. Tuleb möönda, et ka kostja seaduslik esindaja oli osas kirjavahetuses saaja real, kuid see ei tõenda, et kostja tegutses agendina hageja nimel eesmärgiga talle kahju tekitada. Olukorras, kus hagejal olid majanduslikud raskused lepingu täitmiseks ning ka hageja osales lepingu üleandmise läbirääkimises, ei saa kostjale ette heita agendina hoolsuskohustuse rikkumist.

1244), 2023. aastal 150 eurot (dtl 1245) ning 2025. aastal 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 1246, 1249). Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud ei ole. 14.1.Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulu põhjendatud ega vajalikud. Kostja on välja toonud toimingud seoses vastuhagile vastuse koostamisega (dtl 1244) – kokku kulus aega 9 tundi. Võttes arvesse 17. augusti 2021 esitatud vastuse sisu ja mahtu ning selle lisade mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi. 2025. aasta arvel välja toodud toimingu osas (menetlustoimingud kõik kokku, alates 10/2023, sh menetluskulude nimekirja esitamine, 2 tundi 12 minutit) märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele selle mahtu arvestades 15 minutit. Muude toimikust nähtuvate toimingute – 26.04.2025 taotlus ja 08.07.2025 vastus – puhul on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 1 tund, arvestades nende dokumentide vähest mahukust ja sisu. Seega on arvel viidatud toimingu osas põhjendatud ajakulu kokku 1 tund ja 15 minutit. Muus osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. 14.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas märgib kohus järgmist. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.1 Kostja algse esindaja Martin Kirsipuu (advokaat) tunnitasu 145 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu ning on seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Esindaja Alar Salu tunnitasu 150 eurot ja 180 eurot ületab aga keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ei ole seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus lähtub esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel kohtupraktikast ning arvestab praegusel juhul asjaoluga, et kostja esindaja Alar Salu on TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud lepinguline esindaja (so mitteadvokaat). Nimelt on viimastel aastatel kohtupraktikas leitud, et juristist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot. 2 Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3 Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on olnud pigem erandlikud.4 Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suuremat tunnitasu kui 120 eurot – tegemist ei ole tavapäraselt keerukama ega mahukama asjaga. Siinjuures märgib kohus, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.5 Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kohus kostja lepingulise esindaja Alar Salu põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1871 eurot (lisandub käibemaks 75,36 eurot), mis moodustub järgnevalt: -

1557 eurot (1015+542) – 7 tundi tunnihinnaga 145 eurot ning 4 tundi 31 minutit tunnihinnaga 120 eurot (vastavalt kostja 22. juuli 2025 vastusele käibemaksu ei lisandu);

-

314 eurot – 2 tundi ja 37 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks 75,36 eurot (määraga 24%).

1

Riigikohtu 28. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2025 määruse 2-22-18672 p 15 ja seal viidatud kohtupraktika, Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025 määrus 2-21-8139, p 22. 3 Riigikohtu 28. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p 16. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2022 määrus 2-20-13046, p 18.3. 5 Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2025 määrus 2-22-18672, p 15, Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2022 määrus 2-20-13046, p 18.3. 2

7

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.