MJproductionestonia OÜ avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr 027/2020/185 Avaldaja MJproductionestonia OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetlusosalised
Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MJproductionestonia OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MJproductionestonia OÜ määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 13.04.2020 määruse asjas nr 2-20-5308 resolutsioon muutmata. Muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5).
Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust nr 027/2020/185.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 01.04.2020 kaebuse tsiviilasjas nr 2-20-4976, milles taotles: 1) peatada täitemenetlus nr 027/2020/185 vähemalt eriolukorra tühistamiseni ning lisaks veel kolmeks kuuks, et saaks taastada majandustegevuse; 2) tühistada/peatada enampakkumine; 3) ennistada maksegraafik ning anda võimalus teostada järgmine makse alates 25.08.2020.
2-20-5308 Kohtutäitur arestis avaldajale kuuluva kinnisvara. Avaldaja ja võlausaldaja sõlmisid täituri vahendusel maksegraafiku. Avaldaja tasus esimese osa (1000 eurot) ja pidi tasuma 1500 eurot hiljemalt 25.03.2020. Avaldaja on tegev meelelahutussektoris ning kontsertide korraldamisel. Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu ei ole võimalik võlga tasuda. Kohustuste täitmine on võimatu, kuna käive on langenud nulli ning see ei taastu enne, kui eriolukord tühistatakse. Sellisel juhul saab tegevuse taastada ja alustada tasumist kolm kuud pärast eriolukorra lõppu.
3.Harju Maakohus keeldus 02.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4976 avaldaja kaebust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldusest ei nähtu, et enne kohtusse pöördumist oleks avaldaja kohtutäituri tegevust vaidlustanud ning läbinud kohtueelse menetluse (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1). Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul sellist erakorralist olukorda, mis annaks aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on võlgnik ning tema vara suhtes viiakse läbi enampakkumine või praegu on eriolukord, ei ole piisav alus täitemenetluse peatamiseks. Seega ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki.
4.MJproductionestonia OÜ esitas Harju Maakohtule 08.04.2020 avalduse, milles esitas järgmised taotlused: 1) peatada täiteasjas nr 027/2020/185 täitemenetlus kuni eriolukorra lõppemiseni ning täiendavalt kolmeks kuuks alates eriolukorra lõppemisest ja 2) pikendada täiteasjas sõlmitud maksegraafiku alusel võlgnevuse ositi maksmist, lugedes järgmise osamakse tähtajaks kolm kuud alates eriolukorra lõppemisest. Täitemenetlus tuleb TMS § 45 alusel peatada, kuna see on võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandlikuks asjaoluks on riigis 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukord. Avaldaja tegevus seisneb kontsertide korraldamises. Avaldaja majandustegevus on eriolukorra tõttu täielikult seiskunud. Avaldaja pidi kandma suures ulatuses kahju ärajäänud kontsertide tõttu. Täitemenetlus tuleb peatada vähemalt eriolukorra lõppemiseni. Täitemenetlus tuleb täiendavalt peatada kolmeks kuuks pärast eriolukorra lõppemist, et anda avaldajale võimalus taastada oma majandustegevus. See on teostatav kolme kuu jooksul peale eriolukorra lõppemist ning võimaldab seejärel täitemenetlust (maksegraafiku täitmist) jätkata. Sellest tulenevalt palub avaldaja vastavalt pikendada ka maksegraafiku täitmist.
5.Harju Maakohus keeldus 13.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5308 MJproductionestonia OÜ avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avalduses esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine põhjendatud ja mis kaaluksid üles sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et avaldaja on võlgnik ja käesoleval ajal on välja kuulutatud eriolukord, ei ole piisav täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetluse ajatamiseks. Eriolukord võib pikeneda teadmata ajaks. TMS § 45 kohaselt ei tohi see aeg aga väga pikk olla. Seejuures nähtub kohtuinfosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-20-4976 on avaldaja esitanud kohtule samasisulise avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks. Kohus keeldus 02.04.2020 kohtumäärusega avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd käesoleval juhul on määruskaebuse menetlemine pooleli ja juhul, kui maakohus peab avaldaja nõude siiski menetlusse võtma, ei
2(4)
2-20-5308 tohiks tekkida olukorda, kus kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
6.MJproductionestonia OÜ esitas 28.04.2020 määruskaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 13.04.2020 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4976 MJproductionestonia OÜ määruskaebuse Harju Maakohtu 02.04.2020 määruse peale rahuldamata ning maakohtu resolutsiooni muutmata. Võlgnik taotles kohtutäiturile esitatud avalduses maksegraafiku ennistamist ja maksete edasilükkamist ning kinnisasja sundmüügi tühistamist, peatamist või edasi lükkamist vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. Võlgnik on sisuliselt seega taotlenud täitemenetluse peatamist vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. TMS ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust peatada võlgniku avalduse alusel. Samuti ei olnud sissenõudja nõus maksegraafiku ajatamisega. Praegusel juhul puudus kohtus vaidlustatav kohtutäituri tegevus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.MJproductionestonia OÜ esitas määruskaebuses kokkuvõtlikult järgmised seisukohad. Maakohtu määruse puuduvad põhjendused selle kohta, miks jäeti avaldus menetlusse võtmata. Maakohtu seisukoht, et taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada, pole õige. Eriolukord kehtestati Eestis esmakordselt ja selle kohta puudub kohtupraktika. Avaldaja majandustegevus peatus ajutiselt üldise avalik-õigusliku akti alusel ning avaldaja ei saanud seda mõjutada. Kui maakohus seda käsitlust ei jaganud, tulnuks avaldus jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Avaldaja taotles täitemenetluse peatamist ja ajatamist TMS § 45 alusel, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
10.TMS §-s 45 sätestatud normi tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud. Näiteks ei ole kohtupraktikas erandliku asjaoluna käsitatud ainuüksi elukoha kaotust, v.a, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012 määrus asjas nr 32-1-79-12, p 11).
11.Maakohus keeldus avaldust menetlemast TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel, kuna riigis 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukord ei saa olla täitemenetluse peatamise ega ajatamise põhjuseks. Viidatud normi kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3(4)
2-20-5308
12.Eespool viidatud normi esimene juhtum – kohtusse pöördumine enda õiguse ja huvi kaitseks – praegusel juhul ei kohaldu, sest avaldaja on pöördunud kohtusse TMS §-st 45 tuleneva õiguse kaitseks. Viidatud normi teise alternatiivi – eesmärgi saavutamise võimalikkus – kohaselt saab avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Viidatud normi alusel ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui selleks on tarvis kindlaks teha asjaolusid ja hinnata tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 määrus asjas nr 2-178939, p 9). Avalduses märgitu kohaselt sõlmisid avaldaja ja sissenõudja 05.03.2020 graafiku võlgnevuse ositi tasumise kohta, 12.03.2020 kuulutati riigis välja eriolukord ning kohtutäitur avaldas 31.03.2020 avaldajale kuuluva kinnisasja enampakkumise teate. Avalduse kohaselt on eriolukorra väljakuulutamine piisavaks asjaoluks, et täitemenetlus peatada või ajatada. Kuigi lahendis nr 3-2-1-79-12 on erandjuhtumite kirjeldamisel toodud näiteid üksnes füüsilise isiku kohta (nt elukoht, väikesed lapsed, raske haigus, kõrge vanus jm), siis normi sõnastus ei välista selle kohaldamist ka juriidilise isiku suhtes. Näiteks on põhjust kaaluda TMS § 45 kohaldamist olukorras, kus täitemenetluses võõrandatakse juriidilise isiku põhitegevuseks tarvilik vara, mille kaudu oleks saanud lähitulevikus suure tõenäosusega raha teenida ja selle arvelt sissenõudjale võla tasuda. Eriolukord iseenesest ei põhjenda seda, kuidas on täitemenetluses avaldaja kui juriidilise isiku vara võõrandamine muutunud tema suhtes ebaõiglaseks. Asjaolu, et avaldaja on kontserdikorraldaja ja eriolukord muutis kontsertide korraldamise ja seeläbi tema majandustegevuse võimatuks, ei ole eraldivõetuna piisav, jaatamaks täitemenetlusega kaasnevat ebaõiglust avaldaja suhtes. Avaldusest ei nähtu, millist tähtsust omab täitemenetluses võõrandatav vara avaldaja majandustegevusele, milline on tõenäosus, et avaldajal tekib lähitulevikus raha, mille arvelt algne võlg tasuda jm. Kui möönda üksnes eriolukorda kui asjaolu täitemenetluse peatamise ja ajatamise alusena, tähendaks see, et ka teised sarnased täitemenetlused tuleks peatada ja ajatada üksnes eriolukorra kui asjaolu tõttu. Selline lähenemine seaks põhjendamatult raskesse olukorda sissenõudjate huvid. Avaldaja pole avalduses toonud esile teisi konkreetseid asjaolusid peale eriolukorra, mis võimaldaksid hinnata seda, kas avaldajale kuuluva vara võõrandamine täitemenetluses praegusel ajahetkel oleks tema kui juriidilise isiku suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus jagab seega maakohtu seisukohta, et üksnes väljakuulutatud eriolukord ei ole ilmselgelt selliseks asjaoluks, mis lubaks avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Seetõttu on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kui erilised asjaolud peaksid esinema, on avaldajal õigus esitada maakohtule uus avaldus, need sinna märkida ja taotleda kohtult TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist ja ajatamist.
13.Ringkonnakohus ei jaga maakohtu määruses märgitud seisukohta, et avaldaja esitas praeguses asjas samad taotlused, mille ta esitas ka tsiviilasjas nr 2-20-4976. Viidatud asjas ringkonnakohtule esitatud määruskaebus ja ringkonnakohtu määrus võimaldavad järeldada, et avaldaja tahteks oli vaidlustada maakohtusse kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusetust täitemenetluse peatamata ja ajatamata jätmisel, mitte aga taotleda kohtult TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist ja ajatamist. Viimati märgitu ei mõjuta aga määruskaebuse rahuldamise küsimust.
14.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad avaldaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.