Võlaõigus

Põhiosa 102.81 104.66 109.11 108.51 112.9 112.5 114.52

Intress 12.52 12.24 11.57 11.66 11 11.06 10.76

Osamakse 115.33 116.9 120.68 120.17 123.9 123.56 125.28

2-25-729

15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028

3851.08 3727.79

123.29 118.8

9.44 10.11

132.73 128.91

3608.99

123.03

9.47

132.5

3485.96

123.15

9.46

132.61

3362.81

127.32

8.83

136.15

3235.49

127.66

8.78

136.44

3107.83

129.96

8.43

138.39

2977.87

134.03

7.82

141.85

2843.84

134.71

7.71

142.42

2709.13

138.71

7.11

145.82

2570.42

139.63

6.97

146.6

2430.79

142.14

6.59

148.73

2288.65

148.69

5.61

154.3

2139.96

147.38

5.8

153.18

1992.58

151.19

5.23

156.42

1841.39

152.75

4.99

157.74

1688.64

156.48

4.43

160.91

1532.16

158.32

4.16

162.48

1373.84

161.16

3.73

1212.68

164.77

3.18

167.95

1047.91

167.03

2.84

169.87

880.88

170.55

2.31

172.86

710.33

173.11

1.93

175.04

537.22

176.22

1.46

177.68

361

179.81

0.92

180.73

181.19

181.19

0.49

181.68

164.89

2

2-25-729

Mõista kostjalt I. T.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2415.93 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 20,90% aastas ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga 20,90% aastas.

2-25-729 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.01.2025 hagiavalduse I. T. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhivõlgnevus 7406 eurot, intress 596.01 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3430.72 eurot, viivised alates 15.01.2025 kuni põhinõude summas 7406 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas, riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 4

2-25-729 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS I ja kostja vahel 18.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles AS I lepingu 27.10.2022 üles. AS I loovutas 28.10.2022 kostja vastase nõude hagejale. 21.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 26.03.2025 esitas hageja täiendava selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Harju Maakohus võttis 06.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 06.05.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 06.05.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; 5

2-25-729 

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 2218.42 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 188.39 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 8%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud 500 eurot (hagi lisa 6). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1530.03 eurot (2218.42-500-188.39). Krediidiandja arvestab ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud, ehk et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2022. aastal 303.38 eurot. Seega oli kuumakse igati jõukohane. Krediidiandja on kogunud tarbijalt teavet, sh tarbija igakuiste sissetulekute ja kohustuste kohta, hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud andmeid, teinud päringuid registritesse ja kontrollinud tarbijal maksehäirete puudumist. Krediidiandja on veendunud, et krediiditaotluse esitamise ajal tarbijal kehtivad ja varasemad maksehäired puudusid. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada. Kohtu hinnangul ei kontrollitud hageja selgitustest nähtuvalt kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja on kasutanud kohustuste hindamisel elatusmiinimumis kuid pole reaalselt kontrollinud, kas see vastab kostja majapidamiskuludele. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 7406 eurot ning on tagasimakseid teostanud kokku summas 373.98 eurot, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud laenusumma 7032.02 eurot (7406 - 373.98). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 15.02.2023 osamaksest kuni 15.03.2025 summas 2519.21 eurot (põhiosa 2017.23 eurot ja intress 501.98 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 2017.23 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 20,90% aastas. Hageja palub välja mõista ka ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 20,90% aastas.

6

2-25-729 VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostjal on võlgnevus alates 15.07.2022 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laen summas (2017.23 + 95.64 + 100.21 + 99.16 + 103.69) 2415.93 eurot ja intress (501.98 + 13.60 + 12.91 + 13.07 + 12.39) 553.95 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 4616.09 eurot ja intress on 213.88 eurot (15.08.2025-15.04.2028). Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ei ole põhjendatud ja uut viivisearvestust ei ole esitatud, jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue. VÕS § 4034 lgs 6 rikkumise tõttu ei ole põhjendatud haldustasu 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2415.93 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 553.95 eurot, tulevikus sissenõutavaks laen summas 4616.09 eurot ja intress 213.88 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2415.93 eurolt kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 20,90% aastas ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga 20,90% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 373.98 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3430.72 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 11 492.73 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi ning tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi kokku 7799.85 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 68%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 32% ulatuses hageja kanda ning 68% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 910 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole 7

2-25-729 keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910+200) 1110 eurot, millest kostja kanda jääb 68% ehk 754.80 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 716065384.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.