AS Decora hagi Katelux Pro OÜ ja W.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8320,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja AS Decora, registrikood lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;
10150195;
kostja I Katelux Pro OÜ, registrikood 14251527; seaduslik esindaja juhatuse liige W.K; kostja II W.K, isikukood XXX. Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AS Decora avaldus nõudest osaliseks loobumiseks ja lõpetada menetlus põhinõude 3960,46 euro osas.
2.Rahuldada AS Decora hagi Katelux Pro OÜ ja W.K vastu viivise väljamõistmiseks.
3.Välja mõista Katelux Pro OÜ-lt ja W.K-lt solidaarselt AS Decora kasuks hageja ja kostja I 02.02.2023 sõlmitud müügilepingu nr 34340 ning hageja ja kostja II 02.02.2023 sõlmitud käenduslepingu alusel viivis 4360,36 eurot.
Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1291,50 eurot.
6.Välja mõista Katelux Pro OÜ-lt ja W.K-lt solidaarselt AS Decora kasuks menetluskulude katteks 1291,50 eurot.
7.Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.AS Decora (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Katelux Pro (kostja I) ja W.K (kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8320,72 eurot, sh põhinõue 3960,36 eurot ja viivis 4360,36 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 06.02.2023 müügilepingu kaubakrediidi tingimustel nr 34340. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustub põhivõlgnik kauba eest tasuma hageja poolt väljastatud arvete alusel 30 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kostja I ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved, mida kostja I tähtaegselt ei tasunud ja millest oli hagiavalduse esitamise seisuga jätkuvalt tasumata 3960,36 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist on laekunud täiendavalt 06.06.2024 500 eurot, 15.08.2024 756 eurot, 26.08.2024 1948,36 eurot ja 01.11.2024 756 eurot. Seega on põhiosa tasutud menetluse kestel. Tulenevalt müügilepingu punktist 7.3 juhul kui kostja I ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja põhivõlgniku kohustus tasuda viivist 0,5% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja hinnangul on lepingu punktis 7.3 sisalduv viivise kokkulepe 0,5% päevas tüüptingimusena kehtiv võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt. Pooled on kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Kostja on rikkunud lepingut ja asjaolu, et kostjal oli väidetavalt majanduslikult raske aeg, ei ole rikkumist vabandav asjaolu ja hageja ei pea kandma vastutust selle eest, et kostja on teinud majanduslikult valesid otsuseid. Hageja arvestab viiviseid alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 31.05.2024. Viivisenõue kokku on seega 5261,98 eurot, mida võlausaldaja vähendab algse võlgnevuse põhiosani s.o 4360,36 euroni, et viivisenõue ei ületaks algset põhivõlgnevust 4360,36 eurot. Hageja ja kostja II sõlmisid 06.02.2023 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 käendaja vastutab Katelux Pro OÜ ja AS Decora vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 34340 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.2 kokku lepitud 15 000 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata. 2
4.Vastuväidete kohaselt on kostjad soovinud sõlmida tagasimaksmise graafikut, aga hageja on sellest keeldunud. Kostjad sattusid võlgnevusse, kuna neil oli majanduslikult keeruline aeg. Kostjad on tasunud detsembris 2023 400 eurot, juunis 2024 500 eurot ja augustis 2024 765 eurot, kokku 1656 eurot. Novembris 2024 tasus kostja 756 eurot. Hageja on esitanud valeandmeid kohtule.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.
6.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja I 06.02.2023 sõlmitud müügilepingust nr 34340 ning hageja ja kostja II samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingust, millega käendaja võttis kohustuse vastutada eelnimetatud müügilepingust kostjale I tulenevate kohustuste eest. Kostjad ei ole hageja põhinõude osas vastuväiteid esitanud ning on kohtumenetluse ajal osamaksetena põhinõude hagejale tasunud. Hageja nõuab kostjatelt üksnes viivise tasumist.
7.Hageja on esitanud 04.10.2024 taotluse hagist osaliseks loobumiseks põhinõude 3204,36 eurot osas ja 14.01.2025 põhinõude 756 eurot osas, kuna kostjad on menetluse ajal hageja nõude selles osas täitnud.
8.Kohus leiab, et hageja on oma nõuet vähendanud ehk sellest osaliselt loobunud. Kostja ei ole nõude vähendamisele ehk sellest osalisele loobumisele vastu vaielnud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
10.Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 nimetatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 menetluse 3960,36 euro põhinõude osas. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus kostjatelt nõuda viivist 0,5% päevas põhivõla tasumisega viivituses oldud aja eest kokku 4360,36 eurot.
12.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Hageja esitas kostjale järgmised arved: 15.08.2023 arve nr 28382029 summas 2704,36 eurot ja 31.08.2023 arve nr 28436096 summas 1656 eurot (dtl 17-19). Müügilepingu p 2.3 järgi tuli arved tasuda 30 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates (dtl 11). 3
Seega tuli arve nr 28382029 tasuda hiljemalt 14.09.2023 ja arve nr 28436096 30.09.2023. Kostjad arveid tähtaegselt ei tasunud ja olid seega arve nr 28382029 tasumisega summas 2304,35 eurot viivituses alates 15.09.2023 ja arve nr 28436096 tasumisega summas 1656 eurot viivituses alates 01.10.2023.
14.Hageja nõuab viivist hageja ja kostja I sõlmitud müügilepingu p-s 7.3 kokku lepitud määras 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast (dtl 13). Kohtu hinnangul ei ole kokkulepitud viivisemäära tingimus tühine. Kokkulepe on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel. Seejuures ei ole kohustus ka ühe poole kahjuks oluliselt kaldu, arvestades, et lepingu p 7.1 järgi on ostjal õigus nõuda müüja kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist samas määras.
15.Puudub vaidlus käenduslepingu kehtivuse üle. Käendusleping on kostja II poolt allkirjastatud. Käenduslepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendajal tekib käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (Riigikohtu 18.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p 11). Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
16.Kostjate väitel on hageja esitanud kohtule valeandmeid, kuid kostjad ei ole esitatud väidet põhjendanud. Kostjate esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kostjad tasunud hagejale 15.08.2024 arve nr 28436096 katteks 100 eurot (dtl 42) ja 656 eurot (dtl 43), 06.06.2024 sama arve katteks 500 eurot (dtl 44), 04.12.2023 200 eurot ja 17.12.2023 200 eurot (dtl 45).
17.Hageja on esitanud hagiavalduse 11.06.2024, kuid loeb 06.06.2024 makset tasutuks pärast hagi esitamist (dtl 52), seega vastab tõele kostja väide, et hageja ei ole hagiavalduse esitamisel arvestanud 06.06.2024 maksega 500 eurot. Samas ei muuda see antud juhul kõrvalnõuete suurust, kuna hageja on viivist vähendanud algse põhinõude suuruseni 4360,36 eurot (dtl 6-7).
18.Kostjad on toonud esile, et nad on üritanud sõlmida tagasimaksmise graafikut, millest hageja keeldus (dtl 41) ning ettevõttele oli 2023. a talv ja 2024. a kevad raske ja võlakoorem oli suur (dtl 57). Kohtu hinnangul on kostjad soovinud taotleda viivise vähendamist.
19.Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8). Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).
20.Hageja ja kostja I on juriidilised isikud, kes on sõlminud müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Puudub vaidlus, et hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud ja kostja I on kauba kätte saanud. Kohus nõustub hagejaga, et majanduslikesse raskustesse sattumine on juriidilise isiku enda vastutus. Kostjad on lepinguid sõlmides viivisemääras kokku leppinud, seega pidi neile olema ette aimatav, et arve tähtaegse tasumata jätmise korral tuleb tasuda viivist.
4
21.Kohus leiab, et antud juhul võiks esineda viivise vähendamise alus siis, kui see ületaks põhinõuet, kuid hageja on hagiavalduses viivist juba põhinõudeni vähendanud. Seega puuduvad alused viivise vähendamiseks.
22.Käendaja kohustub käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1).
23.Hageja ja kostja II sõlmitud leping vastab tarbijakäenduslepingule VÕS § 143 lg 1 mõistes. Pooled on lepingu p-s 1.2 kokku leppinud, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 15 000 eurot (dtl 21), seega ei ole tarbijakäendusleping tühine VÕS § 143 lg 2 järgi.
24.Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Hageja ja kostja II sõlmitud käenduslepingus ei ole erisustes kokku lepitud, seega vastutavad kostjad kohustuse täitmise eest solidaarselt.
25.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 4360,36 eurot. Menetluskulude jaotus
26.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
27.Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
28.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 700 eurot riigilõivu eest ja õigusabikulu 8,25 tunni eest 1394,25 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Asjaolu, et kostjad on hageja nõude kohtumenetluse ajal osaliselt täitnud, ei anna hagejale õigust taotleda riigilõivu osalist tagastamist. Seega on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
30.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Tegemist on lihtsa võlanõudega ja kuna kostjad täitsid hageja põhinõude kohtumenetluse ajal, piirdus vaidlus üksnes kõrvalnõuete suuruse üle, asjas ei toimunud kohtuistungit. Hageja esindaja tunnihind on kohtupraktikat arvestades väga kõrge ning vastab kogenud vandeadvokaadi tasule. Sellise tunnihinnaga õigusabiteenuse osutamisel eeldab kohus esindaja suurepärast orienteerumist vaidlusküsimuses, mis väljendub kokkuvõttes ka väiksemas ajakulus. Kohtu hinnangul on kõikide toimingute jaoks kulunud aeg ülepaisutatud ega vasta selle tegelikule mahule. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses.
32.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1291,50 (700 + 591,50) eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
33.Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 5
34.Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda, mistõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.