Tsiviilasi nr 2-17-4119
Tsiviilasja number
2-17-4119
Otsuse avalikult teatavaks 08.06.2020 tegemise aeg ja koht Tallinn, kohtukantselei kaudu Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi S L vastu eluruumi vabastamiseks
Tsiviilasja hind
1338,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 esindajad Tallinn), lepinguline esindaja Marge Aron Kostja: S L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Janno Perv Menetlusliik
Istung 26.02.2020 ja edasi kirjalikus menetluses
Istungil osalenud isikud
Kostja isiklikult ja kostja lepinguline esindaja Janno Perv
Rahuldada hageja Tallinna linna hagi kostja S L (isikukood xxxx) vastu. Kohustada kostjat tagastama hagejale xxxx eluruum. Jätta Tallinna linna hagis kostja S L vastu menetluskulud maakohtus kostja kanda. Hagejal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Tsiviilasi nr 2-17-4119 Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt lõikele 2.
Tsiviilasi nr 2-17-4119 − Arvestades asjaolu, et kostja on korduvalt rikkunud üürilepingust tulenevat üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustust, ei ole hageja nõus jätkama kostjaga üürisuhet. Hageja on kostjale üürilepingu ülesütlemiseavalduses selgitanud teise eluaseme saamise asjaolusid. − Kostja ei astunud oma perekonnaliikme surma järgselt üürilepingusse, mille tõttu ei ole ta üürilepingu pool ega saa tugineda üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisusele ega nõuda hagejalt üürilepingu täitmist. − Üürilepingu pooled leppisid üürilepingu p-s 19.2 kokku, et üürileping lõpeb üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik esitab ühe kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale tahteavalduse astuda surnud isiku järel üürilepingu pooleks. Antud juhul kostja seda ei teinud. − Hageja on kostjale mh andnud võimaluse eluruumi üürilepingusse astumiseks ka käesoleva kohtumenetluse käigus. Hageja 13.07.2019 nõusolek kompromissläbirääkimiste pikendamiseks oli antud eesmärgil välja selgitada, kas kostja vajab abi igapäevaeluga hakkamasaamisel, mis on hagejaga üürilepingu sõlmimise eeldus. Kui kostja ei kvalifitseeru sotsiaalset abi vajava isikuna, puudub hagejal võimalus temaga pikaajalise üürilepingu sõlmimiseks: kohalik omavalitsus peab tagama elusaseme isikutele, kes oma igapäevaeluga iseseisvalt toime ei tule, mis omakorda tähendab ka seda, et isegi, kui kostja oleks pärast pereliikme surma esitanud tähtaegselt, s.o ühe kuu jooksul, taotluse eluruumi üürilepingusse astumiseks, oleks kohalik omavalitsus sõlminud selle määratud tähtajaga, hindamaks isiku vajadust seda liiki toetuse saamiseks. − Asjaolu, et kostja kasutab jätkuvalt eluruumi ja tasub üüriarveid, ei anna talle samuti õiguslikku alust eluruumi valdamiseks. Olukorras, kus kostja kasutaks eluruumi ilma selle eest tasumata, oleks hageja nõudnud lisaks eluruumi tagastamisele ka võlgnevuse tasumist delikti alusel. Hageja palus otsuse täitmise korrana kindlaks määrata väljatõstmine eluruumist koos neile kuuluva varaga. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
M L vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-17-4119 sellega täitnud üürilepingulisi kohustusi. Hageja esitab endiselt eluruumiga seotud arveid, mis on adresseeritud kostjale
Tsiviilasi nr 2-17-4119 kiiremini ja säästlikumalt (TsMS § 376 lg 2). Käesoleval juhul leiab kohus, et igal juhul on kiirem ja säästlikum arvestada asjaolu, et M L on surnud juba käesolevas menetluses. Uue asja algatamine ei ole menetlusökonoomia huvides ning venitab üksnes poolte vahel tekkinud vaidluse lahendamist. Uue asja algatamine ei tooks kaasa teistsugust lahendit. Kohus kontrollib viidatud nõudenormi alusel otsuse tegemisel, kas kohtu ette on toodud asjaolusid, mille alusel saab kohus leida, et üürileping on lõppenud ning seda olenemata sellest, kas varasemalt oli leping üles öeldud üürileandja poolt õiguspäraselt või mitte. Asjaolude ring, millega kohus arvestab otsuse tegemisel, ei piirdu üksnes hagiavalduses väljatooduga, vaid hõlmab ka hilisemalt täiendatud hagi alust, eriti kui hagi aluse täiendamise vajaduse toob kaasa erakorraline sündmus nagu selleks on menetlusosalise ja lepingu poole surm. Seega olenemata sellest, kas varasemalt oli leping üles öeldud üürileandja poolt õiguspäraselt või mitte, on üürileping käesolevaks hetkeks lõppenud. Seega ei mõjuta varasema ülesütlemise kehtivus üürileandja õigust nõuda eluruumi tagastamist käesoleval hetkel, sest üürniku surmaga lõppes leping olenemata ülesütlemise kehtivusest. Kostja argument, et hagiavalduses pole esitatud nõuet üürilepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ei ole samuti asjas määrav, sest nõude rahuldamise eeldusküsimus on, kas üürileping on lõppenud (hoolimata, kas siis erakorralise ülesütlemise või muu asjaolu tõttu). Samuti on kostja tuginenud vastuväitena sellele, et hageja ei ole pärast lepingu lõppemist esitanud kostjale kirjalikke teateid eluruumi vabastamisest või uue üürilepingu sõlmimise soovist. Kohus selgitab, et nimetatu pole alus hagi rahuldamata jätmiseks. Vabastamise teavituse esitamine pole käesoleval juhul nõude rahuldamise eeldus. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on esitanud kohtusse hagi kostja vastu eluruumi tagastamiseks, mis on olnud katkematult kohtu menetluses alates 15.05.2017, seega pidi kostjale olema arusaadav, et hageja soovib tema poolt korteri vabastamist jätkuvalt. Pooled pidasid ka kompromissläbirääkimisi asjas, mis küll ei viinud kokkuleppeni, kuid mille raames väidetavalt arutasid pooled võimalusi uue lepingu sõlmimiseks. Kohus aga ei saa sundida hagejat sõlmima uut üürilepingut kostjaga. Seega ei anna kostja vastuväited alust leida, et nõude esimene eeldus pole täidetud.
Tsiviilasi nr 2-17-4119 pidasid käesoleva menetluse raames pikalt kompromissläbirääkimisi, kuid need ei andnud tulemust, sest kostja ei vastanud tingimustele, mis oleks olnud vajalikud, et anda eluruum kostjale üürile. Kohus ei saa käesolevas asjas sundida hagejat kostjaga üürilepingut sõlmima. Hageja valduses olevad eluruumid on mõeldud isikutele üürimiseks, kellel on majanduslikud raskused. Otsustuse õiguspärasuse kontroll kostjaga üürileping sõlmida või mitte, ei ole Harju Maakohtu pädevuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.