1.Jätta läbi vaatamata B2 Impact OÜ hagi K.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4717,50 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi lõpetas 21.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis hagi 24.01.2025. a määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja esitas vormikohase hagi 31.01.2025. a. Hagiavalduse kohaselt sõlmis K.H. (kostja) 08.02.2024. a ESTO AS-ga (krediidiandja) krediidilepingu nr #70761755297, mille järgi sai kostja kasutada raha 3800 eurot intressiga 42% aastas. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 6500 eurot – 08.02.2024. a 3800 eurot ning 12.02.2024. a 2700 eurot. 1
Kostja kohustus sõlmitud lepingu kohaselt maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Minimaalse igakuise tagasimakse suurus kujunes vastavalt kasutusele võetud rahasumma suurusele. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saatis krediidiandja kostjale igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 2702,86 euro ulatuses, mis on arvestatud põhiosa katteks. Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevuse suuruseks 3797,14 eurot (6500 – 2702,86). Kostjal on tasumata ka intress kogusummas 557,75 eurot (sh 17,44 eurot perioodi 09.02.2024. a – 12.02.2024. a eest ning 540,31 eurot perioodi 13.02.2024. a – 15.06.2024. a eest). Alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast arvestab hageja ka viivist - lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokku lepitud määras, s.o summas 1002,57 eurot ning alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras.
3.Võlgnevusega seoses on kostjale saadetud ka meeldetuletuskirju, mistõttu on tekkinud ka sissenõudmiskulud. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on saatnud kostjale 01.07.2024. a nõudekirja (25 eurot), 24.07.2024. a pretensiooni (5 eurot) ning 15.08.2024. a hagihoiatuse (5 eurot). Hageja on selgitanud ka, et lisaks eelnevale tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja järgmist. Taotluse esitamisel teatas kostja, et ta on pensionil ja tal on regulaarne sissetulek. Enne krediidi andmist analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 620 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontolt nähtuvast nelja kuu keskmisest sissetulekust 616,39 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 100 eurot (krediidiandja kohaldas 304 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Pärast kõigi olemasolevate kohustuste mahaarvamist jäi kostjale 215,22 eurot vaba raha kätte, millest oli võimalik täita ka kohustus ESTO-AS-i ees.
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles 15.06.2024. a seisuga viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kogusummas 766,91 eurot. Krediidiandja saatis 30.05.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2024. a. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis krediidiandja 14.06.2024. a kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.06.2024. a. Krediidiandja loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3797,14 eurot, intress 557,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1002,57 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. 2
6.Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 06.02.2025. a, kuid ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni vastust hagile esitanud.
7.28.03.2025. a kohtunõudega andis kohus hagejale täiendava tähtaja selgitamiseks mh, kuidas ja mille alusel on kostja saanud krediiti 6500 eurot, kui krediidilepingu kohaselt on krediidilimiidi suuruseks 3800 eurot ning mille alusel tegi krediidiandja järeldused, et kostja on krediidivõimeline. Hageja esitas täpsustused 07.04.2025. a ning selgitas, et krediidikontolepingu tingimuste kohaselt oli kostjale antavaks krediidiliigiks krediidiliin (krediit, mille kostja võis igal ajal tagasi maksta ja mille saab pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta). Klient sai krediiti kasutusele võtta igal ajal paludes krediidi ülekandmist enda pangakontole, mis on märgitud krediidiliinilepingus või mille klient on krediidiandjale teatanud. Soovitud summa väljamakse kliendi isiklikule pangakontole toimub vähemalt kolme tööpäeva jooksul. Samuti selgitas hageja, et kostja kõigi eeldatavate kohustuste sissetulekust mahaarvamise järel jäi kostjale vabaks kasutamiseks 215,22 eurot, mis oli piisav võetava kohustuse täitmiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt peab hagiavaldusest nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ning TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt tasumata põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmist. Hageja nõude kujunemine ei ole vaatamata hagejale esitatud kohtunõudele ja hageja selgitustele kohtule üheselt arusaadav. Kohtule esitatud krediidilepingu kohaselt oli krediidilimiidi suuruseks 3800 eurot, krediidiandja on kostjale aga väljastanud krediiti kokku 6500 eurot. Nõude kujunemise osas on hageja märkinud, et kostja kontole kanti 08.02.2024. a 3800 eurot ning 12.02.2024. a 2700 eurot. Hageja on ka selgitanud, et tegemist oli nn krediidiliiniga, mis tähendab, et kostja sai krediiti kasutusele võtta korduvalt, kui oli vahepeal kasutatud summa tagasi maksnud. Kostja tagastas 12.02.2024. a 2702,86 eurot, mis arvestati põhinõue katteks. Uue krediidi kasutuselevõtmise ja tagasimakse tegemist ei ole hageja täpsemalt selgitanud. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtule nõude kujunemine järgitav. Jääb ebaselgeks, kas kostja võttis 2700 eurot kasutusele enne tagasimakset või pärast seda. Kuivõrd hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjale väljastati krediiti kokku 6500 eurot, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et 2700 eurot võttis kostja kasutusele veel enne, kui oli 2702,86 eurot tagasi maksnud. Sellisel juhul aga on ebaselge, kuidas sai krediidiandja väljastada kostjale krediiti 6500 eurot, kui krediidilepingu järgselt oli krediidilimiidiks 3800 eurot. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja krediidilimiiti puudutavate asjaolude selgitamiseks, kuid kostja on üksnes märkinud, et tegemist oli krediidiga, mille kostja võis igal ajal tagasi maksta ja mille sai pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja nõue on ebaselge ning vaatamata kohtu antud täiendavale tähtajale ei ole hageja nõuet piisavalt selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa 3
kostjale antud krediit olla suurem, kui 3800 eurot, mis oli krediidilepingujärgne krediidilimiit ja seda ka erineval ajal ja mitmes osas krediidi väljamaksmise korral.
10.TsMS § 363 lg 1 p 2 tulenevalt peab hagiavaldus sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, võib kohus jätta hagi § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.3.1. alapunkt b). Olukorras, kus kohus on hagi menetlusse võtnud, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagis ebaselgusi kõrvaldanud, tuleb ebaselge nõudega hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
11.Kohus peab vajalikuks selgitada oma seisukohta ka seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega hageja poolt. Hageja on kirjeldanud, milliseid andmeid on enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist kogutud ja analüüsitud. Kohtu hinnangul on küll küsitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja sissetulekud laekunud Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Töötukassalt kokku umbes 620 eurot (sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus). Kostja on töövõimetuspensionär. Krediidiandja on lugenud kostja majapidamiskulude (sh eluase, toit jms) suuruseks 304 eurot. Samas nähtub konto väljavõttest, et juba kostja igakuine üür oli enam kui 200 eurot. Sellest tulenevalt jäi kostjale toidule, telekommunikatsiooniteenusele, ravimitele jms krediidiandja arvutuste kohaselt umbes 100 eurot, mis kohtu hinnangul ei ole piisav, et tagada kostja raskusteta toimetulek. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada kogu saadud krediit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on andnud hagejale võimaluse asjaolude täpsustamiseks ja ümberarvestuse esitamiseks, kuid hageja on jäänud selle juurde, et krediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus hagejaga ei nõustu. Hagimaterjalidest nähtuvalt on küll küsitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline.
12.TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
13.TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.