Luminor Liising AS-i hagi V H vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
14557,21 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luminor Liising AS (end. Nordea Finance Estonia AS, registrikood 10237140; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); lepinguline esindaja: Reelika Tuisk, e-post [email protected]
viivise,
Kostja: V H (ik xxxx, xxxx, xxxx), lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Luminor Liising AS-i hagi V H vastu, mis tuleb liisinglepingust nr xxxx ja mõista V H ́lt Luminor Liising AS-i kasuks välja põhivõlga kokku 11897,31 €, sissenõudmiskulu 25 €, viivist 49,94 €, alates 27.11.2018 võlalt 11778,13 € viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid selliselt, et viivis 49,94 € ja sellele lisanduv viivise ei ületaks kokku 11778,13 €.
2.Rahuldada osaliselt Luminor Liising AS-i hagi V H vastu, mis tuleb liisinglepingust nr xxxx ja mõista V H ́lt Luminor Liising AS-i kasuks välja põhivõlga 1290,63 €, sissenõudmiskulusid 25 €, viivist 119,19 €, alates 16.05.2019 võlalt 1290,63 € viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid selliselt, et viivis 119,19 € ja sellele lisanduv viivis kokku ei ületaks 1290,63 €.
Välja mõista V H ́lt Luminor Liising AS-i kasuks menetluskulude katteks 1940 € ja V H ́l tuleb tasuda Luminor Liising AS –le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Välja mõista Luminor Liising AS –lt V H kasuks menetluskulude katteks 49,50 €.
5.Lõpetada menetlus Luminor Liising AS –i hagis V H vastu tagatusteenuse kulude nõudes 333,33 €. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
(16.05.2020, 02.08.2019, 22.10.2019, 31.01.2020)
1.Hageja esitas kostja vastu kaks hagi (mis on liidetud ühte menetlusse). I hagi – liisingleping nr xxxx
2.Luminor Liising AS ja Xxxx (põhivõlgnik) sõlmisid 29.07.2015 liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama põhivõlgikul huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks tema valdusesse ning kasutusse. Liisingulepingu alusel andis hageja põhivõlgniku valdusesse ja kasutusse vara xxxx tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta xxxx.
3.Põhivõlgniku kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgniku liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 2 kokkulepitule 24192 €. Kuivõrd põhivõlgnik jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 14.11.2017 liisingulepingu üles. Hageja tugines lepingu p 6.4. Liisinguvõtja jäi võlgu kolme järjestikuse maksega: arve nr xxxx summas 312,36 €, arve nr xxxx summas 312,35 €, arve nr xxxx summas 301,07 €, arve nr 14381452 summas 392,14 €. Peale liisingulepingu ülesütlemist tehti 11.12.2017 makse summas 624,71 €, mis arvestati arve nr xxxx ja arve nr xxxx katteks. Järgnevalt tehti 21.03.2018 makse summas 301,07 € ning makse arvestati arve nr xxxx katteks. Seda kinnitab kostja enda poolt 12.08.2019 menetlusdokumendi lisas
esitatud väljavõte xxxx OÜ raamatupidamisprogrammist. Eeltoodu tõttu nõuab hageja kostjalt vaid viimase arve nr xxxx järgse võla 392,14 €, tasumist.
4.Vastavalt 14.11.17 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks. Credit Expert OÜ-l vara leida ei õnnestunud, mistõttu koostas ta kuriteo teate ja esitas tagastusteenuse ja kuriteo teate koostamise eest tasumiseks arve nr 04803 summas 400 €. Liisinguvara jääkmaksumus oli liisingulepingu üles ütlemisel 11438,50 € ning hageja nõuab kostjalt jääkmaksumuse hüvitamist 11438,50 €.
5.Liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja nõue kostja vastu on 12230,64 € ja koosneb alljärgnevast: - tasumata lepingumaksest 392,14 €, - liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest, milleks on tagastusteenuse kulu 400 €, millest osaliselt menetluses loobus ja nõudis seejärel 66,67 €, - liisinguvara jääkmaksumus 11 438,50 €.
6.Hageja esindaja Intrum Estonia AS saatis 07.11.2018 kostjale võlgnevuse tasumise kohta nõudekirja kohustuse täitmiseks nii tähitud kirjana kui ka e-posti teel. Hagejal on õigus nõuda seetõttu sissenõudmiskulusid 25 €.
7.31.01.2020 täpsustas lõplikult viivisenõuet. Liisingulepingust nr xxxx tulenevat viivist nõuab hageja tasumata lepingumakselt alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 20.11.2017 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni (26.11.18) ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast ehk alates 15.11.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk 8% aastas. Viivis on järgmine: tasumata lepingumaksetelt 273,01 € (ei sisalda intresse ega viivist) on see 22,20 €, vara tagastusteenuse kulult 66,67 € on see 0,16 €, vara jääkmaksumuselt 11438,50 € on see 27,56 €, kokku 49,94 €. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 11778,13 €-lt (kogu võlalt) alates 27.11.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
II hagi - liisingleping nr xxxx
8.Luminor Liising AS Xxxx sõlmisid 18.11.2014 liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama põhivõlgikul huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks tema valdusesse ning kasutusse. Liisingulepingu alusel andis hageja põhivõlgniku valdusesse ja kasutusse vara xxxx tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta xxxx. Põhivõlgniku kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt põhivõlgniku liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest
täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 2 kokkulepitule 31104 €. Kuivõrd põhivõlgnik jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 14.11.2017 liisingulepingu üles.
9.Liisingulepingu tingimuste p 6.4. kohaselt on liisinguandjal õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtjal on liisinguandjaga mõni teine leping või Nordea kontserni kuuluva äriühinguga mõni leping ja liisinguvõtja ei täida seda. Liisinguvõtjal xxxx OÜ-l oli hagejaga sõlmitud liisinguleping nr xxxx (vt I hagi) ja kostjal käendusleping nr xxxx. Kuivõrd liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 14.11.2017 liisingulepingu nr xxxx üles. Liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise seisuga oli tasumata arvete kogusumma 1317,92 €. Arvestades liisingulepingu punkti 6.4. ütles hageja ühe lepingu järgse võlgnevuse korral üles kõik liisinguvõtjaga sõlmitud liisingulepingud.
10.Vastavalt 14.11.2017 liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise teatele oli liisinguvõtjal kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks. Credit Expert OÜ-l vara leida ei õnnestunud, mistõttu koostas kuriteo teate ja esitas tagastusteenuse ja kuriteo teate koostamise eest arve nr xxxx summas 400 €t, mida hageja vähendas 66,67 €-le menetluse käigus.
11.Mitu kuud hiljem 17.05.2018 tõi kostja liisinguvara ise ära xxxx OÜ platsile. Credit Expert OÜ fikseeris 18.05.2018 vara üleandmise aktiga nr xxxx ja selles on fikseeritud, et vara oli toonud V H platsile (xxxx OÜ) 17.05.2018 kell 15.30. Aktis on märgitud, et külmikpoolhaagise vasaku külje alumine serv on pikalt avariiline, parema tagaukse ülaosas auk, parem külg ülevalt kriibitud, tagavararatas puudub. Sõidukist tehti sealsamas fotod. Sama aktiga on fikseeritud asjaolu, et xxxx OÜ hoiustab vara. Credit Expert OÜ esitas sõiduki tagastusteenuse eest arve nr 04862 summas 250 €.
12.xxxx OÜ vaatas sõiduki üle ja hindas sõiduki turuhinnaks 7500 €t, millele lisandub käibemaks. Järgnevalt suunati vara müüki ja vara müüdi vastavalt vara müügi teatisele hinnaga 8 400 € (km-ga), mis on käibemaksuta 7 000 €). Müügihind erines turuväärtusest 6,6 %, olles kooskõlas kohtupraktikaga (hageja 31.01.2020 kohtule esitatud avaldus). Tagastud vara ei olnud heas korras. Kostja tõend xxxx-13,xxxx väärtuse kohta ei tõenda liisinguese xxxx turuväärtus selle tagastamise ajal hagejale, sest ei ole liisinguesemega sarnane ese. Liisingesemega sarnase eseme turuväärtus oli 5800 € (hageja 31.01.2020 esitatud menetlusdokumendi lisad). Hageja tegi kõik endast olevana, et müüa liisingese parima hinnaga, kasutades asjatundjat.
13.Kuivõrd hageja müüs liisingueseme 7 000 € (lisandub käibemaks) eest ja vara jääkmaksumus oli 7523,96 €, siis sai hageja müügikahju 523,96 € (7 523,96 - 7 000 = 523,96). Vara müügiga tegeles xxxx OÜ ning esitas sõiduki müügi eest teenustasu arve nr 11221 450 €, millest 350 € on müügiteenuse eest ja 100 € ARK-i teenuse eest. Müügikulu ei ole ebamõistlikult suur, olles 5% müügihinnast (31.01.20 avaldus), vastates VÕS § 701 keskmisele tasule.
14.Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kokku 1100 €: vara tagastusteenuse kulu on 316,67 € (sest osaliselt loobus) vastavalt Credit Expert OÜ arvetele nr xxxx ja nr xxxx, vara müügiga seotud kulu on 450 €, millest vara müügikulu 350 € ja ARKi teenus 100 € vastavalt xxxx OÜ arvele nr xxxx. Liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja nõue kostjate vastu on 1623,96 € ja koosneb järgnevast: müügikahjust 523,96 €, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 1100 €.
15.Hageja saatis 09.10.2018 kostjale võlgnevuse tasumise osas nõude kirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.10.2018 ning kostjat hoiatati, et kui võlga tähtajaks ei tasuta, pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse ning lisataks põhinõudele, nõutakse ka lepingu järgseid viiviseid ja võla sissenõudmise kulusid. Kostja ei tasunud hagejale võlga. Hageja esindaja Intrum Estonia AS saatis enne kohtusse pöördumist 30.01.2019 kostjale nõudekirja kohustuste täitmiseks. Seega lisanduvad võlale ka kohtuvälise sissenõudmise kulu 25 €. Viivis Tulenevalt kostja vastuväidetest, täpsustas ja vähendas hageja viivisenõuet 31.01.2020. Hageja palub mõista kostjalt välja liisingulepingust nr xxxx tuleneva viivise, alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast 17.10.2018 kuni hagi esitamiseni 15.05.2019 ja edaspidiselt 16.05.2019 viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi võlalt 1623,96 € kuni täitmiseni. Käenduslepingus on kokku lepitud viivis VÕS § 113 lg 1 järgi. Vara tagastusteenuse kulult on viivis seisuga 15.05.2019 92,60 €, vara müügiga seotud kulult 44,38 €, müügikahjult 60,17 €, kokku 197,16 €.
16.Oma 02.08.2019 avalduses loobus hageja osaliselt vara tagastamise teenuse võlast 333,33 €, kuna Credit Expert OÜ arve nr xxxx 400 € kajastab 6 liisingeset ja ühe kulu on 1/6 ehk 66,67 €. Lõplikud nõuded
17.Kuna 02.08.2019 loobus hageja osaliselt tagastusteenuste kuludest 333,33 €, siis on hageja nõuded järgmised: A) (I hagi) liisinglepingust nr xxxx tulenev nõue: tasumata lepingumaksed 392,14 €, vara tagastusteenuse kulu 66,67 € vastavalt Credit Expert OÜ arvele xxxx, liisinguvara jääkmaksumus summas 11438,50 €, sissenõutavaks muutunud viivis 49,94 € ja edaspidine viivis, sissenõudmiskulu 25 €. B) (II hagi) liisingulepingust nr xxxx tulenev nõue: müügikahju 523,96 €, vara tagastusteenuse kulu 316,67 € vastavalt Credit Expert OÜ arvele nr xxxx summas 66,67 € ja arvele nr 04862 summas 250 €, vara müügiga seotud kulu 450 €, millest vara müügikulu on 350 € ja ARK-i teenus 100 € vastavalt xxxx OÜ arvele nr xxxx, viivis kokku 197,16 € (vähendatud), edaspidine viivis ja sissenõudmiskulu 25 €.
18.31.01.2020 esitatud ja täpsustatud avalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt o liisingulepingust nr xxxx (I hagi) tuleneva põhivõla 392,14 €, jääkmaksumuse ja tagastusteenuse võla kokku 11505,17 € (66,67 + 11438,50), viivist 49,94 €, alates 27.11.2018 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 11778,18 €-lt alates 27.11.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, sissenõudekulu 25 €. o liisingulepingust nr xxxx (II hagi) tuleneva põhivõla 1290,13 €, viivise 197,16 €, sissenõudmiskulud 25 €, viivise võlalt 1623,96 € alates 16.05.19 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. o jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista sellelt kulult välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, välja arvatud osas, milles ta loobus osaliselt tagastusteenuse kulu nõudest ja vähendas viivist. Vastuväited ja põhjendused olid järgmised.
19.02.08.2019 vastuses kostja vastuväidetele märkis, et liisinglepingust nr xxxx tulenevalt oli põhivõlgniku võlg 12230,64 € (I hagi), lepingust nr xxxx oli võlg 1623,96 € (II hagi), ülejäänud liisinglepingutest tulenevad võlad olid järgmised: Liisinglepingust nr xxxx tulenev nõue 8188,46 € koosnes järgmisest: vara jääkmaksumuse 23939,34 € ja müügihinna 17900 € (km-ta) vahe ehk müügikahjum 6039,34 €, kaskokindlustuse kulu (periood 20.02.2018-11.07.2018) summas 587,45 €, müügikulu 1245 €, vara tagastusteenuse kulu 316,67 €. Liisinglepingust nr xxxx tulenev nõue on 1850,91 € ning koosneb järgnevast: vara jääkmaksumuse 3574,02 € ja müügihinna 6500 € (km-ta) vahe ehk müügikasum 2925,98 €, kaskokindlustuse kulu (periood 28.11.2017-28.02.2018) summas 80,07 €, müügikulud 625 €; vara tagastusteenuse kulu 370 €. Liisinglepingust nr xxxx tulenev võlgnevus on 8178,90 € ning koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksed 1434,51€, vara jääkmaksumuse 23360,32 € ja müügihinna 18900 € (km-ta) vahe ehk müügikahjum 4460,32 €, kaskokindlustuse kulu (periood 20.11.201719.09.2018) summas 842,40 €, müügikulud 1045 €, vara tagastusteenuse kulu 396,67 €. Liisinglepingu nr xxxx tulenev nõue on 23426,99 €. Liisingueset ei ole hagejale tagastatud. Liisinglepingust nr xxxx tulenev nõue on 23426,99 €. Liisingueset ei ole hagejale tagastatud. Liisingulepingutest nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded ei ole käesoleva tsiviilasja hagi esemeks.
20.Varade vargus ei ole tõendatud. Kostja esitatud 12.02.2018 XxxxOÜ müügipakkumise Xxxx OÜ’le 12300 € (km-ta) ei tähenda, et tema väärtus polnud 7500 €, mis oli hindamisaktis 04.06.2018. Varal puudused, mida pole müügipakkumises (12.02.2018). Hageja sõiduk on läbinud avarii või muul moel saanud kahjustada ning tema turuväärtus on seetõttu vähenenud. Puudused on märgitud
hindamise akti lisas. Kostja ei ole tõendanud, et Credit-Expert OÜ üleandmise aktis märkustena kajastatud puudused esinesid ka siis, kui Xxxx OÜ ostis sõiduki ja kostja ei ole teinud vara kohta märkusi vastuvõtuakti nr xxxx.
21.XxxxOÜ on hageja koostööpartner, kes tegeles tagastatud vara hoiu ja müügiga. Vara oli avalikus müügis ning kui varale leiti ostja, siis vormistati müük esmalt XxxxOÜ’le, kes siis tegelikkuses müüs vara edasi leitud ostjale Xxxx ettevõttele Xxxx hinnaga 7000 EUR. Hageja on finantsasutus ja iseseisvalt ei tegele vara müügiga ja teeb koostööd erinevate automüüjatega, kellel on olemas võimekus eelnevalt selgitada välja vara tehniline seisukord, vara hinnata ning tegeleda vara müügiga.
22.Kostja tagastas liisingulepingu vara 17.05.2018, kuid tagastusteenuse kulu, tulenevalt Credit Expert OÜ arvest nr xxxx, oli kantud juba enne vara tagastamist (arve kannab kuupäeva 08.03.2018). Kulu on põhjendatud. Põhjendatud on hageja nõue tagastusteenuse saamiseks vastavalt Credit Expert OÜ arvele nr xxxx summas 250 €, kuivõrd kajastab endas konkreetse vara valduse vastuvõtmist, selle kohta vastava akti koostamist jms. Credit Expert OÜ oli hageja volitatud esindaja vara vastuvõtmisel, kes tegi pärast kostja poolt vara platsile viimist varast pildid, koostas vara vastuvõtmise-üleandmise akti nr 856TLN ning seejärel jättis vara Xxxx OÜ’le hoiustamiseks. Kulud on vajalikud ja pole ebaproportsionaalselt suured. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud teenust osutatakse turul soodsamalt. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et vara tagastusteenuse kulu kogusummas 316,67 € on põhjendatud. KOSTJA VASTUVÄITED HAGIDELE (20.03.19, 02.08.2019, 13.12.19, 19.02.2019) I hagi vastuväited, liisingleping nr xxxx
23.Xxxx OÜ osutas transporditeenust, tegutses alates 1996. Hageja sõlmis Xxxxga 7 liisinglepingut erinevate sõidukite liisimiseks. Vaidlusalust sõidukit reg. märgiga xxxx kasutas Xxxx rahvusvahelistel vedudel. Väidetava õigusrikkumise tõttu konfiskeeriti see sõiduk xxxx. Xxxx vaidlustas xxxx ametivõimude otsused xxxx kohtutes, kuid otsused tehti Xxxx kahjuks. Xxxx hoidis hagejat kursis nii konfiskeerimise fakti kui ka asjade käiguga xxxx. Paralleelselt tasus Xxxx ka sõidukiga seotud liisingmaksed.
24.Õige pole, et selle lepingu järgi oleks sõiduki xxxx eest olnud tasumata lepingu ülesütlemise hetkeks 4 arvet. Ülesütlemise hetkeks oli tasumata ainult üks arve nr xxxx summas 392,14 €, mille tasumist hageja käesoleva asja raames ka nõuab. Nii oli lepingu ülesütlemine ebaõige.
25.Ülejäänud 6 sõiduki liisinglepingud ütles hageja üles. F A ja XXXX OÜ varastasid OÜ-lt Xxxx nendest sõidukist kaks (numbritega xxxx ja numbriga xxxx). Xxxx teatas sellest hagejale ning esitas kuriteoteate politsei- ja piirivalveametile ning prokuratuuri, kuid kriminaalasja ei algatatud. Seitsmest liisitud sõidukist kolm ei olnud enam Xxxx valduses. Xxxx tagastas hagejale neli ülejäänud sõidukit.
26.Hageja müüs neli tagastatud sõidukit, kuid vaatamata korduvatele palvetele, ei andnud infot sõidukite müügist saadud rahade kohta.
27.Kostjale teadaolevalt oli sõidukite turuväärtus kordades kõrgem, kui jääkväärtus. Eeltoodust tuleneb, et sõidukite müügi tulemusena pidi hageja saama raha nii oma kulude hüvitamiseks, mida näeb ette VÕS § 367 lg 1, kui ka täiendavat raha. Alusetu rikastumise sätete alusel kuulub aga tagastatud varade müügist saadud nn. ülejääk tagastamisele. Seega peale hageja kulude hüvitamist allesjäänud raha tuli hagejal alusetu rikastumise sätete alusel Xxxxle tagastada või tasaarveldada teistest liisinglepingutest tulenevate hageja nõuetega. Hageja seda ei teinud. Neljast sõiduki müügist tekkinud nn. ülejääk katab hageja nõuded, mis on esitatud käesolevas asjas, seega kuuluvad hageja ja kostja nõuded tasaarveldamisele. Sel põhjusel ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele.
28.Xxxx tegeles probleemsete varade tagastamisega, edastades omal algatusel teate politsei- ja piirivalveametile. Kõikidest oma sammudest informeeris ta hagejat. Seetõttu on põhjendamatu Credit Expert OÜ kulu; arvest näha, et tegeleti kuue lepinguga ehk ühe vaidlusaluse lepinguga tegelemiseks kulus ainult 1/6 osutatud teenusest, seega ei ole lepingu nr xxxx kontekstis täies ulatuses põhjendatud. Kostja ei nõustu viidatud hüvitamisega ka sel põhjusel, et Credit Expert OÜ arvest ei selgu kui palju tunde ja mis hinnaga teenuse osutaja tegi. Kulu on ebaproportsionaalselt suur ning ei olnud vajalik.
29.Viivis Arvest nr xxxx 392,14 € nähtub, et sisaldab intresse 28,06 € ning viivist 91,07 €. Viivist ei saa nõuda intressidelt ja viivistelt. Seega on hageja esitatud viiviste arvestus ebakorrektne. Hageja nõuab viiviseid liisinguvara jääkmaksumuselt 11438,50 € ning väidetavalt kahjult 400 €, mis tekkis Credit Export OÜ teenuse kasutamisel. Kostja sai hagiavalduse lisas 6 toodud dokumendid kätte alles koos hagiavalduse materjalidega, seega viidatud kohustuste tähtajad ei olnud selgelt määratud. Viidatud summadelt saab viivist arvutada alates hagi esitamisest 26.11.2018. II hagi vastuväited, liisingleping nr xxxx
30.Hageja sõlmis Xxxxga 7 liisinglepingut erinevate sõidukite ja haagiste liisimiseks. Vaidlusalust sõidukit märgiga xxxx kasutas Xxxx oma äritegevuses. Lepingu ülesütlemise teate kohaselt öeldi leping üles põhjusel, justkui oleks Xxxxl tähtajaks tasumata 384,75 €. Seega ei vasta tõele hagiavalduse väide, et hageja ütles lepingu üles liisingulepingu tingimuste p 6.4. järgi, mis sätestavad et liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtjal on liisinguandjaga mõni teine leping või xxxx kontserni kuuluva äriühinguga mõni leping ja Liisinguvõtja ei täida seda.
31.Hageja ütles lepingu üles liisinglepingu tingimuste punkti 6.4 punkti k) kohaselt, mille järgi ütleb liisinguandja lepingu üles kui liisinguvõtja on vähemalt 20 päeva viivituses oma maksetega, mis on ülesütlemise avalduses. Ülesütlemise hetkel ei olnud Xxxx liisinglepingust, mis seondub sõidukiga xxxx, tulenevate maksetega viivituses vähemalt 20 päeva. Ülesütlemine ei olnud õiguspärane. Kuna ülesütlemine ei ole õiguspärane, siis ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale mingit kahju
32.Ülejäänud kuue (6) sõiduki liisinglepingud ütles hageja üles samuti samal päeval. Nendest kuuest sõidukist kaks sõidukit (numbritega xxxx ja numbriga xxxx) varastati ja võeti ebaseaduslikult
Xxxx valdusest ära (D A ja XXXX OÜ). Xxxx teatas sellest hagejat ning esitas kuriteoteate politsei- ja piirivalveametile ning prokuratuuri, kuid kriminaalasja ei algatatud. Väidetava õigusrikkumise tõttu konfiskeeriti sõiduk xxxx xxxx. Xxxx vaidlustas Xxxx ametvõimude otsused xxxx kohtutes, kuid kohtud tegid otsused Xxxx kahjuks. Xxxx hoidis hagejat kursis nii konfiskeerimise faktiga, kui ka asjade käigust xxxx. Paralleelselt, vaatamata varade konfiskeerimisele, tasus Xxxx ka antud sõidukiga seotud liisingmakseid.
33.Seitsmest liisitud sõidukist kolm ei olnud enam Xxxx valduses. Kostja tagastas hagejale ülejäänud neli sõidukit. Hageja müüs neli tagastatud sõidukit, kuid vaatamata korduvatele palvetele, ei andnud hageja infot sõidukite hindamisest ja vara müügist saadud raha kohta. Menetlusdokumenditest nägi ostja esmakordselt, et sõidukit numbriga xxxx müüdi 8400 € eest. Kostjale teadolevalt oli nelja hagejale tagastatud sõiduki turuväärtus kordades kõrgem kui jääkväärtus. Ka vaidlusaluse sõiduki hind on kõrgem võrreldes sellega, mille hageja määras.
34.Hagi kohaselt müüdi sõiduk xxxx, tehasetähis: xxxx, reg.nr xxxx (väljalaskeaasta xxxx) 8 400 € eest (7 000 pluss km). XxxxOÜ määras hindamisaktis 04.06.2019 sõiduki väärtuse. Hindamisaktis määratud turuväärtus ei ole õiglane ning on tehtud kuntslikult madalamaks. Hindamisaktis ning Credit Expert OÜ üleandmise aktis on märkustena kajastatud sõiduki väidetavad puudused. Xxxx ostis kasutatud sõiduki ning kõik loetletud puudused olid sõidukil ka siis kui ta selle ostis. Xxxx tagastas hagejale töökorras sõiduki kehtiva tehnoülevaatusega, seega sellel oli palju kõrgem väärtus kui XxxxOÜ hindas. Sõidukil olid sertifikaadid. Selle eest, et aku polnud korras, kostja ei saa vastutada. Tagastamise akti lisas on ka puudusi, mida tagastamise ajal ei olnud üles märgitud. Hageja esitatud tõendid turuväärtuse kohta kajastavad hinda teistes riikides mitte Eestis, seega tõenda nad kohalikku keskmist müügihinda, tõendid on ka tõlkimata ja neid ei pea arvestama. Ostja, kellele hageja müüs vara, on Xxxx ettevõte, kes tegelebki ostjana, müüjana, rentijana ja poleks kunagi ostnud vara tegeliku turuväärtusega.
35.XxxxOÜ tegi 12.02.2018 antud sõidukile müügipakkumuse, mille oli hind 12300 € pluss käibemaks, kokku 14 760 €. On vähetõenäoline ja eluliselt ebausutav, et vara hind langes 12 000 eurolt 7000 eurole 3 kuuga. Ka tänase päeva seisuga (ühe aasta möödudes) on sarnase sõiduki hinnaks 11450 € (9550 pluss km) ca 12000 €.
36.Tuginedes XxxxOÜ pakkumusele, leiab kostja, et tagastatud vara väärtus oli selle hagejale tagastamise ajal 14760 € (12 300 € pluss km). Hageja on märkinud hagiavalduses vara jääkväärtuseks (liisingu jääk) ilma käibemaksuta 7523,96 €. Sellest tulenevalt on hageja liisingeseme kulud kaetud ning nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb, et kui tegemist oli nn 12.02.2018 vigadeta vara müügipakkumisega, siis remondi maksumus oli 1856,62 € + käibemaks. Nii ei tule arvestada hageja saadud kasu 4776,04 € (19.02.20 seisukoht).
37.Kostjal on nõue hageja vastu 12300 € -7523,96 € = 4776,04 €. 13.12.19 väitis, et liisingese võõrandamise hind ei tohi erineda 10% tema väärtusest ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud endast kõik olevana, et ese müüva võimalikult turuhinnaga.
38.Eeltoodust tuleneb, et sõidukite müügi tulemusena pidi hageja saama raha nii oma kulude hüvitamiseks, mida näeb ette VÕS § 367 lg 1, kui ka täiendavat raha. Alusetu rikastumise sätete
alusel kuulub aga tagastatud varade müügist saadud nn. ülejääk tagastamisele. Seega peale hageja kulude hüvitamist allesjäänud raha tuli hagejal alusetu rikastumise sätete alusel Xxxxle tagastada või tasaarveldada teistest liisinglepingutest tulenevate hageja nõuetega. Hageja seda ei teinud.
39.Müügikulu. Kostja vaidleb vastu müügikulu hüvitamise nõudele, mis põhineb XxxxOÜ arvel. Vara müügiga tegeles XxxxOÜ (arve kuupäev 20.06.2018) ning hagiavalduse lisa 11 kohaselt ostis varad välja samuti XxxxOÜ (arve kuupäev 19.06.2018). Kostja leiab, et XxxxOÜ müügikulu ei ole põhjendatud. XxxxOÜ väidetavad müügikulud on ebaselged - mida täpsemalt tehti ja millal. Eluliselt on ebausutav, et XxxxOÜ-l tekkisid mingid müügikulud seoses iseendale vara müümisega.
40.Credit Expert kulu kui tagastusteenuse kulu. Kostja vaidleb nõudele vastu. Xxxx tegeles ise probleemsete varade tagastamisega, edastades omal algatusel teate politsei- ja piirivalveametile. Xxxx informeeris kõikidest oma sammudest hagejat. Sellest tulenevalt peab kostja põhjendamatuks Credit Expert OÜ kulu, mille selgituseks on pandud „esialgsete tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine, ... kuriteo teate esitamine“. Seda enam, et vaidlusalune sõiduk oli Xxxx valduses ning hageja oli sellest teadlik. Samuti tegeles Credit Expert OÜ arve järgi kuue lepinguga ja ühe vaidlusaluse lepinguga tegelemise kulu on 1/6 osutatud teenusest. Nii ei ole kulu lepingu nr xxxx järgi täies ulatuses põhjendatud. Lisaks Credit Expert OÜ arvele nr 04803 esitas hageja hüvitamiseks arve nr 04862 summas 250 € pluss käibemaks. Arve selgituseks on tagastusteenus. Kostja leiab, et arve on täiesti põhjendamatu, kuna Xxxx tagastas sõiduki XxxxOÜ müügiplatsile, kuhu see sõiduk jäi ka edaspidi. Hagiavalduse materjalidest tulenevalt teostas XxxxOÜ varade ülevaatuse ning hindamise, seega Credit Expert OÜ ei olnud sekkumine enam põhjendatud. Kostja ei nõustu Credit Expert OÜ mõlema arve alusel kulude hüvitamisega ka sel põhjusel, et Credit Expert OÜ arvetest ei selgu kui palju tunde ja mis hinnaga teenuse osutaja tegi. Kostja hinnangul on kulud ebaproportsionaalselt suured ning ei olnud vajalikud.
41.13.12.2019 märkis, et hageja ei ole täpsustanud viivisemäära võlalt ja ilmselt on see 0,25% päevas (aastas 91,25%), mis pole mõistlik, kuna ületab 5 korda seadusjärgset määra ja see kahjustab kostjat kui tarbijat.
42.Juhul kui tekib kasum, siis tuleb liisinglepingust nr xxxx tekkinud võlg katta sellest esimesena, kuna see muutus sissenõutavaks kõige varem, teises järjekorras ülejäänud sellest lepingust tulenevad nõuded (19.02.20).
43.Kostja palub jätta mõlema hagi menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Hageja esitas kohtule kaks hagi, st erinevatest liisinglepingutest tulenevad nõuded kostja vastu, mis on liidetud ühte menetlusse 14.08.2020 määrusega.
45.Kohus käsitleb esmalt vaidlustamata asjaolusid (I), seejärel käenduslepingu kehtivust (II), siis hageja nõudeid (III), siis teeb vahekokkuvõte (IV), siis lõpetab osaliselt menetluse (V) ning siis võtab seisukoha menetluskulude kohta (VI).
I
46.Pooled ei vaidle järgneva üle: a. Hageja ja OÜ Xxxx (põhivõlgnik) sõlmisid 29.07.2015 liisingulepingu nr. xxxx. Liisingulepingu alusel andis hageja võlgniku valdusesse ja kasutusse xxxx tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta xxxx, reg.nr xxxx. b. Põhivõlgnik kohustus tasuma igakuiselt hagejale liisingmakseid vastavalt lepingule. c. Hageja ja kostja sõlmisid koos liisinglepinguga 29.07.17 käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt põhivõlgnikuga viimasega sõlmitud liisingulepingust xxxx tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies ulatuses. d. Kostja vastutuse maksimumsumma on lepingu p 2 järgi 24192 €, kostja on käenduslepingule alla kirjutanud, käendaja vastutus võlausaldaja ees on solidaarne. e. Liisingleping nr xxxx on kostjale üles öeldud 14.11.2017 (lk 9), põhivõlgnikul oli kohustus liisinguese hagejale tagastada, vara jääkmaksumus oli liisingulepingu ülesütlemisel 11438,50 €, jääkmaksumust ei ole hagejale tasutud. f. Liisinglepingu nr xxxx järgset vara xxxx ei ole kostja hagejale tagastanud. g. Hageja esitas nõude käendajale 07.11.18 võla tasumiseks ja sissenõudmiskulu on 25 €. h. Hageja ja OÜ Xxxx sõlmisid 18.11.2014 liisingulepingu nr xxxx. Selle liisingulepingu alusel andis hageja võlgniku valdusesse ja kasutusse xxxx tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta xxxx, reg. Nr xxxx. i. Põhivõlgnik kohustus tasuma hagejale liisingmakseid vastavalt lepingule. j. Hageja ja kostja sõlmisid 18.11.2014 koos liisingulepinguga käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt põhivõlgnikuga põhivõlgniku liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on lepingu punktis 2 järgi 31104 €. Kostja on lepingule alla kirjutanud. k. Liisingleping nr xxxx on kostjale üles öeldud 14.11.17, põhivõlgnik oli kohustatud tagastama 5 päeva jooksul vara, selle aja jooksul põhivõlgnik vara ei tagastanud. l. kostja tõi vara platsile 17.05.18, vara akt on koostatud 18.05.18 ja hageja sai vara tagasi 18.05.18. m. vara jääkmaksumus oli 7523,96 €, n. 04.06.18 määras müüja sõiduki turuhinnaks 7500 € (ilma käibemaksuta), vara võõrandati 19.08.2018 8400 €, ilma käibemaksuta 7 000 €, hagejale ei ole tasutud 523,96 €. o. Mõlema liisinglepingu ülesütlemise teated on kostja kätte saanud (istungi protokoll 15.01.2010, 3. lk).
47.VÕS (võlaõigusseadus) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kuna vaidlust ei olnud selles, et hageja omandas OÜ Xxxx kasuks ülalviidatud vara mõlema lepingu järgi, andis need tema kasutusse ja OÜ Xxxx pidi tasuma selle eest igakuiselt liisingmakseid, siis oli põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud mainitud liisingesemete suhtes liisinglepingud VÕS § 361 järgi. II
48.VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
49.Kuna liisinglepingutest tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingute alusel käendaja ehk kostja, kes on füüsiline isi, kontrollib kohus, sõltumata sellest, et vaidlust poolte vahel puudus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust.
50.Kohtule esitatud käenduslepingutest nr xxxx, nr xxxx nähtuvalt on need sõlmitud kirjalikult, sest kostja on need alla kirjutanud ega ole seda vaidlustanud ja nendes on määratletud kostja vastutuse maksimumsummad vastavalt 24192 € ja 31104 €. Seega vastavad käenduslepingud VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on kehtivad. III
51.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Järgnevalt vaatleb kohus, kas käendajal on tekkinud kohustus käenduslepingu alusel põhivõlgniku kohustust täita, st kas põhivõlgnik ja käendaja on kohustusi rikkunud.
52.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel on võlausaldajal õigus leping üles öelda kui võlgnik rikub kohustust, samuti võib ta nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel lepingulist viivist. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist, kusjuures kahju tekkimine peab olema seoses lepingulise kohustuse rikkumisega.
või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju uleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
53.VÕS § 363 p 3 järgi tuleb lepingu lõppemisel tagastada liisinguese liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Liisingleping nr xxxx, liisingese xxxx (xxxx) reg.nr xxxx (I hagi) Lepingu ülesütlemine, liisingumakse võlg
54.Kostja leidis, et tegelikult ei olnud alust lepingut üles öelda, kuna võlga polnud. Hageja väitis, et põhivõlgnik jäi võlgu kolme järjestikuse maksega: arve nr xxxx summas 312,36 EUR, arve nr xxxx summas 312,35 EUR, arve nr xxxx summas 301,07 EUR, arve nr xxxx summas 392,14 EUR. Hageja tõi esile, et pärast liisingulepingu ülesütlemist maksti 11.12.2017 624,71 €t, mis arvestati arve nr xxxx ja arve nr xxxx katteks, siis maksti järgnevalt 21.03.2018 301,07 €t ning too makse arvestati arve nr xxxx katteks.
55.Kostja esitatud põhivõlgniku Xxxx OÜ raamatupidamise programmi väljavõttest ei nähtu, et vaidlusalused arved oleksid olnud põhivõlgniku poolt tasutud arvetes märgitud tähtaegadelt 16.07.17 (lk 12), 16.09.17 (lk 11), 16.11.17 (lk 10) või vahetult enne lepingu nr xxxx ülesütlemist 14.11.2017. Nimelt nähtub kostja esitatud Xxxx OÜ raamatupidamisprogrammi väljavõttest, et arvete nr xxxx, xxxx ja xxxx järgsed liisingmaksed tasuti peale lepingu ülesütlemist: arvete nr xxxx ja nr xxxx järgsed liisingmaksed vastavalt 11.12.2017 ja arve nr xxxx järgne liisingmakse tasuti 20.03.2018. Nii oli hagejal õigus põhivõlgnikule leping üles öelda kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 4, § 196 lg 2, liisinglepingu p-ga 6.4, mis võimaldab lepingu üles öelda siis kui liisinguvõtja on võlgnevuses vähemalt 3 järgneva liisingmakse tasumisega. Seega on põhjendamatud ja tõendamata kostja vastuväiteid, et põhivõlgnik oleks justkui kohaselt täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja tasunud liisingmakseid arvete nr xxxx, xxxx ja xxxx järgi kohaselt ja et mingit võlga ei saanud olla enne lepingu ülesütlemist. Selle tõttu ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hagejal puudus alus lepingu ülesütlemiseks.
56.VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
57.Hageja nõuab arves nr 14381452 sisalduva liisingmakse võlga 392,14 €t. Kuna tõendamata on, et märgitud võlg oleks tasutud, on tegemist VÕS § 361 tuleneva põhivõlgniku liisingmakse tasumise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda märgitud võla tasumist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 361.
58.Vaidlust ei olnud selles, et pärast liisinglepingu ülesütlemist ei tagastanud põhivõlgnik liisingueset xxxx hagejale, samuti ei ole tõusetunud küsimust, et põhivõlgnik oleks sõiduki
omandanud. Seega on hagejal õigus nõuda ka VÕS § 367 lg 1 järgi vara jääkmaksumuse tagastamist. Kuna vaidlus puudus selles, et liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 11438,50 €, siis oli hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult kooskõlas VÕS 367 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 jääkmaksumuse hüvitamist summas 11438,50 €.
59.VÕS § 88 lg 2 sätestab, et kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse.
60.Kostja väitis, et teiste, so nelja tagastatud sõiduki müügist pidi olema kaetud ka sõiduki nr reg.nr xxxx jääkmaksumus.
61.Hageja tõi esile, et poolte vahel oli mitu liisinglepingut, kuid vaid vaidlusalused liisinglepingud nr xxxx ja xxxx olid tagatud käendusega, ehk teised lepingud olid vähem tagatud ja nende teiste lepingute järgsete varade müügist ei võinud hageja katta vaidlusaluste liisinglepingute nr xxxx ja xxxx tulenevaid võlgu. Hageja märkis, et ka teiste liisingulepingute järgi oli põhivõlgnik võlas, sj ei tagastanud ta hagejale ka liisinglepingu nr xxxx, xxxx järgset vara, ülejäänud lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx järgsete liisingvarade müügist kaeti nende järgsed võlad.
62.Kohus nõustub hageja väitega, et hagejal ei olnud kohustust ja võlgnikul ja käendajal õigus määrata, et ülejäänud lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx järgsete liisingvarade müügist saadava arval tuleb katta vaidlusaluse lepingu nr xxxx liisingmakse, jääkmaksumuse ja muude kulude võlad, sest teistest liisinglepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx tulenevad põhivõlgniku kohustused olid vähem tagatud VÕS § 88 lg 2 järgi. Nii ei ole põhjendatud kostja väited, justkui pidi hageja katma nn nelja eseme, mille hulgas on ka liisingleping nr xxxx (mis on teine vaidlusalune leping ja mis on tagastud käendusega) ese, müügist liisinglepingust nr xxxx tulenevaid põhivõlgniku kohustusi. Samal põhjusel ei ole põhjendatud kostja vastuväide, justkui peaks hageja tagastama müügist saadud raha kas põhivõlgnikule alusetu rikastumise järgi. VÕS § 197 järgi saavad tasaarvestust teha isikud, kui neil on teineteise vastu nõue. Mis puudutab kostja vastuväiteid tasarvestusest, siis on need alusetud, sest mingeid nõudeid, mida saaks kostja kui käendaja tasaarvestada hageja nõudega, ei ole esile toodud. Seda, et kostja oleks omandanud mingi nõude põhivõlgnikult hageja vastu, mida tasaarvestada, pole kostja väitnud. Jääkmaksumus, vara tagastamise kulud
63.Kuna vaidlust ei olnud selles, et jääkmaksumus 11438,50 € on tasumata, on põhivõlgnik VÕS 367 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja hagejal on VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 391 lg 1 järgi õigus nõuda põhivõlgnikult jääkmaksumuse 11438,50 € tasumist.
64.Kooskõlas VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuli liisingese liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS
§ 367 lg 4 mõttes. Tagastamiskulude lisakuluks lugemisel pole määrav see, kas liisinguandja võtab liisingeseme ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul.
65.Vaidlust ei olnud selles, et pärast liisinglepingu ülesütlemist ei tagastanud põhivõlgnik liisingueset xxxx hagejale, samuti ei ole tõusetunud küsimust, et põhivõlgnik oleks sõiduki omandanud. Seega oli hagejal õigus asuda otsima ja tegema kulutusi liisingeseme tagasisaamiseks, mis pole seni õnnestunud.
66.Kostja esitas kohtule Prokuratuuri 29.11.17 vastuse liisingeseme võimaliku varguse või nende suhtes kasututud omavoli kohta, kuid sellest nähtub (lk 38-44), et põhivõlgniku avaldus puudutas hoopis teisi sõidukeid (xxxx, xxxx, xxxx), mitte liisinglepingu nr xxxx järgset vara xxxx reg.nr xxxx. Ka kostja esitatud xxxx kohtute lahenditest (lk 38-39p) ei nähtu, et oleks olnud konfiskeeritud justkui liisinglepingu nr xxxx järgne vara xxxx reg.nr xxxx. Seega leiab kohus neid tõendeid hinnates, et asjaolu, et põhivõlgnik vaidlustas väidetavalt vara konfiskeerimisega seotud ametivõimude otsused xxxx ja saatis teate prokuratuuri ja politseiasutusele, ei tähenda, et hageja ei võinud kasutada vaidlusaluse liisingeseme tagastamiseks teenust, millest tekkisid kulud.. Nimelt ei kinnita kostja tõendid kuidagi seda, et kostja oleks ise otsinud vaidlusalust liisingeset xxxx reg.nr xxxx ja tagastanud selle hagejale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal oli õigus Credit Expert OÜ abi kasutada ja pidi selleks tegema kulutusi liisingeseme nr xxxx reg.nr xxxx otsimiseks, et vara tagasi saada, kuivõrd põhivõlgnik seda ise ei tagastanud. Seega pole põhjendatud kostja väide, et hageja oli teadlik, et põhivõlgnik otsib vara, mistõttu oleks kantud kulu justkui alusetu.
67.Hageja vähendas kostja vastuväidetest tulenevalt menetluse käigus oma kulude hüvitamise nõuet märgitud liisingeseme tagasisaamiseks, kuivõrd Credit Expert OÜ (lk 13) arves nr 04803 09.03.2018 märgitud 400 € kajastab 6 liisingeseme otsimist. Nii nõustus hageja kostjaga, et ühe liisingeseme kulu on 1/6 ehk 66,67 € ja sellega nõustub ka kohus. Kohtu väide, et sellest ei nähtu kuidagi, mida ja mitu tundi on Credit Expert OÜ teinud tööd, on kohtu arvates ebaõige, sest mingeid põhjendusi, et sellise töö kulu on ebamõistlikult suur, ei ole kostja esile toonud.
68.Kuivõrd neid kulusid ei ole põhivõlgnik hagejale hüvitanud, on põhivõlgnik VÕS § 367 lg 4 tuleneva kulude hüvitamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 4 järgi nende kulude hüvitamist põhivõlgnikult 66,67 €.
69.Ülaltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud ja põhjendatud on hageja nõue põhivõlgniku vastu, mis tuleneb liisinglepingust nr xxxx tulenevate kohustuste rikkumisest, ja mis on VÕS § 361, § 367 lg 1, 4 järgi tasumata lepingumakse võlg 392,14 €, vara tagastusteenuse kulu 66,67 €, liisinguvara jääkmaksumus 11 438,50 €. Viivis
70.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
71.TsÜS 69 lg 1 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvud, lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
72.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
73.Liisingulepingust nr xxxx tuleneva viivist nõuab hageja tasumata lepingumakselt alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 20.11.2017 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni (26.11.18) ja muid kulusid alates nõudekirja 07.11.2028 (lk 14) maksetähtaja, milleks oli 7 päeva, järgnevast päevast ehk alates 15.11.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk 8% aastas, samuti nõuab edaspidist viivist kuni kohustuse täitmiseni. Seega määras võlausaldaja VÕS § 82 lg 2 alusel täitmise tähtaja kohustuse täitmiseks.
74.Kostja vaidlustas viivise arvestuse (tulenevalt määrast) ja ka selle, et ta ei saanud teadet kohustuse täitmise kohta kätte enne kui 26.11.19 (koos hagiga). Hageja muutis viivise arvestust ja vähendas seda ning tegi viivise arvestuse ümber tulenevalt seadusjärgsest määrast. Pärast hageja polt 31.01.2020 tehtud seadusjärgse määraga esitatud viivise arvestust, ei vaidlustanud kostja enam sisuliselt viivist (10.02.2020). Lisaks kinnitas kostja 15.01.20 istungil, et ei vaidle, et leping on üles öeldud ja teated kätte saadud.
75.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja selline viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, sest hageja nõudis nii põhivõlgnikult kui käendajast kostjalt oma 14.11.17 nõudekirjas (lk 9) liisingumakse võla tasumist 5 päeva jooksul teate saamisest ja 07.11.2018 (lk 14) teates tagastusteenuse ja jääkmaksumuse tasumist 7 päeva jooksul. Arvestades 31.01.2020 viivise arvestuse täpsustamist ja 15.01.20 istungil kostja avaldust, leiab kohus, et kostja väide, et ta sai kohustuse täitmise teate kätte alles kohtumaterjalidega, ei ole usutav, sest mõlemad teated on saadetud kostjale xxxx, mis on näidatud käenduslepingus ning selle aadressi on näidanud kostja ka oma vastuses hagile. Nii sai hageja mõistlikult võttes eeldada, et kostja on saanud TsÜS § 69 lg 2, 3, järgi lepingu rikkumise, ülesütlemise ja tähtaja andmise teated kätte aadressil, mis on talle saadetud temaga seotud aadressile. Nii oli kostjal kohustus täita
liisingmakse võla kohustus vastavalt 19.11.2017 ja tagastusteenuse kulu ja jääkmaksumuse maksmise kohustus vastavalt 14.11.17 VÕS 82 lg 2 järgi. Selle tõttu sai hageja viivist nõuda kostjalt vastavatelt võlgade tasumisega viivitamise eest vastavalt 20.11.17 ja 15.11.17 kooskõlas VÕS § 113 lg 1 II lause.
76.Vaidlust pole selles, et viivis oleks tasutud. Seega on põhivõlgnik VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises ja kostja põhivõlgikul kohustuse täitmise tagamise viivituses. Nii on põhjendatud ja tõendatud hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 II lause järgi seadusjärgses määras 8% aastas järgmiselt: tasumata lepingumaksetelt 273,01 € (mis ei sisalda intresse ega viivist) on see 22,20 €, vara tagastusteenuse kulult 66,67 € on see 0,16 €, vara jääkmaksumuselt 11438,50 € on see 27,56 €, kokku viivis 49,94 €. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 11778,13 (kogu võlalt) € alates 27.11.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Märgitu on kooskõlas TsMS § 367, mis võimaldab viivist nõuda protsendina hagi esitamisest kuni selle võla tasumiseni. Sissenõudmiskulud
77.Pärast liisinglepingu ülesütlemist 14.11.17 on hageja palunud kostjal kui käendajal lepingust tulenev võlg tasuda, mida kinnitab kohtule esitatud Intrum Estonia AS 07.11.18 kiri kostjale (lk 14). VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 €t. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 € võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse, lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €.
78.Kostja ei ole vaidlustanud meeldetuletustasu ulatust 25 €, seega on meeldetuletustasu kui võla sissenõudmiskulu vaidlusaluse liisinglepingu järgi VÕS § 113.1 lg 2 p 3 järgi kostja kui käendaja vastu tõendatud ja põhjendatud.
79.Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja tõendatud, põhjendatud nõue põhivõlgniku vastu, mis tuleneb liisinglepingu nr xxxx tulenevatest kohustuste rikkumisest, on VÕS § 361, 367 lg 1, 4 järgi: tasumata lepingumaksed 392,14 €, vara tagastusteenuse kulu 66,67 €, liisinguvara jääkmaksumus summas 11438,50 €, sissenõutavaks muutunud viivis 49,94 €, edaspidine viivis hagi esitamisele järgnevast päevast 27.11.2018 võlalt 11778,13 € kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Ka on tõendatud, põhjendatud käendajalt nõutav sissenõudmiskulu 25 € VÕS § 113 lg 2 p 3 järgi. Kuivõrd hageja andis ka kostjale tähtaja võla tasumiseks (vt kohus põhjendused eespool, 14.11.17 nõudekiri, teade), siis on kas kostja viivituses VÕS § 100 mõttes. Põhivõlgikul võlg, tagastusteenuse kulu, jääkmaksumus kokku
(11897,31 €) ei üle käendaja vastutuse maksimumsummat; viivis ja sissenõudmiskulud on tingitud kostja enda - poolsest kohustuse rikkumisest. Hagi selle lepingu järgi kuulub kostja vastu rahuldamisele. Liisingleping nr xxxx, liisinguese Xxxx, reg.m xxxx (II hagi) Lepingu ülesütlemine
80.Vaidlust ei olnud selles, et hageja ütles kostjale liisinglepingu üles 14.11.17. Kostja on oma vastuses viidanud, et hagis on valesti märgitud lepingu ülesütlemise põhjus, et väidetavalt on tegelikult leping üles öeldud võla tõttu, mida polnud. Iseenesest on see õige kostja märkus, sest ülesütlemise teates 14.11.2017 (lk 78p) viidatakse võlale 387,75 € ja selles ei ole viidatud mõnest teisest liisinglepingust tulenevale põhivõlgniku võlale. Hageja on hagis märkinud, et kui liisingvõtjal on võlg ühe liisinglepingu järgi, siis on õigus lepingu p 6.4 järgi üles öelda kõik teised liisinglepingud, mida hageja oli teinud. Antud juhul oli hagi kohaselt põhivõlgnikul võlg, mis tulenes liisinglepingust nr xxxx ja mida käsitles kohus otsuses eelpool tuvastades, et selline võlg põhivõlgnikul oli ning et hagejal oli õigus too leping nr xxxx üles öelda. Hageja on kostja vastuväidetele vastates märkinud, et lisaks lepingust nr xxxx tulenvale võlale oli põhivõlgnikul ka liisinglepingust nr xxxx võlg (hagis ei ole nõutud). Nii oli hagejal õigus ka vaidlusalune leping nr xxxx üles öelda selle lepingu p 6.4 järgi, mis võimaldab lepingu üles öelda siis, kui liisinguvõtjal on mõni teine hagejaga sõlmitud või tema kontserni kuuluva ettevõttega sõlmitud leping, mida liisinguvõtja ei täida. Seega oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4, § 196 lg 2, lepingu p 6.4 tuginedes kostjale leping nr xxxx üles öelda, sõltumata asjaolust, et ülesütlemise teade ise ei olnud vormistatud korrektselt. Nii on alusetu kostja väide, et lepingu on ebaõigesti üles öeldud. Vara tagastamine, tagastamise kulud
81.VÕS § 363 p 3 järgi tuleb lepingu lõppemisel tagastada liisinguese liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
82.Vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik ei kasutanud liisingeseme omandamise õigust, seega oli tal kohustus tagastada VÕS § 363 p 3 järgi vara hagejale. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ja põhivõlgnikule ja kostjale saadetud avaldusega 14.11.2017, et põhivõlgnikul oli kohustus liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul (lk 78p). Vaidlus puudus selles, et märgutud tähtaja jooksul ei tagastanud võlgnik vara hagejale.
83.Kostja leidis, et ta tõi ise vara tagasi, kulu pole põhjendatud, peale selle oli kaks sõidukit 6-st mille lepingud lõpetati, varastatud /kostja valdusest ära võetud ja hageja oli sellest teadlik. Kostja oli esitanud kuriteo teate prokuratuurile ja vaidlustanud Xxxx ametivõimude otsused kohtus. Kõige sellega oli hageja kursis.
84.Hageja poolt kohtule esitatud vara tagastamise aktist 18.05.18 (lk 84p) nähtuvalt andis vara Xxxx OÜ hageja esindajale Credit Expert OÜ-le üle. Akti kohaselt tõi vara platsile
17.05.2018 käendaja V.H. Visuaalsel kontrollimisel leiti, et keskmise poolhaagise vasaku külje alumine serv pikalt avariiline, paremtagaukses auk, parem külg ülevalt kriibitud, tagaratas puudub. Aktist ei nähtu V.H märkusi asja kohta, tema allkirja vara üleandmise kohta.
85.Kohtu poolt varem viidatud kostja esitatud Prokuratuuri 29.11.17 vastusest liisingeseme võimaliku varguse või nende suhtes kasututud omavoli kohta, nähtub (lk 38-44, ka lk 100103), et põhivõlgniku avaldus puudutas hoopis teisi sõidukeid (xxxx, xxxx, xxxx), mitte liisinglepingu nr xxxx järgselt liisingueset Xxxx, reg.m xxxx. Ka kostja esitatud Xxxx kohtute lahenditest (lk 38-39p, 103-105) ei nähtu, et oleks olnuid konfiskeeritud liisinglepingu nr xxxx järgne liisinguese Xxxx reg.m xxxx. Seega leiab kohus ka siinkohal samu kostja tõendeid hinnates, et asjaolu, et põhivõlgnik vaidlustas väidetavalt vara konfiskeerimisega seotud ametivõimude otsused Xxxxs ja saatis teate prokuratuuri ja politseiasutusele, ei tähenda, et hageja ei võinud kasutada vaidlusaluse liisingeseme tagastamiseks teenuseid ja pidi kandma kulusid. Nimelt ei kinnita kostja tõendid kuidagi seda, et põhivõlgnik või kostja oleks ise otsinud vaidlusalust liisingeset Xxxx reg.m xxxx, et selle tagastamine oli tähtaegselt võimatu, või et võlgnik või kostja oleks selle tähtaegselt hagejale tagastanud, ja/või tekkinud olukorrast oleks olnud hageja teadlik. Arvestades seda, et nõue vara tagasitoomiseks esitati võlgnikule 14.11.17 ja kostja tõi aktist nähtuvalt liisingeseme üksnes platsile 17.05.18 (lk 84p), üleandmist fikseerimata, siis oli hagejal õigus kasutada pärast lepingu ülesütlemist oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks, selle ülevaatamiseks, seisundi fikseerimiseks. Seega on põhjendatud hageja kulud liisingeseme nr Xxxx reg.m xxxx otsimiseks, et seda tagasi saada, kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja seda ise ei õigeaegselt tagastanud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud kostja väide, et hageja oli teadlik, et põhivõlgnik otsib vara ja et seetõttu on hageja kulude nõue alusetu.
86.Hageja vähendas kostja vastuväidetest tulenevalt menetluse käigus oma kulude hüvitamise nõuet ka selle liisingeseme tagasisaamiseks, kuivõrd Credit Expert OÜ (lk 13) arves nr xxxx 09.03.2018 märgitud 400 € kajastas 6 liisingeseme otsimist. Nii nõustus hageja kostjaga, et ühe liisingeseme kulu on 1/6 ehk 66,67 € ja sellega nõustub ka kohus. Viidatud arvest nähtuvalt puudutab see esialgsete tõendite kogumist asjaolude väljaselgitamist, teate tegemist prokuratuurile. Kostja väide, et sellest ei nähtu kuidagi, mida ja mitu tundi on Credit Expert OÜ teinud tööd ka selle liisingeseme tagasisaamiseks, on kohtu arvates ebaõige, sest, arvestades vara tagastamise kohustust, tähtaega, aga ka seda, et vara tagastati mitme kuu pärast, on kohtu arvates selline kulu esialgsete tõendite kogumiseks, asjaolude väljaselgitamiseks põhjendatud.
87.Lisaks leiab kohus, et põhjendatud on hageja poolt nõutud kulud 250 €, mida hageja pidi tasuma Credit Expert OÜ sõiduki tagastusteenuse eest kooskõlas arvega nr 04862 (lk 86p)
18.05.19.Vara üleandmise akti kohaselt võttis vara vastu Credit Expert OÜ, kes fikseeris vara olukorra, sellel olevad puudused (vt otsus eespool), sj ei andud vara üle kostja või põhivõlgnik. Kohtu arvates on vara olukorra aktiga vormistamine, selle üle vaatamine, seisundi fikseerimine töö, millega tekivad kulud ja on vaadeldavad vara tagastamise kuludena VÕS § 367 lg 4 mõttes, millega pidi põhivõlgnik ja ka kostja arvestama, kui vara ei tagastata tähtaegselt.
88.Kuivõrd neid kulusid ei ole põhivõlgnik hagejale hüvitanud, on põhivõlgnik VÕS § 367 lg 4 tuleneva kulude hüvitamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 4 järgi nende kulude hüvitamist põhivõlgnikult 66,67 ja 250 €, kokku 316,67 €. Vara väärtus, vara seisukord tagastamise ajal, müügikahju
89.VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. järgi tuleb hinnata vara väärtust selle tagasisaamise aja seisuga ja selle müügihinda. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega on TsÜS § 65, VÕS § 367 lg 3 liisingeseme turuväärtust tema kohalik keskmine müügihind, arvestades sarnase eseme /asja keskmist kohalikku müügihind. Seda võib mõjutada asjaolu, millise seisundis oli asi liisingandjale tagastamise ajal, kas ta oli mingite puudustega või ei.
90.Hageja sai vara tagasi 18.05.2018 (V.H tõi selle platsile 17.05.2019 üleandmist fikseerimata). Hageja on tõendanud vara tagastamise aktiga 18.05.18 (lk 84p), et visuaalsel kontrollimisel leiti, et keskmise poolhaagise vasaku külje alumine serv oli pikalt avariiline, paremas tagaukses oli auk, parem külg oli ülevalt kriibitud, tagaratas puudus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud vara tagastamise akti 18.05.2019 lisaga (lk 73p), et varal olid järgmised puudused: „Puudub registreerimistunnistus. Külmutusagregaat ei käivitu. Aku tühi. Vasakult poolt alumine ääreliist vigastatud, boksi külg selles ulatuses samuti vigastatud. Parem külg ülevalt kriibitud. Paremas tagaukses väljaspool auk. Parem uks seestpoolt vigastatud. Ukse tihendid vigastatud. Alusekast, alusekasti luugid ja tagumine allasõidutõke roostes. Tugijalad kõverad“. Kostja väited, et akti lisasse on märgitud rohkem puudusi kui oli märgitud algsesse akti, on õige. Samas ei võimalda need kostja väited järeldada, et liisingesemel neid puudusi, mis aktis ja selle lisas oli märgitud, ei olnud. Kostja väide, et aku ei töötanud ja see ei olnud tingitud kostjast, ei võimalda samuti järeldada, et selline aku mittetöötamine ei võiks mõjutada sõiduki olukorda ja turuväärtust. Kostja ega põhivõlgnik ei ole andnud sõidukit isiklikult üle, et fikseerida sõiduki seisund, kandes ise sellest tulenevad negatiivseid riske. Kostja väitis, et sõidukil oli kehtivad sertifikaadid, kehtiv tehnoülevaatus, kuid neid pole aktis peetud puudusteks, st et neid poleks olnud. Nii ole nendel väidetel asjas tähtsust.
91.Hageja on tõendanud kohtule esitatud 10.11.2014 liisinguvõtja poolt allkirjastatud vara vastuvõtuaktiga nr xxxx (lk 129p), et üle anti liisingvõtjale puudusteta ese. Nimelt on aktis lahter „Vara vastuvõtja märkused“, kus liisinguvõtja esindaja V.H kinnitas, et liisinguvõtja ei oma vara suhtes mingeid pretensioone (sh vara kvaliteedi, vigastuste, koguse, komplektsuse, laitmatu funktsioneerimise, dokumentatsiooni suhtes). Samas kohas oli võimalus omakäeliselt märkida varal esinenud puudused, kui need seal olid, kuid sinna ei ole midagi märgitud. Kostja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse 04.12.17 (lk 163) hagejaga, millest nähtuvalt oli vara saanud vigastusi, samuti on esitanud vara parandamiseks tehtud hinnapakkumise (O.F
11.01.18) 2227,95 €, kuid seda, et vaidlusalune liisinguese oleks parandatud ja et tal ei olnud puudusi vara tagastamise ajal mais 2018, märgitud hinnapakkumine ei tõenda. Seetõttu ei saa kostja väidete kohaselt arvestada hinnapakkumises nimetatud asja parandamise kulu (vt hinnapakkumine + käibemaks) kuidagi hageja kasuks, sest 12.02.19 pakkumine ei tõenda vara väärtust selle tagastamise ajal mais 2018, rääkimata sellest, et selliste parandamise kulude tegemine on tõendamata.
92.Nii asub kohus seisukohale, et kostja väide, et kõik Credit-Expert OÜ üleandmise aktis märkustena kajastatud väidetavad puudused esinesid ka siis, kui Xxxx OÜ sõiduki ostis, on tõendamata ning hageja on tõendanud, et varal olid puudused selle tagastamise ajal 2018.a mais, mis mõjutavad tema turuväärtust VÕS § 367 lg 3, TsÜS § 67 järgi.
93.Vaidlus puudus selles, et vara jääkmaksumus oli 7523,96 €, samuti puudus vaidlus selles, et Xxxx OÜ vaatas sõiduki üle ja hindas 04.06.18 sõiduki turuhinnaks 7500 € (lk 73), millele lisandub käibemaks, ja et vara müüdi vastavalt teatisele 19.08.2018 hinnaga 8400 €, ilma käibemaksuta 7000 € (lk 74).
94.Kostja esitas oma vastusega kohtule sama liisingeseme (vt vin.koodi) Xxxx müügipakkumise 12.02.2018 (lk 105p, ka lk 118), millest nähtuvalt oli asja müügihinnaks pakutud 12300 € ilma käibemaksuta. Küll aga ei ole müügipakkumises fikseeritud mitte ühtegi puudust, mis olid varal 17.05.2018 ja sellele järgneval päeval 18.05.18 kui koostati vara hagejale tagastamise akt. Nagu kohus tuvastas, ei andnud võlgnik ega kostja vara üle hageja esindajale ise, vaid oli toonud selle lihtsalt platsile. Seega ei ole kostja või põhivõlgnik näidanud üles hoolt vara üleandmisel hageja esindajale, et fikseerida vara olukord, seisund üleandmise ajal ehk nagu kohus märkis, kandis selle tegemata jätmisest tulenevaid negatiivseid riske.
95.Nii asub kohus seisukohale, et kui varale oligi tehtud müügipakkumine 12.02.18 12300 € ehk mitu kuud varem kui hageja sai vara valduse tagasi (pea 3 kuud hiljem sai tagasi) ja kui selles müügipakkumises ei olnud fikseeritud puudusi, ei tähenda pakkumises toodud hind seda, et sellel varal polnud puudusi 18.05.2018. Kohus tuvastas eespool, et tagastamise ajal olid varal puudused. Nii ei tõenda kostja esitatud Xxxx müügipakkumine 12.02.18 asja tagastamise aja turuväärtust TsÜS § 67, VÕS § 367 lg 3 järgi mitu kuud hiljem (17.05.18-18.05.18) hagejale. Kohus järeldab, et seda müügipakkumist ei teinud 12.02.18 hageja või tema palvel müüja, sest hagejal sellel ajal vara valdust veel ei olnud. Kostja esitatud Auto24.ee väljavõtted (lk 106-107, k 118-119, 157-160,192-195) puudutavad teiste asjade turuväärtusi, mis pole samased vaidlusaluse liisingesemega. Nimelt nähtub seal Xxxx-13,62EN xxxx hind mitte Xxxx müügihind. Ka ei tõenda seda kostja esitatud Xxxx müügipakkumised 2019 (lk 157160, 192-195), kuivõrd nendest ei nähtu samuti sellist vara, millel oleksid sarnased puudused, mis aga esinesid vaidlusalusel varal 2018.a mais.
96.Eeltoodu alusel on tõendamata kostja väite, et vara tagastamise ajal 2018.a mais oli vaidlusaluse puudustega liisingeseme turuväärtus TsÜS § 37 ja VÕS § 367 lg 3 järgi ca 12300 € + käibemaks ehk enam kui 7500 € (ilma käibemaksuta), milliseks hindas vaidlusaluse vara Xxxx OÜ 04.06.2019 (lk 73) ehk võimalikult vara tagastamise aja lähedasemal ajal. Seega on hageja tõendanud esitatud vara hindamise aktiga, et vaidlusaluse puudustega liisingeseme
turuväärtus oli 7500 € (ilma käibemaksuta) TsÜS § 67 ja § VÕS § 367 lg 3 järgi. Vara võõrandati 7000 € (ilma käibemaksuta, lk 74, 130). Vara müüdi 18.06.2019 ehk vaid mõni nädal pärast hindamist ja kuu aja jooksul pärast vara tagastamist ehk võimalikult kiiresti, sj erines müügihind turuväärtusest 6,6 %, olles kooskõlas kohtupraktikaga (lubatav 10%-line kõikumine). Mis puudutab kostja väidet, et vara ostnud ostja xxxx poleks kunagi ostnud sõidukit turuväärtusega, sest ta poleks saanud seda edasi müüa kasudega, kuna on professionaalne müüja, rentija, siis selline väide ei lükka ümber hageja tõendeid sellest, et asja turuväärtus tema tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 7500 € ja et see müüdi hinnaga 7000 € eest, kus viimane erines turuväärtusest lubatavas 6,6 % piires. Nii ei lükka kostja esitatud xxxx kodulehekülje väljavõte (lk 190-191) ümber hageja väiteid ega tõenda kuidagi kostja väiteid, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli selle tagastamise ajal hagejale 12300 € + käibemaks.
97.Kostja leidis, et tähelepanuta tuleb jätta hageja esitatud tõlkimata tõendid, milleks on hageja esitatud xxxx võimalike müüjate xxxx ja mobiile.de veebilehtede väljavõtted, lisaks ei kajastas need Eesti müüdava asja turu hindasid (lk 178-180, 31.01.20 lisa 1,2). Kohus leiab, et nendel pole asjas tähtsust, sest hageja tõendas vara hindamise aktiga vara tagastamise ajal liisingeseme väärtus, millele kohus on hinnangu andnud.
98.Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 7 000 € ja vara jääkmaksumus oli 7 523,96 €, mis jäi turuhinna piiresse, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 523,96 € (7 523,96 - 7 000 = 523,96 €) ning põhivõlgnikul on kohustus see hagejale VÕS 367 lg 1, 3 järgi hüvitada. Nii ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal tekkis, mis tuleks alusetu rikastumise järgi põhivõlgnikule tagastada või katta teiste lepingute võlgnevuste kulud. Mis puudutab kostja vastuväiteid, et võõrandati mitu liisingeset ja nende müügist pidi olema kaetud teiste liisinglepingute järgsed võlad, siis sellega kohus ei nõustu ja jääb sama seisukoha juurde, mida väljendas otsuses varem. Nimelt ei saa VÕS § 88 lg 2 järgi võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Kuna hageja ja põhivõlgniku vahel oli mitu liisinglepingut, millest vaid vaidlusalused liisinglepingud nr xxxx ja xxxx olid tagatud käendusega, siis olid teistest lepingutest tulenevad kohustused vähem tagatud. Järelikult, kui oleks tekkinud vaidlusaluse liisingeseme müügist nn ülejääk, millest oleks hageja pidanud katma vähem tagatud liisinglepingutest tulenevaid võlgu, siis tähendaks too, et kui lepingu nr xxxx järgse liisingeseme võõrandamisest oleks hageja saanud kasu (mida polnud), siis tulnuks see hageja väidete kohaselt arvestada VÕS § 88 lg 6 p 1 ja 2 järgi teiste võlgnevuste katteks. Nimelt öeldi kõik lepingud, sj xxxx (lk 184) hageja väidete kohaselt üles üheaegselt 14.11.17, mistõttu oleks saanud lepingust nr xxxx saadava müügikasu arvestada hoopis leping nr xxxx tuleneva võla katteks, mille vara on tagastamata. Kohtul puudub alus kahelda hageja sellises käsitluses, aga kuna vaidlusaluse liisinglepingu nr xxxx eseme müügist kasu ei tekkinud, ei tõusetu küsimust ka teiste lepingutejärgsete võlgade arvestusest. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähtsust kostja väiteid, et juhul kui tekkis kasu müügist, siis tulnuks kõigepealt müügist katta lepingu nr xxxx järgne põhivõlg. Ka ei tõusetu seetõttu küsimust, kas hageja peaks tagatama kasu liisinguvõtjale või kostjale ja sellekohased kostja vastuväited ei oma tähtsust.
99.Kuna vaidlus puudus selles, et müügikahju 523,96 € on hüvitamata, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 1, 3 järgi põhivõlgnikult selle 523,96 € hüvitamist.
Müügiga seotud lisakulud, sissenõudmiskulud
100.VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisingvõtja hüvitama lisakulud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1112-06 märkinud, et näiteks asja müügikulu, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemises, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes; liisinguandja tegevus on reeglina suunatud liisingueseme võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka on Riigikohus leidnud, et ka siis, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Need kulud võiksid sellistel juhtudel aga olenevalt asjaoludest olla ka suuremad kui nö sisseostetava müügiteenuse korral (nt täiendavate töötajate palkamisega seotud kulud, autode hoidmiskohaga seotud kulud vms).
101.Vaidlus puudus selles, et vara müügiga tegeles Xxxx OÜ. Viimane esitas sõiduki müügi kulude tasumiseks hagejale arve nr xxxx 20.06.18 450 €t (ilma käibemaksuta), millest 350 €t on müügiteenus ja 100 €t ARK teenus. Vara tagastamise akti lisa kohaselt ei olnud varal isegi registreerimistunnistust, seega sellise tõendite vormistamine ARK-s on põhjendatud kulu VÕS § 367 lg 4 järgi. Müügikulu 350 € ei ole ebamõistlikult suur, kuna on 5% müügihinnast. Nimelt on hageja tõendanud kohtule esitatud sõidukite komisjonimüügiga tegelevate äriühingute müügitingimuste väljavõtetega veebilehtedelt (xxxx, xxxx OÜ jt), et tavaliselt on see kulu/tasu 5% müügihinnast (lk 181-184), vastates VÕS § 701 keskmisele tasule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue müügikulu saamiseks VÕS § 367 lg 4 järgi 350 € on tõendatud ja põhjendatud ning põhivõlgikul on kohustus märgitud kulu hagejale hüvitada. Kuna märgitud kulu on tasumata, on põhivõlgnik VÕS § 367 lg 4 tuleneva kohustuse rikkumiseks ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 4 järgi selle kulu hüvitamist 350 €, millele lisanduvad ARK teenuse kulud 100 €, kokku 450 €.
102.Seega on hageja tõendatud, põhjendatud nõue põhivõlgniku vastu, mis tuleneb liisinglepingust nr xxxx VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgmine: vara tagastamise teenuse kulu 316,67 € (250+66,67), vara müügiga seotud kulu 450 €, müügikahju 523,96 €, kokku 1290,63 €.
103.Hageja on tõendanud kohtule esitatud 09.10.18 kirjaga, et on nõudnud põhivõlgnikult võla tasumist (lk 75) ja tõendanud kohtule esitatud Intrum Estonia AS kirjaga 30.01.19 et nõudis kostjalt kohustuse täitmist ja võla tasumist (lk 75p). VÕS § 113.1 lg 2 p 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid tarbijalt esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €t, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Kuna lepingust nr xxxx tulenev nõue on üle 1000 €, on hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid kostjalt 25 €. Viivis
104.Tulenevalt kostja vastuväidetest, täpsustas ja vähendas hageja viivisenõuet 31.01.2020 ja nõudis viivist seadusjärgses määras. Hageja palub mõista kostjalt välja liisingulepingust nr xxxx tuleneva viivise, alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast ehk alates
17.10.2018 kuni hagi esitamiseni 15.05.19 ja edaspidiselt 16.05.19 viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi võlalt 1623,96 € kuni täitmiseni. Vara tagastusteenuse kulult on hageja arvestanud viivist seisuga 15.05.2019 92,60 €, vara müügiga seotud kulult 44,38 €, müügikahjult 60,17 €, kokku 197,16 €.
105.Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudekirjaga, et palus põhivõlgnikult 09.10.2018 kirjaga müügikahju, kulude hüvitamist ja andis selleks tähtaja 16.10.18 (lk 75). Seega määras võlausaldaja VÕS § 82 lg 2 alusel täitmise tähtaja kohustuse täitmiseks. Vaidlus puudus selles, et kulud ja müügikahju oleks hüvitatud, seega on põhivõlgnik, kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi. Lisaks nõudis hageja kostjalt võla tasumist 30.01.19 (lk 75p). Seega on ka kostja kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes.
106.Pärast hageja polt 31.01.2020 tehtud seadusjärgse määraga esitatud viivise arvestust, ei vaidlustanud kostja enam sisuliselt viivist (10.02.2020). Küll aga leiab kohus, et hageja viivisearvestus ei ole põhjendatud osaliselt. Nimelt vähendas hageja vara tagastamise nõuet ja loobus osaliselt sellest ja nõudis seda 66,67 € + 250 €, kokku 316,67 €, mida kohus pidas ka põhjendatuks, kuid viivist on hageja arvestanud ja nõudnud nõudelt 600 € (31.01.2020 p 4.2). Põhjendatult nõudelt 316,67 €-lt on viivis aga 17.10.18-15.05.2018 seadusjärgses määras vastavalt 14,64 €, mitte 92,60 €.
107.Nii on osaliselt põhjendatud hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 II lause järgi seadusjärgses määras 8% aastas järgmiselt: alates 17.10.2018 kuni hagi esitamiseni 15.05.19 vara tagastusteenuse kulult 14,64 €, vara müügiga seotud kulult 44,38 €, müügikahjult 60,17 €, kokku 119,19 €. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt, kuid põhivõla suurus ei ole mitte 1623,96 € vaid nagu kohus tuvastas, 1290,63 €, millelt saab hageja nõuda alates 16.05.19 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni viivist. Märgitu on kooskõlas TsMS § 367, mis võimaldab viivist nõuda protsendina hagi esitamisest kuni selle võla tasumiseni.
108.Kokkuvõtvalt on hageja põhjendatud ja tõendatud nõue, mis tuleneb liisinglepingust nr xxxx VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgmine: vara tagastamise teenuse kulu 316,67 € (250+66,67), vara müügiga seotud kulu 450 €, müügikahju 523,96 €, kokku 1290,63 €, millele lisandub VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi ja TsMS § 367 järgi viivis 119,19 € ja selle lisanduv viivis seadusjärgses määras võlalt 1290,66 €-lt kuni selle tasumiseni. Hageja nõue ei ületa kostja vastutusepiirmäära. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudekulu 25 €. IV I hagi rahuldamine
109.Kuna vaidlust pole selles, et põhivõlgnik oleks VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 361, § 367 lg 1, 4 järgi lepingu nr xxxx tuleneva liisingmakse võla, liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude kohustust täitnud, hüvitanud lisakulud ja on viivituses ning kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda kohustust täitnud, siis on kostja VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumises ja viivituses ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat
kohustust VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2 tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Lisaks on kostjal kohustus hüvitada sissenõudmiskulud 25 €.
110.Seega on hageja nõue VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, § 361, § 367 lg 1, 4 VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2,§ 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause, VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi tõendatud, põhjendatud kostja vastu ja kuulub rahuldamisele.
111.Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 392,14 €, vara tagastusteenuse kulu 66,67 €, liisinguvara jääkmaksumuse võlga 11438,50 € ehk kokku 11897,31 €, sissenõutavaks muutunud viivist 49,94 €, edaspidist viivist alates 27.11.2018 võlalt 11778,13 € (see on võlgnetav liisingmakse ilma intressi ja viiviseta 273,01 € + vara tagastamise kulu 66,67 € + vara jääkmaksumus 11438,5 €) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid selliselt et viivis 49,94 € ja sellele lisanduv viivise ei ületaks kokku 11778,13 €. Selline viivise piiramine põhivõla ulatusega on kooskõlas kohtupraktikaga. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 25 €. II hagi osaline rahuldamine
112.Kuna vaidlust pole selles, et põhivõlgnik oleks VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 1, 3, 4 järgi lepingust nr xxxx tuleneva liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude kohustust täitnud, hüvitanud lisakulud, siis on põhivõlgnik kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja viivituses. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda kohustust täitnud, siis on kostja VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumises ja viivituses, ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2 tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113.1 lg 2 p 3 järgi sissenõudmiskulusid 25 €.
113.Seega on hageja nõue VÕS 101 lg 1, § 108 lg 1, § 367 lg 1,3, 4 , VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2, VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi tõendatud, põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga kokku 1290,63 €, sissenõudmiskulusid 25 €.
114.Samas on viivisenõue osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist 119,19 €, edaspidist viivist TsMS § 367 järgi alates 16.05.2019 võlalt 1290,63 € kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid selliselt, et viivis 119,19 € ja sellele lisanduv viivis ei ületaks kokku 1290,63 €. Viivise selline piiramine põhivõla ulatusega on kooskõlas kohtupraktikaga. V
115.TsMS 442 lg 5 lahendab kohus otsusega lahendamata taotlused. Hageja loobus 02.08.19 avalduses (lk 128p) vara tagatusteenuse kulude nõudest osaliselt 333,33 €, olles nõustunud kostja vastavate vastuväidetega, et selles osas oli nõue põhjendamatu. Seega kuulub selles osas kuulub menetluse lõpetamisele kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 2.
VI Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, tsiviilasja hind
116.Hageja loobus osaliselt oma nõudest, menetluse käigus vähendas viiviste nõuet. Pärast nõudest osalist loobumist ja viivise täpsustamist jäi tsiviilasja hinnaks (kahe hagi hind kokku) 14557,21 €.
117.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 korral jäävad hagist loobumise korral kulud hageja kanda kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 143 p 1, § 144 p 1 järgi lõiv, tõlkekulu, esindaja tasu.
118.Hageja palus lõplikult täpsustatud avalduses (31.01.2020) välja mõista kostjalt aritmeetiliselt kokku raha 13485,04 € (ei ole hagihind), millele lisandusid mõlema lepingu järgi edaspidiselt nõutavad viivised VÕS § 113 lg 1 II lause järgi (mitte summas). Sellise lisanduva viivise kaudu arvestatakse kooskõlas TsMS 133 lg 1, 2 hagihinda. Kohus rahuldas lepingust nr xxxx tuleneva viivisenõude osaliselt ja sellest tulenevalt ka edasise viivisenõude (võlg, millele viivist saab arvestada, oli väiksem). Soovitud 197,16 - eurose viivise asemel mõistis kohus välja kostjalt välja hagejale viivist 119,19 €. Seega sai hageja vähem raha kui ta soovis. Nii mõistis kohus kostjalt välja aritmeetiliselt välja 119,19 € võrra vähem, so 13365,85 € (13485,04-119,19). Seetõttu võib järeldada, et hagid kuulusid ümardatult rahuldamisele 99 % (13365,85/13485,04*100). Samas tuleb arvestada, et hageja loobus 333,13 € ja kohus lõpetas selles osas menetluse.
119.Arvestades 31.01.20 hageja nõude täpsustusi ja nõutava raha suurust ning varasemalt esitatud nõuet 333,13 € (millest hageja loobus), moodustavad need kokku 14890,34 (14557,21 € + 333,13). See 333,13 €, millest hageja loobus, on 2% 14890,34 -st (2,1 ümardatult 2). Nii leiab kohus, et hageja sai lõplikult 97% ulatuses raha sellest, mida ta algselt soovis. Arvestades nõudest osalist loobumist ning osalist nõude rahuldamist, leiab kohus, et hageja menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1, § 168 lg 4 järgi 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.
120.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
121.Hageja palub menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu kahelt hagilt kokku 850 € (mõlemalt hagilt koos varasema maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud lõiv kokku) ning õigusabikulud 1470 € ilma käibemaksuta. Esindaja tasu on 60 €/ h eest ilma käibemaksuta, kui lähtuda sellest, et arvestuses on 3 h eest tasu 180 € (180/3=609. Arvestuse kohaselt on kulunud aega esindustöö tegemiseks 21,5 h, kuigi matemaatiliselt teeb see kokku 27,5 h ja selle eest oleks tasu 1650 €, ent samas on hageja nõudnud tasu 1470 €. Kostja vaidles hageja kuludele osaliselt vastu. Kostja arvates on 23.10.19 istungi ettevalmistamise ja istungi kulu 3 h eest 180 € põhjendamatu, sest vahetult enne istungit koostas hageja nõude täpsustuse 1,5 h 90 €, mis tuleks arvestada ettevalmistuse hulka, istung ise oli 0,75 h. Nii oleks põhjendatud kulu kostja arvates 0,75h. Kostja ei nõustunud ka 31.01.2020 dokumendi koostamise ajakuluga 8 h ja tema arvates on mõistlik aeg 4 h.
122.Kohus kontrollib TsMS § 175 lg 1 järgi hageja õigusabikulude põhjendatust. Asja materjalidest nähtub, et 23.10.19 istung kestis 0,75 h. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 22.10.2019 nõude täpsustuse, st vahetult päev enne istungit. Nii leiab kohus, et 22.10.19 dokumendi koostamine hõlmas ka istungi ettevalmistamist, sest toimus vahetult enne istungi päeva, kuna 22.10.2019 dokumendis on hageja esitanud kokkuvõtvalt oma mõlema hagi nõuded, arvestades kostja vastuväited. Nii on TsMS § 175 lg 1 järgi 23.10.19 istungiga seotud kulu põhjendatud 0,75h eest ehk 45 €, sest ettevalmistuse aeg sisaldub 22.10.19 dokumendi koostamise kulus 1,5 h eest 90 €. Lisaks leiab kohus, et hageja kulud 31.01.2020 dokumendi koostamiseks 8 h eest on põhjendatud, kuivõrd selle kootamiseks on hageja esitanud ja kogunud tõendeid, andnud neile hinnangu ja esitanud oma seisukohti kostja mitmetele vastuväidetele, vastanud kohtu nõudmistele ja teinud viivise ümberarvestuse. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et see oleks põhjendatud vaid 4 h ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esindaja põhjendatud ajakulu on 22,5 h ja sellele vastava tasu 1350 € (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 järgi. Sellest tuleb kostjal hüvitada 97% ehk 1309,5 € (käibemaksuta).
123.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja tasus asja materjalide kohaselt lõivu kokku 850 €. Hageja esitas I hagi, mille hagihind oli 12500 €, sellelt tuli tasuda lõivu 600 € . II hagilt, mis tuli üle maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse, oli lõiv 250 € vastavalt asja hinnalt 2500 €. Selliselt on lubatud nõudeid kohtule esitata. Samas kui nõuded oleks esitatud koos ühes hagis, olnuks hagilt hinnaga 15000 /12500+2500/ lõiv olnud 650 €. Hageja lõplikud nõuded kujunesid 31.01.2020 dokumendis ja mõlema hagihinnaks kokku on 14557,21 €, millelt on lõiv samuti 650 €. Kohtu arvates on asjas seega põhjendatud lõiv 650 €, millest kostjal tuleb hüvitada 97% ehk 630,5 € TsMS § 163 lg 1 järgi. Kostja ei pea hüvitama lõivu osa, mis oli tingitud sellest, et hageja valis erinevatest lepingutest tulenevate nõuete menetlemiseks eri menetlused - suurem nõue hagilises menetluses ja väiksem nõue maksekäsukiirmenetlus, mis läks üle hagimenetluseks, - vastasel korral oleks see vastuolus
TsMS § 2 tuleneva menetluse ökonoomsuse ja TsMS § 162 lg 4 tuleneva mõistlikkuse ja õigluse põhimõttega.
124.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 163 lg 1, § 168 lg 4, § 175, lg 1, 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi menetluskuludel katteks kokku 1940 €. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
125.Kostja menetluskuludeks on esindaja tasu 19 h eest, tasu määr 80-100 €/h ilma käibemaksuta ja tõlke kulu 30 € ilma käibemaksuta, kokku 1650 €. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud. Juhindudes TsMS § 175 lg 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulusid 19 € töötunni ja tõlke 30 € eest kokku 1650 € (ilma käibemaksuta). Hagejalt tuleb kostjale välja mõista 3% ehk 49,50 € TsMS § 163 lg 1, § 168 lg 4, § 175, lg 1, § 144 p 1 järgi.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.