Võlaõigus › Võõrandamislepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 01.04.2020 määras Harju Maakohus OÜ Agenori hagis Väike Peetri külaselts ja aktsiaselts Elveso vastu tsiviilasja arutamise kirjalikus menetluses, määrates pooltele tähtaja täienduste, taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 20.04.2020 ja vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 13.05.2020. Kohus määras kohtuotsuse tegemise ajaks 05.06.2020. OÜ Agenor esitas kohtu määratud esimeseks tähtajaks vastuväite kohtu tegevusele kirjaliku menetluse määramisel ja taotluste lahendamisel, millise vastuväite jättis kohus 23.04.2020 määrusega rahuldamata. Hageja on oma 20.04.2020 vastuväites esitanud taotluse määrata pooltele mõistlik aeg seisukohtade esitamiseks peale vastuväite lahendamist. Kohus ei pea võimalikuks asjas kirjaliku menetluse raames määrata pooltele veel täiendavaid tähtaegu varasemalt juba määratud aegadele. Asjaolu, et hageja ei ole kohtu varasemalt määratud tähtaja jooksul esitanud täiendusi, taotlusi ja tõendeid ja palunud määrata uus tähtaeg menetlusosalistele, ei luba iseenesest arvata, et kohtu määratud tähtajad ei oleks menetlusosalistele järgimiseks. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks arvestades käesoleva menetluse kogupikkust ja käesoleva menetluse staadiumit, kus kohus on määranud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, määrata hageja taotlusel menetlusosalistele veel uusi tähtaegu oma seisukohtade esitamiseks. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid MTÜ Väike-Peetri külaselts ja OÜ Agenor 06.03.2012 aastal ettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu p.1.1. kohaselt hageja müüs ja kostja I ostis hageja omandis olnud organisatsiooniliselt iseseisva ettevõtte (vee-ettevõtte) järgmises kooseisus: alljärgnevad kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega, sh vee, sadevee ja kanalisatsioonitrassid, veevarustus ja kanalisatsioon ehitusregistri koodiga xxxx (lepingu p.2.1.3) ja nendel asuvate teede ja tänavatega (lepingu p.1.1.1): 4555/4663 suurune mõtteline osa Kelgumäe tänav, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kraavipealse tänav, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kraavipealse tn 2, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Tähnase põik, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; 174/373 suurune mõtteline osa Tähnase tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; 15700/23140 suurune mõtteline osa Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all;

Väikese-Martini, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kelgumäe tn 45 / Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistule (registriosa nr xxxx) kantud isiklik kasutusõigus OÜ Agenor kasuks, mille esemeks on vee, sadevee ja kanalisatsioonitorustik (lepingu p. 1.1.2, 1.2.6.3.3). Kõik osaühingule Agenor kuulunud Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Peetrimetsa asuval kinnistul paikneva sadevee ja kanalisatsioonipumplaga seotud õigused ja kohustused, sh OÜ Agenor võimalik kohustus maksta osaühingule Texlin viimase poolt nõutud tasu pumpla ja Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Peetrimetsa asuva kinnistu nimetusega Peetri II ( Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) kinnistu kasutamise eest. (lepingu p.1.1.3). Kõik lepingu sõlmimise hetkel (so 06.03.2012) kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingud ja liitumislepingud, mis olid sõlmitud OÜ Agenor ja kolmandate isikute vahel (lepingu p.1.1.4) Kõik OÜ Agenor õigused ja kohustused, mis tulenevad OÜ Agenor ja AS Mõigu Ehituskoondis vahel 10.06.20102 aastal sõlmitud vee müügilepingust (lepingu p.1.1.5). Lepingu p.5.5. kohaselt kohustus MTÜ VäikePeetri külaselts (ostja) tasuma osaühingule Agenor (müüja) 50 % Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Läike tee 1 asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) ja Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Lepingu p.5.6. kohaselt kohustus MTÜ Väike-Peetri külaselts tasuma osaühingule Agenor 51 % vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tasudes nimetatud summad iga-aastaselt 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. 21.08.2012 sõlmisid kostja I ja kostja II notariaalse lepingu, millega kostja I kohustus kostjale II üle andma lepingu esemeks oleva vee-ettevõtte hiljemalt 01.10.2012 ja nimelt: sadeveetrass ja veevarustus ja kanalisatsioonitorustik (ehitusregistrikood xxxx) koos selle oluliste osade ja päraldistega, mis asub alljärgnevatel kinnistutel: Tähnase põik, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kraavipealse tänav, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kelgumäe tn 45 / Väikese Martini tee 3, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Veevarustus ja kanalisatsioonitorustik (ehitusregistrikood xxxx) koos selle oluliste osade ja päraldistega, mis asub Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Väikese Martini tee 3 – Kelgumäe tänav – Kaabli tn 25 – Peetri II – Kraavipealse tänav – Kelgumäe tn 47 – Kelgumäe tn 45 -Väikese Martini tee – Tähnase põik ning asub ka osaliselt punktides 1.1.1 kuni 1.1.4 nimetatud kinnistutel. 21.08.2012 aasta lepinguga on kostja II kostjalt I üle võtnud organisatoorselt terviklikuks üksuseks oleva veeettevõtte ning teostab iseseisvalt majandustegevust lepingu esemega ehk vee-ettevõttega. 06.03.2012 lepingu p.5.6. kohaselt kohustus MTÜ Väike-Peetri külaselts tasuma osaühingule Agenor 51 % vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tasudes nimetatud summad iga-aastaselt 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Perioodi 06.03.2012 kuni vee-ettevõtte

üleandmiseni kostjale II on kohustatud isikuks kostja I. Alates vee-ettevõtte üleminekust kostjale II on kohustatud isikuks kostja II, kusjuures solidaarvastutust kannab kostja I. 11.07.2016 hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt I hageja kasuks raha summas 1 000 eurot (perioodi 06.03.2012 kuni vee-ettevõtte üleandmiseni kostjale II eest). Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks raha summas 4 000 eurot (perioodi alates veeettevõtte ülevõtmisest kostjalt 1 kuni 31.12.2012 eest). Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. 26.07.2017 on hageja suurendanud oma nõuet ja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks raha summas 4 000 eurot (perioodil alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 eest). Kostja I seisukohad Kostja I vastuse kohaselt on kostja I mittetulundusühing, mis on moodustatud Rae valla Kelgumäe, Tähnase põik ja Kraavipealse tänava kinnistute omanike poolt selleks, et ära hoida vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemine ning tagada ka teiste nimetatud kolme tänava arendaja (hageja) ehitatud kommunikatsioonide (tänavavalgustus, tänavad) Rae vallale üleandmine. Hagejale kuulusid kinnistute ala vee- ja kanalisatsioonitrassid, Hageja ostis vett AS-lt Mõigu Ehituskoondis ja viimane vahendas hagejale AS-i Tallinna Vesi pakutavad kanalisatsiooniteenust. Kostja I võitis hageja pankrotimenetluses pankrotitoimkonna korraldatud enampakkumise, mille selle tulemusel sõlmis kostja I 06.03.2012 hagejaga (OÜ Agenor (pankrotis)) ettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Hageja andis lepingu eseme valduse kostja I-le üle 09.032012 ja sellest päevast alustas kostja I veemajandusega tegelemist. Kui Kostja I oli lepingu kohaselt valduse vastu võtnud siis selgus, et lisaks kiirele trassiremondile Kelgumäe 37 maja ees toimub veetrassist jätkuv veekadu mahus ca 200-300 m3 ühes kuus ning vormistamata on mitmed asjaõigused trassialuse maaomanikega. Kostja I ainuke sissetulek veemajandusega kaasnevate kulutuste katmiseks oli vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvetele lisatav nn abonenttasu, mille seaduslikkuse osas algatas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse. Kostja I nägi ainukese väljapääsuna olukorrast soetatud veemajanduse võimalikult kiiret üleandmist Rae vallale kuuluvale vee-ettevõttele AS Elveso, mis 21.08.2012 ka õnnestus, kui sõlmiti isikliku kasutusõiguse seadmise ja isikliku kasutusõiguse üleandmise leping, tehti kinnistamisavaldus ja sõlmiti asjaõiguselepingud Kostja I ja AS-i Elveso vahel. AS Elveso alustas vee- ja kanalisatsioonitrassidega opereerimist 01.10.2012. Kostja I aktiivne majandustegevus toimus perioodil 06.03.2012 kuni 30.09.2012 ning seega on kostja 1 poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes märgitud tulem on veemajanduse „netotulu“ hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu punkt 5.6. tähenduses. Kostjal I on puhaskasumi asemel tekkinud kahjum. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II seisukohad Kostja II vastuse kohaselt kostja I ja kostja II vahel 21.08.2012 isikliku kasutusõiguse lepinguga sai kostja II õiguse kasutada teatud kinnistuid ja nendega seotud tehnovõrke ehk vara. Tegemist ei ole olnud organisatsiooniliselt tervikliku ettevõtte või selle osa üleminekuga omandajale. Kostjale II ei ole seoses vaidlusaluse isikliku kasutusõiguse lepinguga üle tulnud mitte ühtegi töötajat, mitte ühtegi lepingut ega mitte ühtegi muud vara peale torustike kasutamise õiguse. Kõnealuste torustike kaudu teenuste osutamiseks kasutas kostja II alates selle algusest (01.10.2012) oma töötajaid (klienditeenindust, raamatupidamist, hooldusmeeskonda), teenuse tingimusi, lepinguid, hinnakirja (kogu Rae vallas kehtiv ühtne veeteenuse hind) ja muid tal juba varasemalt olemas olnud ressursse. Samuti algas teenuse osutamise osas finantsarvestuse pidamine nö nullist – mingeid nõudeid, kohustusi ega käibevara lisaks torustike kasutusõigusele kostjale II üle ei antud.

Hageja ja kostja I poolt varasemalt opereeritud torustik on kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tõttu kostja II (kui Rae valla vee-ettevõtja) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu osa. Kogu kuluarvestus on kostja II tegevuspiirkodade osas Rae vallas summeeritud ning ühisesse ühisveevärgi ja -kanalisatisoonivõrku seotud eri geograafiliste piirkondade osas eraldi raamatupidamisarvestust ei peeta. Hageja nõude summa tõendamata. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud kirjalikult ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et MTÜ Väike-Peetri külaselts ja OÜ Agenor sõlmisid 06.03.2012 aastal ettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (I kd t.l. 9-32). Vaidlust ei ole, et lepingu p.1.1. kohaselt hageja müüs ja kostja I ostis hageja omandis olnud organisatsiooniliselt iseseisva ettevõtte järgmises kooseisus: alljärgnevad kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega, sh vee, sadevee ja kanalisatsioonitrassid, veevarustus ja kanalisatsioon ehitusregistri koodiga xxxx (lepingu p.2.1.3) ja nendel asuvate teede ja tänavatega (lepingu p.1.1.1): 4555/4663 suurune mõtteline osa Kelgumäe tänav, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kraavipealse tänav, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kraavipealse tn 2, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 8245802 all; Tähnase põik, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; 174/373 suurune mõtteline osa Tähnase tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; 15700/23140 suurune mõtteline osa Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Väikese-Martini, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Kelgumäe tn 45 / Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu on kantud Harju maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all; Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistule (registriosa nr xxxx) kantud isiklik kasutusõigus OÜ Agenor kasuks, mille esemeks on vee, sadevee ja kanalisatsioonitorustik (lepingu p. 1.1.2, 1.2.6.3.3); Kõik osaühingule Agenor kuulunud Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Peetrimetsa asuval kinnistul paikneva sadevee ja kanalisatsioonipumplaga seotud õigused ja kohustused, sh OÜ Agenor võimalik kohustus maksta osaühingule Texlin viimase poolt nõutud tasu pumpla ja Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Peetrimetsa asuva kinnistu nimetusega Peetri II ( Harju Kinnitusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) kinnistu kasutamise eest (lepingu p.1.1.3); Kõik lepingu sõlmimise hetkel (so 06.03.2012) kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingud ja liitumislepingud, mis olid sõlmitud OÜ Agenor ja kolmandate isikute vahel (lepingu p.1.1.4); Kõik OÜ Agenor õigused ja kohustused, mis tulenevad OÜ Agenor ja AS Mõigu Ehituskoondis vahel 10.06.20102 aastal sõlmitud vee müügilepingust (lepingu p.1.1.5). Pooled ei vaidle, et lepingu p.5.5. kohaselt kohustus MTÜ Väike-Peetri külaselts (ostja) tasuma osaühingule Agenor (müüja) 50 % Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Läike tee 1 asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) ja

Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Vaidlust ei ole, et lepingu p.5.6. kohaselt kohustus MTÜ Väike-Peetri külaselts tasuma osaühingule Agenor 51 % Veeettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tasudes nimetatud summad igaaastaselt kolmekümne päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kuigi pooled ei vaidle, et hageja ja kostja I on sõlminud 06.03.2012 eeltoodud ettevõtte, so. veeettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, siis on hageja mh arvanud, et sõlmitud leping on näilik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 järgi kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tuvastamaks tehingu näilikkust tuleb kohtul hinnata, kas 06.03.2012 lepingus avaldatud poolte tahe vastab sellele, milliseid õiguslikke tagajärgi soovisid pooled lepingu sõlmimisega kaasa tuua. Selleks tuleb võrrelda lepingus formaalselt kokkulepitut poolte ühise tegeliku tahtega. Samas ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus tuvastada nagu hagejal ei olekski olnud tahet müüa kostjale I ja kostjal I osta hagejale kuuluvat vee-ettevõtet. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid tahtnud vaid jätta mulje vee-ettevõtte müügilepingu sõlmimisest või varajanud muud lepingut, mille siis pooled oleksid võinud hageja väitel sõlminud. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väide, et hageja ja kostja I vahel 06.03.2012 sõlmitud leping võiks oleks tühine. Vaidlust ei ole, et 21.08.2012 aastal sõlmisid kostja I ja kostja II lepingu, millega kostja I andis kostjale II isikliku kasutusõiguse alusel üle lepingu esemeks olevad rajatised, s.o. vee-ettevõtte 01.10.2012 aastal (I kd t.l. 37-51). Pooled vaidlevad eelkõige selle üle kas kostja I peab tasuma hagejale vee-ettevõtte 51 % vee-ettevõtte netotuludest perioodi 06.03.2012 kuni vee-ettevõtte üleandmiseni kostjale II, s.o. kuni 30.09.2012. Pooled ei vaidle, et kostja I 01.07.2012-30.06.2013 ja 01.07.2013-30.06.2014 majandusaastate netotulemiks on olnud kahjum. Pooled ei vaidle, et äriregistrisse esitatud ja seal avalikult kättesaadavate kostja I majandusaastate kohaselt on kostjal I perioodi 01.07.2011-30.06.2012 puhaskahjum - 2 714 eurot, 01.07.2012-30.06.2013 puhaskahjum – 7 721 eurot, 01.07.2013-30.06.2104, puhaskahjum - 2 477 eurot, 01.07.201430.06.2015 puhaskahjum - 1 233 eurot. VÕS § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja I on esitanud hagile aegumise vastuväite, mille kohaselt on hageja nõuded kuni 30.06.2012 eest tasu saamiseks aegunud.

TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vaidlust ei ole, et kostja I esitas äriregistrile oma majandusaasta aruande perioodi 01.07.2011 kuni 30.06.2012 ja perioodi 01.07.2012 kuni 30.06.2013 kohta 02.03.2015 ning perioodi 01.07.201330.06.2014 ning 01.07.2014-30.06.2015 kohta 04.05.2016. Pooled ei vaidle, et kostja majandusaasta algab 01.07. ja lõpeb 30.06. Seega vaidlust ei ole, et kostja I oleks olnud kohustus esitada 06.03.2012 kuni 30.06.2012 majandusaasta aruanne hiljemalt 31.12.2012. Kuna lepingu p

saada majanduslik tulem, s.o. netotulu või puhaskasum just majandusaastaaruandest arvestatuna. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud, mingite muude arvestuste esitamises, millest oleks tulnud arvestada hagejale tasu maksmine. Seetõttu on mõistlik arvata, et kui muud aruandlust kostja hagejale ei pidanud esitama, siis on pooled silmas pidanud just majandusaasta aruandes kajastatavat kasumit või kahjumit. Isegi kui arvata, et pooled oleksid sidunud lepingu p

VÕS § 180 lg 1 kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 182 lg 2 järgi ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 182 lg 5 järgi kohaldatakse §-s 182 sätestatut ka ettevõtte kasutusse andmisele. Vastavalt VÕS § 183 lg 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. VÕS § 185 kohaselt kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa. TsÜS § 661 kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Kohus saab aru, et hageja peab vee- ja kanalisatsioonitorude üleandmist kostjalt I kostjale II majandusüksuseks, mille kaudu kostja I tegutses. Otsustamaks, kas tõendatud asjaoludest piisab ettevõtte ülemineku tuvastamiseks, tuleb esmalt määratleda ettevõte, mis väidetavalt kostjale üle on läinud. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku regulatsioon kohaldub, kui üle on antud ettevõtte majandustegevusega seonduv põhiline vara, nö ettevõtte tuum (3-2-1-113-11, p 47). Lahendis 3-2-1-129-11 (p 11) on Riigikohus selgitanud, et kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Kostjad on veenvalt põhistanud, et kostja I kui mittetulundusühingu põhitegevuseks on eelkõige oma liikmete esindamine ning vee-ettevõte omandati vaid seetõttu, et ei oleks katkenud kostja I liikmetele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise vahendamine (I kd t.l. 106-110). Pooled ei vaidle, et kostja I on vahendanud oma klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenust kolmandalt isikult, kuid see ei luba kuidagi kohtu arvates arvata, et sellise vahendamise eesmärgiks oleks olnud ja saakski olla kasumi teenimine ja majanduslik kese, sest see oleks juba iseenesest vastuolus mittetulundusühingu olemusega ja konkreetselt kostja I põhitegevusega. Asjaolu, et kostja I on omandanud hagejalt 06.03.2012 vee-ettevõtte ostu-müügi lepinguga torustikud ei tõenda, et kostjal I oleks selle lepingu sõlmimisel olnud eesmärgiks midagi muud, kui tagada oma liikmetele vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamine, mitte aga iseenesest kasumi teenimine. Kuna vaidlust ei ole, et mittetulundusühingu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, siis ei ole põhjendatud arvata, et vee- ja kanalisatsioonitorustik, s.o. vee-ettevõte oleks üldse saanud olla vajalik kostja I majandustegevuseks. Kuna vaidlust ei ole, et kostja I mittetulundusühinguna esindades oma liikmeid vahendas vee- ja kanalisatsiooniteenuse müüki oma liikmetele ning kostja II äriühinguna, kelle eesmärgiks on kasumit teenida, osutab oma klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis ei ole kohtu arvates kostjate tegevus, kui seda mõlemal juhul nimetadagi majandustegevuseks, selline, mida saaks pidada sarnaseks, et arvata nagu oleks kostja II üle võtnud kostja I tegevuse. Kohus nõustub kostjaga II, et vaid torustike üleandmist ei saa pidada mingiks kogumiks, mida nimetada ettevõtteks ja mis iseseisvalt saaks kanda mingit majanduslikku eesmärki. Pooled ei vaidle, et kostjate vahelise 21.08.2012 lepingu lisa 5 kohaselt on kostjale II üle läinud kliendid (I kd t.l 148-150). Kuna aga kostja I vahendas klientidele vee ja kanalisatsiooniteenuse müümist kolmandalt isikult, kuid kostja II müüb klientidele vahetult vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis ei ole mõistlik arvata, et kliendid oleksid kostjale II üle läinud selliselt, et kostjaga II oleks lepingulised suhted samasugused kui kostjaga I. Kohus nõustub kostjaga II, et torustike võõrandamisega seonduvalt klientide üleminek ei ole vee- ja kanalisatsioonisüsteemi üleandja ja/või vastuvõtja vaba valik, mis tõendaks iseenesest ettevõtte üleminekut, sest vastavalt

ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 järgi on torustikega ühendatud klientide õigus nõuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamist torustikke omava või valdava isiku ehk vee-ettevõtja kohustus neid teenuseid pakkuda. ÜVVKS § 7 lg-test 6 ja 7 tulenevalt on keelatud vee-ettevõtte klientidele teenuse osutamise katkestamine isegi juhul, kui senine veeettevõtja soovib tegevust lõpetada ja/või oma vara üle anda teisele vee-ettevõttele. Seega on põhistatud kostja II väide, et kui kostja I kui ka kostja II näol olnud erinevatel ajahetkedel tegemist vee-ettevõtjatega, siis nad ei oleks saanudki keelduda torustikega liitunud isikutele teenuse pakkumisest. Vaidlust ei ole, et kostja kostja II müüb vee-ettevõtjana kõikidele Rae valla klientidele teenuseid oma üldkehtiva hinnakirja alusel ning vastavalt ÜVVKS ja Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tingimustele, mistõttu pole kohtu arvates põhjust arvata nagu kostja II võttes kostjalt I vee-ettevõtte isikliku kasutusõiguse alusel oleks kostja I kliendid endale saanud mingisugustel muudel tingimustel, kui kostja II enda kehtestatud hinnakirja alusel vastavalt ÜVVKS ja Rae valla ühiveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tingimustele (I kd t.l. 152-153). Kostja II on veenvalt põhistanud, et vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutajana on tema ise sõlminud kõik lepingud oma klientidega. Kohus nõustub kostjaga II, et kui 21.08.2012 lepingu lisa 6 kohaselt on kostjale II üle antud veeettevõttega seotud lepingud ja dokumentatsioon, siis see ei tõenda iseenesest, et nende lepingute alusel õiguste ja kohustuste üleminekut kostjalt I kostjale II (I kd t.l. 151). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjate juriidilised aadressid on erinevad, kostjatega seotud isikud ei ole kattunud, sh ei ole kostjast I üle läinud kostjale II ei juhtimist ega töötajaid, kostja I ei ole andnud üle kostjale II oma vee-ettevõtte majandamisega seotud oskusi. Kohtu arvates ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja II on üle võtnud kostja I vee-ettevõtte kui majandusüksuse, mille kaudu oleks kostja I tegutsenud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vee-ettevõtte üleminek kostjalt I kostjale II ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud, et kostjale II oleksid üle läinud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevad kostja I kohustused kui ettevõttega seotud kohustused ning kostja I ei saa vastutada solidaarselt kostjaga II täitmata kohustuste eest, mis on väidetavalt üle läinud kostjale II. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 33-36, 52-60, 92-99, II kd t.l. 95-98), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2020 kohtuotsusega muudeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.06.2020 kohtuotsuse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.